Eesti keel: 4a prindi
 |
Autor: Stevelin Tamm klassiõpetaja Kontakt: Stevelin.Tamm@nooruse.edu.ee |
Loodud: 24. august 2020. a. kell 10.42
Muudetud: 27. august 2020. a. kell 13.03
Õppeaasta: 2020/2021
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 4 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Keel on rahvuskultuuri ja rahvusliku identiteedi kandja ning tema valdamine kõnes ja kirjas on inimese mõtlemisvõime kujunemise, vaimse arengu ning sotsialiseerumise alus ja eeldusi. Eesti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeaineis. Ainevaldkonna õppeained toetavad eeskätt õpilase emakeele- ja kirjanduspädevuse ning kommunikatiivsete oskuste arengut. Ainevaldkonna õppeainetes omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi. Teadmiste ning kogemuste alusel kujuneb õpilasest teadlik, aktiivne ja vastutustundlik lugeja, kirjutaja ning suhtleja.
1.–4. klassini on eesti keel õppeaine, mille õppimine arendab kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine,
õigekeelsus) nii teabe- ja tarbetekstide kui ka kirjandustekstide lugemise, reflekteerimise ja kirjutamise toel.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
I nädal
1. Sissejuhatus ainesse, õppevahenditega tutvumine, vihikute sisseseadmine, hindamise nõuetest. Sissejuhatav tund. Eesmärgi seadmine 4. klassiks. Õpik lk 4–7. Tv harj 1.
2. Raamatuid on kõigile, „Raamatud omavahel” Õpik lk 8–9 Tv harj 2–5. 4.kl lugemisvarast I veerandil.
3. Kordame tähestikku. Õpik lk 10–11 Tv lk 6. http://web.zone.ee/tiia_e_testid/eesti%20keel_2.%20klass/tahestik.htm
https://learningapps.org/1281029
4. Häälikud ja tähed. Tähestikuline järjekord. Õ lk 11, TV lk 7
5. Raamatute maailm. Õpik lk 12–13 Tv harj 16–19. „Kui isa kinkis raamatuid”. Õpik lk 14–17 Tv harj 20–24.
II nädal
1. Kontrolletteütlus. Pealkirjad. Õpik lk 18–19 Tv harj 25–29
2. Pealkirjad. Õpik lk 18–19 Tv harj 30–32
3. Kuidas juttu lugeda. Õpik lk 20–21 Tv harj 33. Ümberjutustus
4. „Naerurull, piripill ja udupasun”. Õpik lk 22–25 Tv harj 34–37 Jutu kirjutamine tv h 37 põhjal
5. Nimed. Õpik lk 26–27 Tv harj 38–42. https://quizizz.com/admin/quiz/57fcaf52f2448a61712cbfd8/nimed-pealkirjad-nimetused-klass
III nädal
1. Nimed. Õpik lk 26–27 Tv harj 43–46. https://www.stat.ee/public/apps/nimed/, https://www.stat.ee/public/apps/nimed/pere
2. „Blogi” Õpik lk 28–31 Tv harj 47–50. Mõistekaardi koostamine tegelaste kohta.
3. Kuidas raamatut valida. Õpik lk 32–35 Tv harj 51–52
4. „Karvased sõrmed”. Õpik lk 36–37 Tv harj 53–56
5. Tegevuspäev - "Reipalt koolipinki!"
IV nädal
1. Nimetused. Õpik lk 38–39 Tv harj 57–62. https://www.slideshare.net/opetajaelle/nimi-ja-nimetus
2. Teeme tutvust kirjanikuga. Õpik lk 40 Tv harj 63–65. „Varastatud oran˛ jalgratas”. Õpik lk 41–43 Tv harj 66–69. Kirjaniku tutvustuse kirjutamine.
3. Loeme luuletusi Õpik lk 44–49.
4. Luuletuse esitamine peast (luulekonkurss). Peatüki kokkuvõte. Õpik lk 50 Tv harjutav kontrolltöö nr 1
5. Kontrolltöö nr 1
V nädal
1. II. Teabetekstide kosmoses. „Härra LugemisHull”, Õpik lk 51–54 Tv harj 70–74
2. Teabekirjanduse liigid, Õpik lk 55–57 Tv harj 75–76. Entsüklopeedia, aimeraamat, käsiraamat, sõnaraamat
3. „Georg ja universumi salavõti”, Õpik lk 58–61 Tv harj 77–79. Võrdlus. Jutu kirjutamine (õ lk 61 ül 14)
4. Õpetajate päev. Poolitamine. Õpik lk 62–63 Tv harj 80–84
5. „Külaline saabub”, Õpik lk 64–67 Tv harj 85–88
VI nädal
1. Sõnaraamatute kasutamine, sõnastikuvorm; Õpik lk 68–69 Tv harj 89–94
2. Kuidas teabeteksti lugeda, Õpik lk 70–71 Tv harj 95–97. Etteütlus (võõrsõnad)
3. Lühendid, Õpik lk 72–73 Tv harj 98–100
4. „Oma arvamus”, sündmuste järjestamine tegevuskaardil, Õpik lk 74–77 Tv harj 101–104
5. Fakt ja arvamus, Õpik lk 78–79 Tv harj 105–108
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Suuline ja kirjalik suhtlus:
- Kuulab mõtestatult eakohast teksti,
- toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;
- annab lühidalt edasi kuuldu sisu;
- väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes;
- esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi;
- väljendab oma arvamust, annab infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
- leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku vormi;
- kasutab sõnastikke ja teatmeteoseid;
- esitab peast luuletuse või rolliteksti;
Teksti vastuvõtt:
- loeb eakohast teksti ladusalt ja mõtestatult; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
- otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
- vastab teksti põhjal koostatud küsimustele tekstinäidete või oma sõnadega, koostab teksti kohta küsimusi;
- leiab teksti peamõtte;
- kirjeldab teksti põhjal sündmuste toimumise kohta ja tegelasi;
- leiab tekstist vajalikku infot;
- tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kõnekäänu, kirja;
- on läbi lugenud vähemalt neli eakohast väärtkirjandusteost (raamatut);
- tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja tegelasi ning kõneleb loetust;
Tekstiloome:
- jutustab ja kirjutab loetust ning läbielatud sündmusest;
- jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult kavapunktide järgi, märksõnaskeemi ja küsimuste toel;
- kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit, inimest;
- kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste vastavalt kirjutamise eesmärgile, funktsioonile ja adressaadile;
- kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel;
- teeb oma tekstiga tööd;
Õigekeelsus:
- märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja kaashäälikuid;
- märgib sõnades õigesti kaashäälikuühendit;
- kirjutab sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse;
- pöörab tegusõnu olevikus;
- moodustab ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku;
- poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);
- kasutab õpitud keelendeid nii kõnes kui kirjas vastavalt suhtlemise eesmärgile, funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib oma tekstis õpitud ortograafiareegleid;
- kirjutab suure algustähega isiku ja kohanimed ja väike algustähega õppeainete, kuude, nädalapäevade, ilmakaarte nimetused;
- Sõnaliigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna.
- leiab vead enda ja kaaslaste kirjutistes õpitud keelendite piires ja parandab leitud vead sõnaraamatu, käsiraamatu, kaaslase ja/või õpetaja abiga.
- kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti (40–60 sõna, 20 ortogrammi)
Hindamine
Hindamisel rakendatakse nii kujundava hindamise põhimõtteid kui ka kokkuvõtvat hindamist, mida kombineeritakse suulise või kirjaliku tagasi-/edasisidega; hinnangutega.
Õpilane saab veerandi jooksul hinded etteütluste, kontrollharjutuste, lühiettekande ja kontrolltööde eest, valikuliselt hinnatakse TV ja koduste ülesannete täitmist, jutustamist, kava koostamist, teksti kokkuvõtte esitamist, teksti analüüsi.
LUGEMINE:
Hinne"5" - vigadeta, ladus, teadlik ja ilmekas lugemine; õige, loogiline ja sõnavaralt õige jutustamine;
Hinne"4" - lugemises 1-2 viga, jutustamisel esineb mõningaid ebatäpsusi pala sisu edasiandmisel, puudusi sõnavalikus vms;
Hinne"3" - lugemisel esineb 3-5 viga, tempo aeglane, jutustamisel takerdutakse, jutustus lünklik, sõnavara vaene; luuletuse tekst ei ole kindlalt peas
Hinne"2" - lugemisel 6 või enam viga, ei saada aru loetust ega osata vastata küsimustele; jutustamisel ei suudeta edasi anda pala sisu; luuletuse tekst ei ole peas
KEELEÕPETUS
"5" - kuni 1 viga
"4" - 2-3 ortograafia viga
"3" - 4-6 viga
"2" - 7-9 viga
"1" - vigu rohkem kui 9
Keelelistel kontrollharjutustel ja kontrolltöödel hinne:
"5" - 90-100% punktide üldarvust
"4" - 75-89%
"3" - 50-74%
"2" - 20-49%
"1" - 0-19%
KIRJATEHNIKA hindamisel võetakse arvesse
* õigete tähevormide kasutamist
* tähtede õiget seostamist
* teksti paigutust lehele (ridade täiskirjutamine, ühtlane kirjarida ja kallak, pealkirja paigutus ja esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, äärte jätmine, taandridade kasutamine jne.)
* kirjutatu puhtust
* ärakirja puhul õigekirja
* Kirjutusvahendina kasutada ainult sinust või musta kirjutusvahendit.
Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see e-Koolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist / esitamist või "1"-ga, kui veerandi lõpuks tööd järele ei vastata.
Ainet hinnatakse iga õppeperioodi lõpus, koondhinne kujuneb õppeaasta lõppedes. Kõik osaoskused kajastuvad ühes perioodi hindes (ei ole eraldi lugemise, keeleõpetuse ja kirjatehnika hinnet).
Järele saab vastata 10 õppepäeva jooksul pärast töö kättesaamist. Vajadusel peab õpilane enne järelvastamist esitama ebaõnnestunud töö kohta nõuetekohase vigade paranduse.