Ajalugu: 9a, 9b, 9c prindi
 |
Autor: Kaisa Sau ajalooõpetaja Kontakt: Kaisa.Sau@nooruse.edu.ee |
Loodud: 1. september 2020. a. kell 12.55
Muudetud: 21. oktoober 2020. a. kell 13.10
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Ajalooõpetus aitab mõista meie ümber toimuvat ja luua tulevikuvisioone, näidates, et minevik, olevik ja tulevik on omavahel tihedalt seotud. Ajalooõpetus õpetab elu nägema erinevatest vaatepunktidest, analüüsima, sünteesima, seletama, hindama ja kirjeldama. Ajalooõpetus arendab empaatiavõimet ning rõhutab tolerantsuse olulisust. Ajalugu õpetab kriitilist ja iseseisvat mõtlemist ning eristama fakte tõlgendusest. Ajalugu õpime, et väärtustada minevikku ja traditsioone. Ajalooõpetus õpetab, toetab ja arendab üldisi õpioskusi nagu funktsionaalne lugemisoskus, arvutamisoskus, suhtlusoskus, kriitiline mõtlemine, üldistamine jt
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal
I tund Sissejuhatus uude kooliaastasse
II I maailmasõda
2.nädal
I tund I maailmasõda
II tund II maailmasõda
3. nädal
I tund Kokkuvõte I maailmasõjast
II tund Pariisi rahukonverents ja selle otsused. Lk 10-13
4. nädal
I tund Maailma poliitiline kaart pärast rahulepingute sõlmimist. Lk 14-17
II tund Rahvusvahelised suhted 1920. aastail. Lk 18-21
5. nädal
I tund Maailmamajandus 1920.aastail. Lk 22-25
II tund Suur ülemaailmne majanduskriis ja selle tagajärjed. Lk 26-29
6. nädal
I tund Sõjakollete kujunemine 1930. aastail. Lk 30-33
II tund Demokraatia 1920.-1930.aastail. Lk 34-37
7. nädal
I tund Kontrolltöö
II tund USA 1920.-1930. aastail. Lk 38-41
8. nädal
VAHEAEG
9. nädal
I tund Suurbritannia ja Prantsusmaa 1920.-1930.aastail. Lk 42-45
II tund Diktatuurid Euroopas. Lk 46-49
10. nädal
I tund Fašistlik Itaalia. Lk 50-53
II tund Natsionaalsotsialistlik Saksamaa. Lk 54-57
11. nädal
Vaheaeg
12. nädal
I tund Kommunistlik Venemaa. Lk 58-61
II tund Kontrolltöö
13. nädal
I tund Eesti vabadussõda. Lk 62-65
II tund Demokraatlik Eesti. Lk 66-69
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Trimestri lõpuks õpilased:
-kirjeldavad I maailmasõja algust, kulgu ja tulemusi
-teavad, miks algas ja millega lõppes I maailmasõda
-analüüsivad I maailmasõja tagajärgi
-teavad olulisemaid lähiajaloo daatumeid
-oskavad seletada olulisemaid lähiajaloo mõisteid
-kirjeldavad Pariisi rahukonverentsi otsuseid ja selle seotust uue sõja puhkemisega
-kirjeldavad poliitilist kaarti, rahvusvahelisi suhteid ja majanduslikku olukorda pärast I maailmasõda
-teavad miks ja kuidas puhkes ülemaailmne majanduskriis ning kirjeldavad selle tagajärgi
-iseloomustavad rahvusvahelisi suhteid enne teist maailmasõda
-iseloomustavad demokraatiat enne teist maailmasõda ja selgitavad miks seda kritiseeriti
-kirjeldavad eluolu 1920.-1930. aastate USA-s, Inglismaal ja Prantsusmaal
-võrdlevad fašistlikku, kommunistlikku ja natsionaalsotsialistlikku režiimi
-teavad miks ja kuidas vähenes 1930. aastail demokraatia tähtsus
-kirjeldavad Eesti Vabadussõja kulgu
-hindavad demokraatliku Eesti toimimist
-analüüsivad, miks asendus demokraatia Eestis autoritaarse režiimiga
-analüüsivad, kuidas oli 1930. aastate kriis Eestis seotud ülemaailmse majanduskriisiga
-kirjeldavad Eesti kultuurielu ja eluolu sõdadevahelisel perioodil
Hindamine
Hindamisel kasutatakse kokkuvõtvat hindamist. Esimese trimestri hinne kujuneb ühest kontrolltööst, tunnihindest (tunnikontrollid, suulised vastamised ja tunnitööd) ja vihiku hindest. Tunnihinded annavad trimestri lõpuks kokku ühe arvestusliku hinde, mille osakaal lõpphindes on 1/3. 1/3 trimestri hindest tuleb vihiku täitmisest, mis peab olema korrektse välimusega (ei ole soditud, sisaldab ainult selle aine materjale, küsimused on vastatud täislausega, õpilase nimi ja klass on vihiku esikaanel).
Tegemata või hindele "2" või "1" hinnatud tööd on võimalik järele vastata 10 päeva jooksul pärast hinde teada saamist. Esitamata töö märgitakse nulliga, mis asendub hindega pärast töö esitamist või hindega „1” kui 10 päeva jooksul ei ole tööd esitatud. Järgi saab vastata ainult hinnet "2" ja "1". Ühte tööd on võimalik järele vastata üks kord. Tunnikontrollide ja suuliste vastamise toimumise korra üle otsustab õpetaja. Tunnikontrolli võib kirjutada ka osa õpilasi klassist, mitte terve klass korraga. Õpilane peab olema valmis vastama iga tund. Kui õpilane ei ole mingil põhjusel saanud antud tunniks õppida, siis ta annab sellest õpetajale teada enne tunni algust, hilisemaid vabandusi arvesse ei võeta.
Kirjalikke tööde hindamine toimub vastavalt skaalale:
90-100% hinne „5”
75-89% hinne „4”
50-74% hinne „3”
20-49% hinne „2”
0-19% hinne „1”
Õpetajal on õigus kokkuleppel õpilase, lapsevanema või tugipersonaliga, teha hindamisjuhendis muudatusi.
Konsultatsioon toimub neljapäeviti kell 15.00 ruumis 409. Konsultatsiooni tulemisest ja teemast, mille kohta soovid teadmisi, anna aineõpetajale teada hiljemalt samal päeval kell 14.00.