Eesti keel: 5_grupp prindi
 |
Autor: Maarja Vahter HEV koordinaator |
Loodud: 24. august 2020. a. kell 19.03
Muudetud: 30. august 2020. a. kell 19.48
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, aasta
Kestvus: 3 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja. Keele valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldus. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes.
Eesti keelt õppides omandab õpilane keeleteadmisi ning saab lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
Tööraamat: Varik, Reet, Männi, Kaja. Eesti keele tööraamat 5. klassile. I ja II osa. Tallinn: Maurus, 2018.
TEEMAD: 1. KEELEST ÜLDISELT
Keel kui märgisüsteem.
Miks peaks eesti keelt väärtustama?
Eesti keele ja tema sugulaste kohta.
Eesti keele loomet.
1 - 6. september (1. nädal)
* Sissejuhatus ainesse. Keda või mida on pildil kujutatud (lk 7)
* 1.1. Keel kui märgisüsteem (lk 9) (H 1)
* Harjutus 3 ja 4.
ÕPITULEMUSED: Õpilane
oskab nimetada erinevaid märgisüsteeme
oskab nimetada erinevaid tuntumaid sümboleid
teab, mis on piktogramm
oskab leida tekstist vajalikku infot
oskab leida tekstist kirjavigu ja neid parandada
7. - 13. september (2. nädal)
TEEMAD: keelest üldiselt. Miks peaksime eesti keelt väärtustama.
* 1.2 Miks peaksime eesti keelt väärtustama (lk 17), H 5 ja 6, Contra “Lõunamaaunistus”
* Helijäljendused (lk 20), harjutus 7
* Huvitavat: Valdur Mikita, Harjutus 8 “Keelte keetmine”
ÕPITULEMUSED: Õpilane
oskab nimetada põhjuseid, miks väärtustada eesti keelt.
teab, milliseid helijäljendusi keeles esineb ja oskab neid nimetada
teab, kes on Valdur Mikita ja millest ta kirjutab
oskab mõtestada, miks väärtustada oma kodumaad
teab, kes on F. R. Faehlmann ja mille olulisega on ta Eesti kultuuri panustanud
14. - 20. september (3. nädal)
TEEMAD: Keelest üldiselt. Eesti keel ja tema sugulased.
* 1.3 Eesti keel ja tema sugulased, lk 29, Harjutused 9, 10
* Projekt “Eesti murded”
* Projekti ettevalmistus
ÕPITULEMUSED: Õpilane
oskab nimetada läänemeresoome keeli
teab, milliseid murdeid on Eestis kõneldud.
oskab kasutada Eesti murdekaarti
oskab planeerida, teostada ja esitada oma tööd
21. - 27. september (4. nädal)
TEEMAD: keelest üldiselt. Eesti keel ja tema sugulased.
* Tööde esitamine
* “Kalevipoja” tekstikatkendid, Harjutus 11
* “Kalevipoja” tekstikatkendid, Harjutus 12
ÕPITULEMUSED: Õpilane
oskab planeerida, teostada ja esitada oma tööd
teab, mis on Eesti rahvuseepos ja miks on see kultuuriliselt oluline
oskab võrrelda ja analüüsida sisult sarnaseid tekstinäiteid
oskab leida tekstist mõtteriimi näiteid.
28. september - 4. oktoober (5. nädal)
TEEMAD: keelest üldiselt. Muutuv eesti keel.
* 1.4 Muutuv eesti keel, lk 37, Harjutused 13, 14
* Harjutus 15, 16, 17
* Intervjuu Priit ja Märt Piusiga, harjutus 18,
ÕPITULEMUSED: Õpilane
Oskab nimetada keelekonkursse
oskab põhjendada, miks keel muutub.
TEEMAD: 2. HÄÄLIKUÕPETUS JA ÕIGEKIRI.
tähestik ja häälikud.
Häälikuühendite ja veaohtlike sõnade õigekiri.
Silbitamine ja poolitamine.
5. - 11. oktoober (6. nädal)
TEEMAD: Häälikuõpetus ja õigekiri
* Sissejuhatus teemasse: keda või mida on pildil kujutatud, lk 77.
* 2.1 Tähestik, lk 78, harjutus 33
* Tähestikuline järjekord, harjutus 31, harjutus 34.
ÕPITULEMUSED: Õpilane
teab eesti tähestikku
oskab internetist vajalikku infot leida
12. - 18. oktoober (7. nädal)
* Täis- ja kaashäälikud, lk 79, harjutus 32 L. Tungal “Magus tähestik”, harjutus 35
* Võõrtähed ja võõrsõnatähed, lk 84, harjutus 36, harjutus 39
* tsitaatsõna. Keeleallikad internetis. Harjutused 37, 38
Kokkuvõttev töö: Tähestiku tundmine. Täis- ja kaashäälikud (suluga ja suluta häälikud, helilised ja helitud häälikud)
ÕPITULEMUSED: Õpilane
teab, mis on täis- ja kaashäälikud
teab ja oskab nimetada võõrtähti
teab tuntumate võõrsõnade õigekirja
teab, mis on tsitaatsõna ja oskab seda vormistada või asendada omasõnaga
oskab kasutada internetis leiduvaid keeleallikaid
oskab leida tekstist vajalikku infot
19. - 25. oktoober (8. nädal) - VAHEAEG
26. oktoober - 1. november (9. nädal)
TEEMAD: Häälikuõpetus ja õigekiri
* 2.2 Täishääliku- ja kaashäälikuühend, lk 89, harjutus
* Harjutus 41
* Sulghäälikuühendi õigekiri, lk 91, harjutus 42
ÕPITULEMUSED: Õpilane
teab, mis on täishääliku- ja mis kaashäälikuühend
teab sulghäälikuühendi õigekirja põhireeglit ja erandeid
2. november - 8. november (10. nädal)
TEEMAD: Häälikuõpetus ja õigekiri
* Rõhuliide, lk 93, harjutus 43
* Harjutused 44, 45
* Hääliku h õigekiri, lk 97, harjutus 46,
Kokkuvõttev töö: täis- ja kh ühend; sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu - kui veebivariandist), kh ühendi õigekiri
ÕPITULEMUSED: Õpilane
teab, mis on rõhuliide ja oskab seda korrektselt kasutada
teab, et nimed kirjutatakse suure tähega
oskab kasutada sõnaraamatuid (nii raamatu- kui veebivarianti)
oskab korrektselt vormistada sõnaalguse h-d
9. november - 15. november (11. nädal)
TEEMAD: häälikuõpetus ja õigekiri
* harjutused 47, 48
* Häälikute i ja j kirjutamine, lk 99, harjutus 49
* Harjutus 50
ÕPITULEMUSED: Õpilane
oskab korrektselt vormistada sõnaalguse h-d
teab i ja j-i korrektset vormistust
16. - 22. november (12. nädal)
TEEMAD: häälikuõpetus ja õigekiri
* 2.3 Silbitamine, lk 100
* Poolitamine lk 101, harjutus 51
* Rahvalaulud, lk 102, harjutus 52,
ÕPITULEMUSED:
teab silbitamise ja poolitamise reegleid ning oskab neid kasutada.
teab silbitamise peamisi reegleid ja oskab neid rakendada
teab poolitamise peamisi reegleid ja oskab neid rakendada
23. - 29. november (13. nädal)
* Haiku lk 103, Kõnekäänd lk 103, harjutused 53, 54
* Harjutus 55, Tom Hodgson, Dan Kieran “Maja puu otsas”
* Harjutus 56,
Kokkuuvõttev töö : silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades)
ÕPITULEMUSED: Õpilane
teab silbitamise peamisi reegleid ja oskab neid rakendada
teab poolitamise peamisi reegleid ja oskab neid rakendada
II trimester
TEEMAD: 3. ÜKS VÕI KAKS SÕNA
liitsõnamoodustus ja tuletamine
liitsõna ja liitega sõna erinevus
kokku- ja lahkukirjutamine.
30. november - 6. detsember (14. nädal)
TEEMAD: Üks või kaks sõna
* Sissejuhatus teemasse: keda või mida on pildil kujutatud, lk 125
* 3.1 liitsõnamoodustus ja tuletamine, lk 126, harjutus 66
* harjutus, 67, 68, harjutus 69, 70,
ÕPITULEMUSED: Õpilane
teab liitsõna moodustamise põhimõtteid
teab, mis on kõnekäänd
7. - 13. detsember (15. nädal)
* 3.2 kokku- ja lahkukirjutamine, lk 131, Harjutus 71,
* harjutus 72
* liitega sõna ehk tuletis, lk 136, harjutus 73
ÕPITULEMUSED: Õpilane
teab, mis on liitega sõna ehk tuletis
teab sõnatüve ja liite liitmise peamisi reegleid ja oskab neid rakendada
14. - 20. detsember (16. nädal)
* Andrus Kivirähk “Oskar ja asjad”harjutus 74, 75
* Harjutus 76
* Harjutus 77,
Kokkuvõttev töö: liitsõnamoodustus (täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused).
ÕPITULEMUSED: Õpilane
teab, mis on liitega sõna ehk tuletis
teab sõnatüve ja liite liitmise peamisi reegleid ja oskab neid rakendada
oskab koostada kirjeldust
21. - 23. detsember (17. nädal)
* Intervjuu Kelly Sildaruga, lk 145, harjutus 78
* Kokkuvõte õpitust. Analüüsin enda teadmisi (lk 166-171)
* Kokkuvõte õpitust. Analüüsin enda teadmisi (lk 166-171)
ÕPITULEMUSED:
Õpilane oskab enda teadmisi analüüsida ja anda hinnangut omandatud õpioskustele
23.detsember - 10. jaanuar : VAHEAEG
TEEMAD: 1. ALGUSTÄHE ÕIGEKIRI
Kuidas eristada nime ja liiginime ning millal kasutada suurt ja millal väikest algustähte.
Kuidas vormistada pealkirja.
Millised on kirja koostamise ja vormistamise põhitõed.
11. - 17. jaanuar (20. nädal)
* Sissejuhatus teemasse: keda või mida on piltidel kujutatud (lk 7), harjutus 1
* 1.1 Nimi, lk 9, harjutused 2, 3, 4
* Harjutused 5, 6
ÕPITULEMUSED:
teab, millal kirjutada sõna suure algustähega
oskab öelda, kellel või millel on nimi
oskab nimesid õigesti kirjutada
teab, millal kirjutada riigi nimes sisalduv liiginimi suure ja millal väikese tähega.
18. - 24. jaanuar (21. nädal)
* Harjutused 7, 8
* 1.2 Nimetus, lk 20, harjutused 9
* harjutused 10, 11
ÕPITULEMUSED:
teeb vahet nimel ja nimetusel
oskab nimetusi õigesti kirjutada
25. - 31. jaanuar (22. nädal)
* harjutused 12, 13, 14
* 1.3 Pealkiri, lk 26, harjutused 15,
* harjutused 16, 17.
Kokkuvõttev töö : Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. (+ isiku- ja kohanimed).
ÕPITULEMUSED: Õpilane
oskab pealkirju õigesti kirjutada
teab nimetada olulisemaid rahvakalendri tähtpäevi
TEEMAD: 2. VORMIÕPETUS
Kuidas sõnu saab muutmisviisi järgi jagada.
Mis liikideks jagunevad käändsõnad.
Omadussõnad ja nende võrdlusastmed.
Eesti keele käänded.
Kirjeldava ja jutustava teksti koostamispõhimõtted.
1 - 7. veebruar (23. nädal)
* Sissejuhatus teemasse: keda või mida on piltidel kujutatud, lk 51
2.1 Sõnaliigid, lk 52, harjutus 28,
* Harjutus 29, harjutus 30
* 2.2 Omadussõna võrdlusastmed, lk 56, harjutus 31, 32, 33, 34
Kokkuvõttev töö: Sõnaliigid (tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad)
ÕPITULEMUSED: õpilane
tunneb eesti keele sõnaliike
oskab moodustada omadussõna võrdlusastmeid
8. - 14. veebruar (24. nädal)
* 2.3 arvsõnad, lk 60, harjutused 35, 36
* Harjutused 37, 38
* 2.4 asesõnad, lk 64, harjutus 39
Kokkuvõttev töö: Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna.
ÕPITULEMUSED:
tunneb lähemalt käändsõna liike
oskab arvsõna käänata
15. - 21. veebruar (25. nädal)
* 2.5 Tegusõnad. Tegusõna kategooriad, lk 65. , harjutused 40, 41,
* 2.6 Pööre (lk 65)
* 2.6 Aeg lk 67, harjutus 42, 43, 44, 45
Kokkuvõttev töö: Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses. Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine tekstis.
ÕPITULEMUSED:
Õpilane tunneb pöördsõna kategooriaid
22. - 28. veebruar VAHEAEG
1 - 7. märts (27. nädal)
* 2.8 Käänamine. Käänded, lk 71, harjutus 46
* 2.9 Kohakäänded, lk 72, harjutus 47
* harjutus 48
ÕPITULEMUSED: õpilane
oskab käänata sõnu ainsuses ja mitmuses
oskab väljendada kohasuhteid kohakäänete abil
8. - 14. märts (28. nädal)
* 2.10 Saav ehk nn elukutsekääne, lk 75
* harjutus 49
* 2.11 Rajav, olev, ilmaütlev, kaasaütlev: nn ninataga-käänded, lk 76, harj 50, 51
ÕPITULEMUSED:
Õpilane teab, mis on nn elukutsekääne ja oskab moodustada saava käände vormi
III trimester
15. - 21. märts (29. nädal)
* harjutused 52, 53,
* harjutus 54
* harjutus 55
Kokkuvõttev töö: Käänamine. Käänded, nende küsimused ja tähendus. Õige käände alik sõltuvalt lause kontekstist.
ÕPITULEMUSED:
Õpilane teab, mis on nn ninataga-käänded ja oskab neid kasutada.
TEEMAD: 3. SÕNAVARAÕPETUS
Millised on peamised sõnasaamisviisid.
Mis on laenamine.
Millised on tehissõnad.
Mis on lühendamine.
Miks ja millal peetakse sõnavõistlusi.
Mis on sünonüümid, antonüümid ja homonüümid.
Mis on tsitaatsõna ja võõrsõna.
22. - 28. märts (30. nädal)
* Sissejuhatus teemasse: keda või mida on piltidel kujutatud, lk 103
3.1 Sõnasaamisviisid, lk 104, harjutused 69, 70
* Olemasolevatele sõnadele uus tähendus, lk 106, harjutus 71
* Laenamine, lk 107, harjutus 72
Tehislik loomine, lk 108, harjutused 73, 74
29. märts - 4. aprill (31. nädal)
* Lühendamine, lk 111, harjutused 75, 76
* Sõnavõistlused, lk 112, harjutused 77, 78, 79, 80
* Isikupärane kõnepruuk, lk 114, harjutused 81, 82, 83, 84
ÕPITULEMUSED: õpilane
teab, uute sõnade saamisviise
oskab sõnu liita ja tuletada
5. - 11. aprill (32. nädal)
* 3.2 Sünonüümid, lk 117, harjutused 85, 86, 87
* harjutused 88, 89, 90
* 3.2 Antonüümid, lk 122
12. - 18. aprill (33. nädal)
* harjutused 91, 92
* 3.2 Homonüümid, lk 124, harjutused 93, 94, 95,
* harjutused 96, 97, 98
Kokkuvõttev töö: sõnavara avardamine ja täpsustamine. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutet (nii raamatu- kui ka veebivariandist).
ÕPITULEMUSED: õpilane
teab sünonüümi, antonüümi ja homonüümi olemust
oskab sünonüüme, antonüüme ja homonüüme moodustada ning neid tekstist leida.
19. - 25. aprill VAHEAEG
26. aprill - 2. mai (34. nädal)
TEEMAD: 3.3 Tsitaatsõna ja võõrsõna. Võõrnimi.
* Võõrsõnad, lk 129, harjutus 99
* Tsitaatsõnad, lk 130, harjutused 100, 101
* harjutused 102, 103, 104
ÕPITULEMUSED: õpilane
teab võõrsõnade tunnuseid
teab õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendust ja õigekirja
teeb vahet võõrsõnal ja tsitaatsõnal
oskab tsitaatsõna kirjas vormistada
TEEMAD: LAUSEÕPETUS
mis on alus ja öeldis
mis on liht-, liit- ja koondlause
kuidas liht- ja liitlauset kirjavahemärgistada
millised on otsekõne kirjavahemärgid
mis on üte
3. - 9. mai (35. nädal)
* Lause. Alus ja öeldis, lk 152, harjutus 114
* Sissejuhatus teemasse: keda või mida on piltidel kujutatud, lk 151
harjutused 115, 116
* harjutused 117, 118
Kokkuvõttev töö: Alus ja öeldis
ÕPITULEMUSED:
Õpilane oskab leida lausest öeldist ja alust
10. - 16. mai (36. nädal)
* Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid, lk 160, harjutus 119
* harjutus 120, 121
* harjutus 122
Kokkuvõttev töö: Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis.
ÕPITULEMUSED: Õpilane
teab lihtlause tunnuseid
oskab kasutada lihtlause kirjavahemärke
teab ja oskab kasutada koondlause kirjavahemärke
suhtub kriitiliselt interneti tõlkeprogrammidesse
17. - 23. mai (37. nädal)
* Liitlause, lk 167, harjutused 123, 124, 125, 126, 127, 128
* Otsekõne kirjavahemärgid, lk 174, harjutused 129, 130, 131
* harjutused 132, 133, 134
ÕPITULEMUSED: Õpilane
eristab liht- ja liitlauset
oskab kasutada liitlause kirjavahemärke
teab, mis on otsekõne ja oskab kasutada otsekõne kirjavahemärke
teab, mis on üte ja oskab ütet kirjavahemärgistada
24. - 30. mai (38. nädal)
Ajavaru.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Emakeele õpetamise eesmärke toetab 5-ndas klassis ka valikaine tekstiõpetus.
Õpilase teadmisi ja oskusi kujundatakse neljas õppevaldkonnas:
1) suuline ja kirjalik suhtlus
2) teksti vastuvõtt
3) tekstiloome
4) õigekeelsus ja keelehoole (Keelest üldiselt, häälikuõpetus ja õigekiri, sõnavaraõpetus, vormiõpetus, lauseõpetus, muud õigekirja teemad (algustäheõigekiri).
Kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest; eesti nüüdiskirjakeele teadlikku kasutamist, aga ka arusaamist keele arengust ja muutumisest. Valdkond annab aluse edenemisele teistes õppevaldkondades, annab teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkusest ning kirjavara mitmekülgsusest.
Täiendavalt: vt ÕPITULEMUSED eelmise teema all, nädalate kaupa.
Hindamine
Hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste vastavust ainekavas taotletavatele õpitulemustele, suuliste vastuste, sealhulgas esituste ning kirjalike tööde alusel, võttes arvesse õpilase individuaalseid iseärasusi ja mõtlemistasandite arengut. Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut ja õpimotivatsiooni.
Õpitulemusi hinnatakse sõnaliste hinnangute ja numbriliste hinnetega. Iga trimestri lõpus kokkuvõttev hinne, õppeaasta lõppedes aastahinne.
Keelelised kontrollharjutused:
Hindega „5” hinnatakse, kui õpilane saavutab 90–100% maksimaalsest võimalikust punktide arvust,
hindega „4” 75–89%,
hindega „3” 50–74%,
hindega „2” 20–49%,
hindega „1” 0–19%.
Kontrolletteütlused:
"5" - 1 viga või töö veatu
"4" - 2-4 ortograafia viga
"3" - 5-7 viga
"2" - 8-10 viga
"1" - vigu rohkem kui 10
KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse
* õigete tähevormide kasutamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
Kui töö on esitamata või suuline vastamine sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui trimestri lõpuks tööd järele ei vastata.
Konsultatsioon ruumis 300A