Kehaline kasvatus: 1a prindi
 |
Autor: Lelet Aavik-Part klassiõpetaja |
Loodud: 12. oktoober 2020. a. kell 15.32
Muudetud: 19. oktoober 2020. a. kell 14.12
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilaste kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksusteks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilaste mitmekülgset arengut ning võimaldavad neil leida endale jõukohane, turvaline ja tervislik liikumisharrastus.
Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
- mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;
- soovib olla terve ja rühikas;
- valdab põhiteadmisi ja -oskusi, et harrastada liikumist iseseisvalt sise- ja välistingimustes;
- liigub/spordib ohutus- ja hügieeninõudeid järgides ning teab, kuidas käituda sportimisel juhtuda võivates ohuolukordades;
- tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama;
- tunneb ausa mängu põhimõtteid, on koostöövalmis ning liigub/spordib oma kaaslasi austades, kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgides ja keskkonda hoides;
- omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;
- jälgib oma kehalist vormisolekut, teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;
- tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi-, liikumis- ja tantsuürituste vastu;
- väärtustab Eesti tantsupidude traditsiooni.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal
Vestlus kehalise kasvatuse tunnist ja eesmärkidest, hügieen, riietus, ohutus.
Kehaliste harjutuste vajalikkusest organismile.
Riviharjutused.
Liikumismäng.
2. nädal
Kõnni- ja jooksuharjutused.
Pendelteatejooks. Spordipäev
3. nädal
Kõnni- ja jooksuharjutused.
Jooksu kiire alustamine püstilähtest.
Liikumismängud.
4. nädal
Hüpped ja hüppeharjutused. Kaugushüpe.
Tähelepanumäng.
5. nädal
Hüpped ja hüppeharjutused. Kaugushüpe.
Visked ja viskeharjutused, pallivise.
6. nädal
Pallivise,
30 m jooks, treeningraja läbimine eri vahenditega.
7. nädal
Vastupidavus- ja jõuharjutused.
Jooks vahelduvalt kõnniga, vastupidavusjooks kuni 300 m.
Lõdvestus- ja venitusharjutused.
8. nädal
Rivi-ja korraharjutused: rivistumine, joondumine, tervitamine, pöörded.
Harjutused hüpitsaga. Sulghüplemine
9. nädal
Rivi-ja korraharjutused. Erinevad koordinatsiooniharjutused. Harjutused hüpitsaga.
10. nädal
Rivi-ja korraharjutused. Hüpitsaga hüplemine. Mängud.
11. nädal
Rivi-ja korraharjutused. Akrobaatilised harjutused. Veered ette ja taha harjutamine.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
1.-3. klassis tegeleme tundides järgmiste oskuste omandamisega:
1) kirjeldab regulaarse liikumise/sportimise tähtsust tervisele, nimetab põhjusi, miks peab olema kehaliselt aktiivne;
2) omandab kooliastme ainekavva kuuluvate liikumisviiside / kehaliste harjutuste tehnika, sooritab põhiliikumisviise liigutusoskuste tasemel;
3) teab/kirjeldab, kuidas tuleb käituda kehalise kasvatuse tunnis (võimlas, staadionil, maastikul jne), täidab õpetaja seatud ohutusnõudeid ja hügieenireegleid, loetleb ohuallikaid liikumis-/sportimispaikades ja kooliteel ning kirjeldab ohutu liikumise, sportimise ja liiklemise võimalusi;
4) sooritab õpetaja juhendamisel kontrollharjutusi, annab hinnangu oma sooritusele ja kogetud kehalisele koormusele (kerge/raske);
5) teab, kuidas käituda kehalisi harjutusi sooritades (on viisakas, sõbralik ja abivalmis, täidab kokkulepitud (mängu)reegleid, kasutab heaperemehelikult kooli spordivahendeid ja -inventari);
6) harjutab aktiivselt kehalise kasvatuse tundides, oskab iseseisvalt ja koos kaaslastega ohutult mängida liikumismänge, tahab õppida uusi kehalisi harjutusi ja liikumisviise.
Hindamine
Kehalises kasvatuses antakse suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang toetab õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist. Tunnistusele kantakse kehaline kasvatus hinnates osaoskusi.
I trimestri lõpus antakse õpilasele tagasiside järgmiste osaoskuste omandamise kohta:
-Tead ja järgid kehalise kasvatuse tunnis(k.a. ujulas) kehtivaid reegleid ja ohutusnõudeid.
-Täidad erinevaid rivi-, korra,- hüppe- ja jooksuharjutusi.
Sõnaliste hinnangute kriteeriumid:
T = tean, oskan, kasutan.
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pean veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.