Eesti keel: 3_grupp prindi
 |
Autor: Maarja Vahter HEV koordinaator |
Loodud: 30. august 2020. a. kell 20.27
Muudetud: 31. august 2020. a. kell 11.11
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 6 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Keele valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldus. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes.
Eesti keelt õppides omandab õpilane keeleteadmisi ning saab lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. nädal
* L. Tungal Kähku kooli! luuletuse kuulamine (Õ lk 7) + TV lk ül 1 täitmine (märgi asjad, millest luuletuses räägitakse)
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilase teadmisi ja oskusi kujundatakse kolmes õppevaldkonnas:
1) suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine) - hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist.
2) lugemine - kujundatakse oskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel.
3) kirjutamine - kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikultväljendada.
3. klassi lõpetaja õpitulemused:
SUULINE KEELEKASUTUS (kuulamine, kõnelemine)
* kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi
* väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt: palub, küsib, selgitab, keeldub, vabandab, tänab, vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ning lühivastuseid.
* vaatleb sihipäraselt, kirjeldab eesmärgipäraselt nähtut, eset, olendit, olukorda, märkab erinevusi ja sarnasusi.
* avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta
* annab küsimuste toel arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi ja teatrietenduse sisu; koostab kuuldu/loetu põhjal skeemi/kaardi;
* jutustab loetust ja läbielatud sündmusest; jutustab pildiseeria, tugisõnade, märksõnaskeemi ja küsimuste toel; mõtleb jutule alguse ja lõpu;
* leiab väljendamiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu;
* esitab luuletust peast.
LUGEMINE:
* loeb nii häälega kui endamisi ladusalt ja teksti mõistes; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti;
* loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga;
* töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;
* vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta;
* eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku, keeldu;
* tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kirja;
* on lugenud läbi vähemalt neli eesti ja väliskirjaniku teost, kõneleb loetud raamatust;
* teab nimetada mõnd lastekirjanikku.
KIRJUTAMINE:
* kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid, kirjutab loetava käekirjaga;
* kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära; paigutab teksti korrektselt paberile, vormistab vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt;
* valdab eesti häälikkirja aluseid ja õpitud keelendite õigekirja: eristab häälikut ja tähte, täis- ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset; märgib kirjas häälikuid õigesti; eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu;
* märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse; märgib kirjas õigesti käänd- ja pöördsõnade õpitud lõppe ja tunnuseid
* teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid loendeid tähestikjärjestuses;
* kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed;
* piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi;
* kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ja kontrollib kirjutatut näidise järgi (30-40 sõna).
* koostab kutse, õnnitluse, teate, e-kirja; kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel.
Hindamine
I kooliastmes hinnatakse õpilase:
1) suulist keelekasutust, s.o kõnelemist ja kuulamist;
2) lugemist, s.o lugemistehnikat, teksti mõistmist ja vabalugemist;
3) kirjutamist, s.o kirjatehnikat, õigekirja ja kirjalikku tekstiloomet.
3.klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid.
Hinnangud kajastuvad õpilaspäevikud, kirjalikul tööl või eKoolis.
Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele.
Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
Osaoskused, I trimestril:
1)
2)
3)
4)
5)
Osaoksuste hindamisel on kasutusel tähed:
T - tead ja oskad
P - pead veel harjutama
O - oskus omandamata