Kehaline kasvatus: 12b T prindi
 |
Autor: Inge Jalakas Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Inge.Jalakas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 22. oktoober 2020. a. kell 08.23
Muudetud: 22. oktoober 2020. a. kell 11.35
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Gümnaasiumi õppekava, V kursus
Kestvus: 2 tundi
Miks me seda ainet õpime?
Gümnaasiumi kehalises kasvatuses toimub põhikoolis omandatud teadmiste ja oskuste süvendamine ja täiendamine. Õppesisu
konkretiseerimisel, õppemeetodite ja -vormide valikul lähtutakse vajadusest suunata õpilast tema elukestva liikumisharrastuse kujunemisel.
Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmiste, oskuste ja kogemustega soodustatakse õpilasele sobiva liikumisharrastuse leidmist ning luuakse valmidus jälgida oma kehalise vormisoleku taset sh digivahendeid kasutades ja oskust seda arendada.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I Kergejõustik
1) Õpilase poolne erialane soojendus, võistlusmäärused, juurdeviivad harjutused, tehnika iseloomustamine, sportlase tutvustus.
* kiir- ja kestvusjooks
* kuulitõuge ja odavise
* kaugus- ja kõrgushüpe
2) Tomkinsi vastupidavustest tervise seisukorra määramiseks
3) Osalemine kooli/maakonna võistlusel.
4) Kohtunikutegevus kergejõustikus.
II Sportmängud
1) Pesapall. Kurika käsitlemine ja löögitehnika harjutused. Söötja ülesanded. Taktika arendamine mängus.
2) Sulgpall. Reketi käsitlemine, servimise ja ründamise tehnikaharjutused. Võistkondlik mäng: positsioonid ja reeglid.
III Võimlemine
1) Jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutused erinevatele lihasrühmadele (harjutused oma keha raskusega, kummilindid, hantlid, fitpallid jne), ringtreening.
2) Erinevate võimlemisliikidega (põhivõimlemine, iluvõimlemine, aeroobika, sportvõimlemine, sh akrobaatika) tegelemine
ja/või tutvustamine.
3) Kehatunnetuse ja koordinatsiooni arendamine harjutustega, mis sobivad kehale (loovliikumine, jooga, pilates, zumba jne).
4) Kaasõpilaste julgestamine ja abistamine harjutuste sooritamisel.
5) Võimlemiskava koostamine.
IV Ujumine
1) Selili ja rinnuli krooli ning rinnuli ujumise tehnikaharjutuste kordamine, sh stardihüpped ja pöörded
2) Erinevate distantside läbimine, kaasõpilase tehnika analüüsimine.
3) Vees hõljumine/puhkamine kuni 3 min, sukeldumine ja eseme põhjast kaldale toomine.
4) Ujumisoskuste kompleksharjutus: oskan ujuda.
V Teadmised liikumisest ja spordist
1) Teadmised kehalise aktiivsuse mõjust inimese tervisele ning kehalise koormuse mõjust organismile.
2) Sportimise/liikumise iseseisvaks harrastamiseks vajalikud teadmised: ala valiku põhimõtted, treeningu printsiibid, vahendid, meetodid ja vormid.
3) Enesekontroll iseseisvalt treenides.
4) Oma treenituse hindamine.
5) Hügieeni- ja ohutusnõuded erinevate liikumisja spordialade puhul.
6) Traumade vältimine.
7) Esmaabi levinumate traumade korral.
8) Teadmised õpitud spordialade ajaloost, suurvõistlustest ja parimatest sportlastest.
9) Sporti ja sportimist reglementeerivad dokumendid (spordiseadus, spordieetika koodeks jms).
10) Erinevate spordialade võistlusmäärused.
11) Kohtunikutegevus erinevatel spordialadel.
12) Lihtsa võistlusprotokolli täitmine.
13) Teadmised kaitseväes rakendatavast füüsilise ettevalmistuse hindamise korrast ja NATO testi sisust.
V Lisaks:
1) organiseeritud ja iseseisev praktiline harjutamine (sh multimeedia vahendusel);
2) kontrollharjutuste sooritamine ja oma kehaliste võimete kontrollimine (sh digivahenditega) ning tulemustele hinnangu andmine;
3) oma ja kaaslaste tegevuse/soorituse kommenteerimine; sõnalised aruanded; vestlused sh erinevates veebipõhistes keskkondades;
4) liikumis-, spordi- ja terviseteemaliste materjalide lugemine ning loetu analüüsimine;
5) spordivõistlustel ja/või liikumisüritustel käimine, neist osavõtt võistleja, osaleja või abilisena; spordi- ja/või liikumisürituste jälgimine erinevate meediakanalite vahendusel.
6) treeningplaanide koostamine, treeningpäeviku pidamine sh veebipõhistes keskkondades;
7) liikumisest/sportimisest teoreetiliste teadmiste omandamine praktilise harjutamise käigus.
Kuna õpilase kehaline aktiivsus on efektiivseim viis, et hoida tervist, arendada ning säilitada üldist töövõimet, kehalist vormisolekut ja vaimset tasakaalu, on soovitatav pakkuda vabade tundide arvelt lisatunde liikumiseks ning sportimiseks.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
I Kergejõustik
Gümnaasiumi õpilane:
1) oskab seletada ja sooritada valitud kergejõustikualad tehniliselt õigesti;
2) teab valitud ala erialaseid soojendus- ja tehnika arendamise harjutusi ning võistlusmäärustikku;
3) oskab nimetada tuntumaid sportlasi kergejõustikus;
4) läbib järjest joostes vähemalt 1000 m.
II Sportmängud
1) mängib kohandatud võistlusmääruste järgi vähemalt kahte sportmängu;
2) pesapall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate mängijate ülesandeid ja täidab neid mängus;
3) sulgpall: mõistab erinevatel positsioonidel mängivate mängijate ülesandeid ja täidab neid mängus.
III Võimlemine
Gümnaasiumi õpilane:
1) oskab kasutada erinevaid jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutusi erinevatele lihasrühmadele;
2) oskab koostada ringtreeningu kava erinevatele lihasgruppidele
3) oskab koostada ja esitada ühistööna võimlemiskava (õpitud vahendiga/ilma vahendita);
4) julgestab ja abistab kaasõpilasi harjutuste sooritamisel;
5) on järjekindel ja teab, kuidas arendada nii jõu- kui lihasvastupidavust.
IV Ujumine
1) suudab ujudes läbida erinevaid distantse ja kasutada õiget tehnikat nii selili ja rinnuli krooli kui ka rinnuli ujumise stiilis; oskab startida ja teha pöördeid vastavalt ujumisstiilile;
2) oskab analüüsida kaasõpilase tehnikat
3) suudab sukelduda ja tuua käega põhjast eseme kaldale
4) suudab hõljuda asendeid vahetades vähemalt 3 min
5) suudab kõrvalise abita basseinist välja ronida.
6) teab, kuidas päästa uppuvat inimest.
VI Teadmised liikumisest ja spordist
Gümnaasiumi lõpetaja:
1) selgitab kehalise aktiivsuse mõju organismile ja kehalisest koormusest tingitud muutusi organismis
2) oskab valida endale iseseisvaks harrastamiseks sobiva liikumis- ja/või spordiala, kasutades seda ohutult oma kehalise vormisoleku ja töövõime parandamiseks
3) oskab kasutada tulemuslikult enesekontrollivõtteid
4) oskab kavandada iseseisvat treeningut
5) valdab ülevaadet õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost ning tähtsamatest võistlustest Eestis ja maailmas, nimetab tuntumaid sportlasi
6) tunneb õpitud spordi- ja liikumisalade olulisemaid võistlusmäärusi ning valdab ülevaadet kohtunikutegevusest.
Gümnaasiumi lõpuks õpilane:
1) teab regulaarse kehalise aktiivsuse olulisust inimese tervisele ning teeb regulaarselt kehalisi harjutusi sh multimeedia vahendusel;
2) teab tervise ja kehalise aktiivsuse seost ning kehalise koormuse mõju organismis toimuvatele muutustele;
3) leiab seoseid enda terviseseisundi ja kehalise aktiivsuse vahel;
4) oskab kasutada ainekavva kuuluvate liikumisviiside ja spordialade tehnikat, suudab hinnata oma oskuste taset ning teab, kuidas neid täiustada ja uusi oskusi omandada sh multimeedia vahendusel;
5) järgib liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid ning teab, kuidas toimida sagedamini tekkida võivate õnnetusjuhtumite ja traumade korral;
6) suhtub hoolivalt keskkonnasse, harjutuspaikadesse ja inventarisse;
7) hindab ausa mängu põhimõtteid ja järgib neid, austab oma kaaslasi, teeb koostööd sh erinevates veebipõhistes keskkondades ning kehaliste harjutuste sooritamisel abistab, julgestab ja juhendab oma kaaslasi;
8) analüüsib oma kehaliste võimete taset; leiab endale sobiva liikumisharrastuse ning tegutseb kehalise vormisoleku nimel;
9) valdab teadmisi õpitud spordi- ja liikumisalade ajaloost, tähtsamatest võistlustest, tunneb rahvuslikku ja rahvusvahelist liikumiskultuuri ning teab tuntumaid sportlasi Eestis ja maailmas;
10) on teadlik kaitseväes rakendatavast füüsilise ettevalmistuse hindamise korrast ja NATO testi sisust.
Hindamine
Hindamisel lähtutakse:
* gümnaasiumi riikliku õppekava üldosa sätetest;
* kehalise kasvatuse eesmärkidest ning saavutatud õpitulemustest;
* õpilase aktiivsusest, püüdlikkusest ja arengust.
Kehalises kasvatuses hinnatakse:
* õpilase liigutusoskusi, kehalist võimekust ja teadmisi. Hindamise objekte (tegevusi, oskusi, teadmisi) ning hindamisaspekte (vaatlemist, mõõtmist, võrdlemist) selgitab õpilastele õpetaja õppe algul. Õpitulemustena esitatud liigutusoskuste hindamisel arvestatakse nii saavutatud taset kui ka õpilase tehtud tööd, et omandada tegevus/harjutus. Oskuste taset hinnatakse kontrollharjutuse soorituse põhjal.
Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse:
* õpilase arengut, st muutusi varasemate sooritustega võrreldes;
* tehtud tööd tulemuse saavutamise nimel.
Teadmiste hindamiseks kasutatakse:
* suulist või kirjalikku küsitlust sh veebipõhises keskkonnas,
* liikumis- ja sporditeemalise ettekande ja/või kehalise kasvatuse õpimapi koostamist/esitamist,
* treeningpäeviku sh veebipõhise treeningpäeviku pidamist ja analüüsi sh digitaalsel kujul jms.
Tagasisiside andmisel kehalise ja sportimisaktiivsuse kohta arvestatakse õpilase aktiivsust (osavõttu, kaasatöötamist,
nõuete/reeglite järgimist, koostööoskust sh veebipõhist jms) kehalise kasvatuse tundides, regulaarset treenimist (nii iseseisva kui ka organiseeritud liikumisharrastusena), võistlustest ning spordiüritustest osavõttu ja/või nende korraldamist jms.
Hinnatavad õpitulemused:
1) oskab kasutada erinevaid jõu-, venitus- ja lõdvestusharjutusi;
2) oskab läbi viia kergejõustiku ala erialast soojendust, teab erialaseid kergejõustiku ala tehnikat arendavaid harjutusi, tunneb võistlusmäärusi ja vastava ala tuntumaid sportlasi;
3) läbib järjest joostes 1000 m vastavalt oma võimetele ja individuaalset arengut silmas pidades;
4) läbib Tomkinsi vasupidavustesti oma tervise seisukorra analüüsimiseks;
5) mängib kohandatud võistlusmääruste järgi kahte sportmängu;
6) oskab koostada ringtreeningu kava erinevatele lihasgruppidele;
7) oskab koostada ja esitada võimlemiskava vabalt valitud muusika järgi;
8) sooritab 1 min kõhulihaste testi vastavalt oma võimetele ja individuaalset arengut silmas pidades;
9) sooritab 1 min hüpitsaga hüplemise testi vastavalt oma võimetele ja individuaalset arengut silmas pidades;
10) teab ujumisstiilide tehnikat, oskab analüüsida kaasõpilase tehnilisi vigu;
11) sooritab ujumisoskuste testharjutuse: hüppab sügavasse vette, ujub 100 m rinnuli asendis, sukeldub, toob käega põhjast eseme, püsib paigal puhates ja asendeid vahetades 3 minutit, ujub seejärel 100 m selili asendis ja väljub veest;
12) teab, kuidas päästa uppuvat inimest.
HEA TEADA!
Kehalisest kasvatuse tunnis on õpilane aineõpetaja või kooli füsioterapeudi poolt juhendatud (st ei puudu/ei lahku omavoliliselt tunnist). Vastasel juhul loetakse seda puudumiseks.
1. Õpilase riietus tunnis on sportlik, õues ilmastikuoludele vastav. Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.
Tervislikel põhjustel (kroonilised haigused jms) tundidest vabastatul on arstitõend, mis on aluseks suunamisel kooli füsioterapeudi juurde. Nimekirja õpilastest kinnitab kooli direktor 2 korda õppeaasta vältel. Tõend esitada hiljemlat 1.10.2020
Lühiajaliselt tunnist vabastuse saamiseks esitab õpilane kehalise kasvatuse õpetajale:
- Arsti (füsioterapeudi, taastus, eri,-või perearsti) tõendi;
- Lapsevanema tõendi paberil (enne tunni algust, vahetunnis) või e-kirjana hiljemalt tunni toimumise päeva hommikul.
E-kooli märgitakse õpilasele:
• “v” (vabandatud) ja vastavasisuline kommentaar
• Tunnis sooritamata jäänud hindeline töö tähistatakse hindega “0”
Õpilane on põhitunni asemel füsioterapeudi grupis, kui tal on tõend ajutise soovitusega (trauma, haigusest taastumine vms) ja ta on füsioterapeudi grupis tervisekahjustusest taastumiseni.
Hindamine - füsioterapeudi sõnaline kirjalik tagasiside e-koolis.
2. Spordi- ja ujumisriided puuduvad. Sel juhul:
1) osaleb ta füsioterapeudi grupis kooli poolt antud riietega;
2) saab kehalise kasvatuse õpetajalt liikumist käsitleva ülesande.
Hinnangu protsessis osalemisele annab õpetaja, kelle tunnis õpilane viibis.
Konsultatsiooniaeg: K 15.00, ruumis 024