Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Kehaline kasvatus: 2c prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Katrin Kannik

väikerühma õpetaja

Kontakt: Katrin.Kannik@nooruse.edu.ee

Loodud: 29. august 2020. a. kell 10.43
Muudetud: 9. detsember 2020. a. kell 09.41

Õppeaasta: 2020/2021

Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester

Kestvus: 2 tundi nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

Kehaline kasvatus toetab õpilasi tervist väärtustava eluviisi kujundamisel, loob aluse õpilaste iseseisvale liikumisharrastusele, soodustab huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu, innustab võistlusi ja üritusi jälgima ning neis osalema. Kehaline kasvatus toetab õpilase nii kehalist/liigutuslikku kui ka kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut ning tema kujunemist
terviklikuks isiksuseks.
Kehalises kasvatuses juhitakse õpilast kehalist vormisolekut jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi (sh iseseisvalt omandatud) teadmisi ja oskusi hankides parandama. Keskkonda
hoidev, kaaslasi austav, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumine ja sportimine toetavad õpilaste sotsiaalset ning kõlbelist arengut.
Kehalises kasvatuses lähtutakse vajadusest toetada õpilaste kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksusteks. Kehalise kasvatuse tundides omandatud teadmised, oskused ja kogemused soodustavad õpilaste mitmekülgset arengut ning võimaldavad neil leida endale jõukohane, turvaline ja tervislik liikumisharrastus.

Põhikooli kehalise kasvatusega taotletakse, et õpilane:
1) soovib olla terve ja rühikas;
2) mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust;
3) tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama;
4) omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika;
5) täidab liikudes/sportides ohutus- ja hügieeninõudeid;
6) jälgib oma kehalist vormis olekut; teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga;
7) õpib kaaslastega koostööd tegema, kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgima ja ausa mängu olemust mõistma;
8) tunneb huvi Eestis, sealhulgas Saaremaal ning maailmas toimuvate spordi- ja liikumisürituste vastu.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

2.-04. september
Sõbrajooks metsas,
Liikumismängud. Matk.

7.-11. september
Jooksuharjutused, -mängud.
Jooksu harjutamine pendeteatejooksuks.

14.-18. september
Soojendusharjutused. Rütmivõimlemine.
Üldarendavad harjutused. Pendelteatejooks.

21.-25. september
Rännak ja liikumismängud.
Palliviske juurdeviivad harjutused. Mängud pallidega.

28. september-2. oktoober
Koordinatsiooni – ja tasakaaluharjutused.
Pallikäsitsemise harjutused. Rahvastepall.
Pallivise.


5.-9. oktoober
Hüppeharjutused. Paigalt kaugushüpe, sügavushüpped, takistuste ületamine. Ronimine.
Kaugushüppe juurdeviivad harjutused.
Kaugushüpe tulemusele.

12.-16. oktoober
Soojendusliikumised
300 m jooks

VAHEAEG

26.- 30. oktoober
Soojendusharjutused. Rütmivõimlemine.
Ringtreening.

2.- 6. november
Tasakaaluharjutused.
Rahvastepall.

19.-13. november
Vastupidavus- ja osavusharjutused.
Pallimäng.

16.-20. november
Hüppe- ja jooksuharjutused. süstikjooks.
Paigalt kaugushüpe.

23.-27. november
Hüppeharjutused. Paigalt kaugushüpe, sügavushüpped, takistuste ületamine. Ronimine.
Koordinatsiooni – ja tasakaaluharjutused.

30.-4. detsember
Kõrgushüpe - juurdeviivad harjutused.
Kõrgushüpe.

7.-11. detsember
Rahvastepall.
Kõrgushüpe.

14.-22. detsember
Liikumismängud.
Pallimäng


VAHEAEG

11.-15. jaanuar
Rivi-ja korraharjutused. Põhivõimlemine. Liikumismängud.
Rahvastepall.
Rivi- ja korraharjutused. Rivistumine paari- ja kolmekaupa kolonni.

18.-22. jaanuar
Põhivõimlemine etteantud rütmi järgi. Juurdeviivad harjutused akrobaatiliste elementide omandamiseks.
Rivi –ja korraharjutused.
Põhivõimlemine. Palli käsitsemise harjutused. Rahvastepall. Teatejooksud.

25-29. jaanuar
Taastutvumine reeglitega ja omavaheliste kokkulepete tegemine.
Talispordialade(kelgutamine, suusatamine, uisutamine) harrastamine
Vastupidavusharjutused

1.- 5. veebruar
Talispordialade(kelgutamine, suusatamine, uisutamine) harrastamine
Osavusharjutused. Mäng

8.-12. veebruar
Talispordialade(kelgutamine, suusatamine, uisutamine) harrastamine
Palli käsitsemise harjutused, mäng

15.-19. veebruar
Talispordialade(kelgutamine,suusatamine, uisutamine) harrastamine
Matk-orienteerumine
Hüppeharjutused

VAHEAEG

1.-5. märts
Sulgpall, juurdeviivad harjutused.
Sulgpall, paarismäng

8.-12. märts
Hüppeharjutused. Kõrgushüpe
Viske- ja sööduharjutused erinevate pallidega
Ringtreening

15.-19. märts
Ringtreening, vastupidavusharjutused
Viske- ja sööduharjutused erinevate pallidega

22.-26. märts
Jalgpalliharjutused
Tasakaalu- ja koordinatsiooniharjutused

29.-2. aprill
Orienteeruumine
Vastupidavuse arendamise harjutused

5.-9. aprill
Kiiruse arendamine. Juurdeviivad harjutused.
Pallimäng


12.-16. aprill
Hüppeharjutused
Pallivise

VAHEAEG

26.- 30. aprill
Kaugushüpe
Pallivise

3.-7. mai
Krossijooks
Pallimängud

10.-14. mai
Kaugushüpe
Pallimäng õues

17.-21. mai
30 m jooks.
Vastupidavuse arendamise harjutused

24.-28. mai
Liikumismängud õues
Pallimängud

31.- 4.juuni
Matk
Pallimängud

7.-11. juuni
Praktikapäevad

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
Oskab rivistuda viirus, kolonnis pöörates paremale, vasakule;
Teab ja järgib ohutusnõudeid ja tunni reegleid;
Teeb erinevaid kõnni-, jooksu- ja hüplemisharjutusi.

Hindamine üles

Kehalises kasvatuses antakse suulisi ja kirjalikke sõnalisi hinnanguid. Hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang toetab õpilase positiivse enesehinnangu kujunemist. Tunnistusele kantakse kehaline kasvatus hinnates osaoskusi.
Osaoskused I trimestril:
Tead, kuidas käituda kehalisi harjutusi sooritades (on viisakas, sõbralik ja abivalmis).
Täidad kokkulepitud (mängu) reegleid.

Osaoskused II trimestril:
Sooritad hüppeharjutusi erinevates variatsioonides.
Oskad sooritada erinevaid akrobaatilisi elemente.

Osaoskused III trimestril:
Sooritad erinevaid jooksu- ja hüppeharjutusi.
Mängid viske - ja püüdmisega seotud liikumismänge.
Sul on algteadmised purjetamisest.

Sõnaliste hinnangute kriteeriumid:
T = tean, oskan, kasutan.
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pean veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.