Kehaline kasvatus: 4b T prindi
 |
Autor: Ülle Räim kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Ulle.Raim@nooruse.edu.ee |
Loodud: 15. september 2020. a. kell 21.22
Muudetud: 20. september 2020. a. kell 22.38
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Kehaline kasvatuse tunni peamine eesmärk põhikoolis on terve ja liikuva inimese kujunemine.
Tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused on aluseks õpilase iseseisvale liikumisharrastusele. Kehaline aktiivsus toetab tervislikke valikute tegemisel.
Tervisliku eluviisi seisukohalt on oluline, et iga noor leiaks endale liikumisharrstuse, mis on tema jaoks huvipakkuv, motiveeriv ja mida harrastab iseseisvalt.
Õppeprotsessis arvestatakse õpilase varem või väljaspool kooli omandatud oskuste, teadmiste ja kogemustega ( VÕTA – varasema õpingute ja töökogemuste arvestamine). See võimaldab õppeaja efektiivsemat kasutamist, individuaalsemat lähenemist ja keskendumist arendamist vajavatele oskustele.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I poolaastal harrastame kergejõustikualasid, orienteerumist, pallimänge. Mängime liikumismänge, palli, võimleme.
1. EDASILIIKUMISOSKUSED.
Õpilane kasutab edasiliikumisoskuseid liikumismängudes ja spordialades; erinevates keskkondades; oskab liikuda linna- ja loodusmaastikul määrates asukohta ja suunda.
1.1 Õpime eristama edasiliikumisoskuseid liikumisharrastuse ja erinevate spordialade harrastamises (kõnd, jooks, matkamine, ujumine, tants, orienteerumine ja erinevad kergejõustikualad,.
1.2 Hüppeoskus(paigalt ja hoojooksuga kaugushüpe, hüpitsaga hüppamine, kõrgushüpe)
1.3 Ronimisoskus varbseinal.
1.4 Orienteerumine. Harjutused sisetingimustes ja õues.
2. VAHENDI KÄSITSEMISOSKUS
2.1 Palli viske ja püüdmise oskus, palli põrgatamine, jalaga löömise oskus(jalgpall), pallivise
2.2 Sulgpalli reketi käsitsemine
2.3 Saalihoki kepi käsitsemine
2.4 Golfikepi käsitsemine
3. KEHAKONTROLLIOSKUS
3.1 Teadmised soojendusharjutustest, juurdeviivatest harjutustest ja kehahoiupõhimõtetest.
4. TERVISE JA KEHALISTE VÕIMETE SEOSTAMINE
4.1 Õpilane teab kehalisi võimeid
4.2 Õpilane mõõdab ja arendab kehalisi võimeid ja analüüsib neid tervise seisukohalt
5. KEHALINE AKTIIVSUS
5.1 Õpilane analüüsib oma eluviisi ja tervistavat käitumist
Õpilane sooritab testharjutused:
- /paigalt/ kaugushüpe
- pallivise
- piiksujooks
- painduvuse test
- 60 m jooks
- 1000 m jooks
6. DIGIOSKUSTE OMANDAMINE
6.1 Ühiste digiplatvormide kokkuleppimine
6.2 Youtube kasutamine
6.3 Info otsimine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane oskab:
1.Kasutada edasiliikumisoskuseid:
- liikumismängudes ja spordialades(kõnd, jooks, matkamine) ja erinevates keskkondades
- oskab liikuda linna- ja loodusmaastikul määrates asukohta ja suunda.
2. Käsitseda erinevate spordialade harrastamiseks vajalikke vahendeid
Palli põrgatamine(takistuste vahel) - korvpall
Palli söötmine - korv-ja võrkpall
Palli löömine (jalaga, reketiga). Sulg- ja jalgpall
3. Iseseisvalt sooritada soojendusharjutusi
4. Mõõta enda pulssi ja kehalist aktiivust
Mõistab liikumisvajadust ja on saanud katsetada liikumispäeviku täitmist.
Tal tekivad liikumisvõimalustest seosed koolis õpitu ja tegeliku keskkkona vahel teistes keskkondades
Hindamine
Hindamine on õppeprotsessi osa, mille kaudu õpilane (õpetaja, lapsevanem) saab edasiviivat tagasisidet. See toetab õppimist, tuues välja õpilase arendamist vajavad küljed ja aitab seada uusi õpieesmärke
Õppeperioodil saavutatud õpitulemuste fikseerimiseks kasutatakse e-koolis järgmiseid protsessi hinnanguid: „AR“, „MA“, „KH“ ja „0“.
„AR“ – arvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui määratud õpitulemused on saavutatud.
„MA“ – mittearvestatud hinnang märgitakse õpitulemuseks, kui õpitulemused ei ole saavutatud.
„KH“ – kujundav hindamine on teadmiste ja oskuste hindamisel protsessi vältel kasutatav suuline ja(või)kirjalik edasiviiva iseloomuga tagasiside.
„0“ – arvestuslikust õppetegevusest puudumine, mis peale testi sooritamist asendub hinnanguga „AR“ või „MA“
1. poolaasta lõppedes saab õpilane kokkuvõtva hinde protsessi - või arvestuslike hinnete põhjal. AR(arvestatud) või MA(mittearvestatud).
Arvestatuks loetakse kui:
-Kehaliste võimete testid on sooritatud arvestades õpilase kehalisi võimeid
- osalemine protsessis on võimetele vastav.
Õpitulemused:
1. Sooritab jooksu- ja hüppeharjutused.
2. Mängib liikumis- ja sportmänge.
3. Orienteerub etteantud või enda joonistatud plaani järgi, mängib orienteerumismänge
Õpilase riietus tunnis on sportlik, õues ilmastikuoludele vastav. Jalatsid on sportimiseks sobivad sise- või välistossud.
Õpilase koolivahetusel teisendatakse mitteristavad hinnangud numbrilisteks hinneteks viiepalli süsteemis.
Märge "AR" / hinne "5"
- õpilane on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus/jalanõud)
- õpilane mõtleb/töötab tunnis aktiivselt kaasa
- tegutseb oma võimete piires (ületab neid aeg-ajalt)
sooritab planeeritud testharjutused oma võimete piirides
oskab loogiliselt kasutada eelnevalt omandatud teadmisi, oskusi
- osaleb tunnivälis(t)es treeningtegevuses
Märge "AR" / hinne "4"
Õpilane:
- on tunnis korrektne(s.h. sportlik riietus, jalanõud)
- mõtleb/töötab/sooritab tunnis tegevusi peale õpetaja mitmekordseid suunamisi
- töötab/sooritab testharjutused alla oma võimete
-vajab aeg-ajalt õpetaja lisajuhendamist
- töösse suhtumine jätab soovida
Märge "AR" / hinne "3"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud aeg-ajalt puuduvad
- õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- tunnis kaasatöötamine on passiivne, püüdlikkus puudub
- testharjutused(osaliselt) sooritamata
Märge "MA" / hinne "2"
- tunniks vajaminev korrektne sportlik riietus, jalanõud puuduvad pidevalt
- testharjutused sooritamata
õpilane eirab kokkulepitud reegleid
- õpilasel puudub huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes
Märge "MA" / hinne "1"
- õpilasel puudub täielikult huvi ja osavõtlikkus õppeaine suhtes
Kehalise kasvatuse konsultatsioon toimub eelneval kokkuleppel aineõpetajaga.
HEA TEADA:
Kooli tulles tõendab õpilane, et ta on terve ja haigussümptomiteta.
1.Ajutiselt tunnist(s.h. ujumisest) vabastamise alus on vastavasisuline suuline/kirjalik tõend, mille õpilane esitab aineõpetajale.
Lastevanemate vabastused ekoolis pole kehalise õpetajatele nähtavad. Sõnumi aineõpetajale esitab õpilane või lapsevanem suheldes otse kehalise õpetajaga.
Milline saab olema tunni eesmärk, tegevuse sisu jms, otsustab kehalise kasvatuse õpetaja(füsio tugirühma korral kooli füsioterapeut).
Kehalise kasvatuse tugirühma koosseis määratakse direktori käskkirja alusel vastavalt koolis kehtivale kokkuvõtva hindamise tihedusele(poolaasta, trimester vms).
Hindamine aluseks on kooli õppekavas kehtestatud kord.
________________________________________