Eesti keel: 2b prindi
 |
Autor: Merle Tustit klassiõpetaja Kontakt: Merle.Tustit@nooruse.edu.ee |
Loodud: 8. märts 2020. a. kell 23.42
Muudetud: 8. märts 2020. a. kell 23.42
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, III trimester
Kestvus: 6 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1. väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keeltesse ja kultuuridesse;
2. tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja oma identiteedi olulise osana, kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;
3. omandab põhiteadmised keelest ja õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
4. arendab keeleoskust kui eneseväljendus- ja suhtlusvahendit, arvestades kultuuris väljakujunenud keelekasutustavasid;
5. õpib asjakohaselt kasutama eri suhtluskanaleid; arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis
pakutavat teavet;
6. õpib tundma eri tekstiliike, nende seoseid ja kasutamisvõimalusi, arendab oma tekstitööoskusi nii tekstide vastuvõtja kui ka loojana;
7. arendab kriitilist mõtlemist ning analüüsi-, järeldus- ja põhjendusoskust;
8. harjub oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks kasutama sõna- ja käsiraamatuid ning veebiallikaid;
9. suhtub tolerantselt eesti keele kui võõrkeele kasutamisse ja toetab muu emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
9.- 13. märts
*Šoti terjer
Õ lk 77
Koeralaps Berta seiklused
Õ lk 78–79, tv lk 26 h 1
Kordamine:
Poolitamine
tv lk 26 h 2
Loole lõpu kirjutamine
tv lisa lk 72
*Amaalia-tädi kassid
Õ lk 80–81
tv lk 27 h 3, 4
LL, Õ lk 170–171 loo II osa
Liitsõna poolitamine
tv lk 27 h 5, 6
Lisa: tv lk
*Hiir, kass ja kõrvits
Õ lk 82–83
-sse sõna lõpus
Õ lk 82, tv lk 28
*Näidend „Lugu hiirest, hiire sabast, kassist ja teistest”
tv lk 29 h 6, 7
Mina leidsin õle- kõrre: Õ lk 84–85
Kordamine:
-sse sõna lõpus,
-ga, -ta sõna lõpus
tv lk 29 h 4, 5, 8
*Hea küsimus
Mõistatusi loomadest
Õ lk 86–87
Kordamine kontrolltööks
tv lisa lk 69 h 3, 4
tv lk 79 h 7, 8
*Jänesepoeg tahab kõike teada
Õ lk 88
Jutt röövel Ruudist
Õ lk 89
Kordamine:
-sse sõna lõpus
tv lk 30
Lisa: tv lk 94 h 2
*Raamatute tutvustus Õ lk 90
Kontrolltöö:
TL lk 31–32
16.-20. märts
*Koer ja kaks väga lõbusat jänest
Õ lk 92
tv lk 31 h 7
i ja j õigekiri
Õ lk 91, tv lk 31 h 5, 6
Lisa: tv lk 82 h 1, 2
Kirjutamise harjutamine ilma abijooneta joonestikule (J, j)
20-joonega vihiku kasutusele võtmine
*Koera elu
Õ lk 93
Tsirkusemäng
Õ lk 94–95
i ja j õigekiri
tv lk 32
Lisa: tv lk 82 h 3, 4
Kirjutamise tehnika viimistlemine (I, i) tv lk 32
Teema:
*LÕBUSAD LOOD
Ja nüüd see algab
I–III o
Õ lk 96–98, tv lk 33 h 4
LL, Õ lk 172 pala IV osa
i ja j õigekiri
tv lk 33 h 3
tv lk 95 h 5
*Aino Perviku raamatute tutvustus
LL, Õ lk 173
23.-27. märts
*Muinassupp
Õ lk 100
tv lk 34 h 1
Kirjutamise tehnika
viimistlemine (L, l) tv lk 34
*Pilleke paksus metsas
Õ lk 102–103
tv lk 34 h 2
Kordamine: Lauselõpumärgid
tv lk 84, 85 h 2
Teate kirjutamine Pillekese kadumisest tv lk 34 h 2
Koma lauses
Õ lk 104–105
tv lk 35
Lisa: tv lk 85 h 3
Kirjutamise tehnika viimistlemine (U, u) tv lk 35
*Me läheme kooli ja teeme õpetajaga nalja
Õ lk 106
Kordamine:
Kaashäälikuühend
Lisa: tv lk 91
Kirjutamise tehnika
viimistlemine (A, a) tv lk 36
*Aga nüüd hoidke alt
Õ lk 109
Luuleraamatute tutvustus Õ lk 108
Kirjutamise tehnika süvendamine (V, v)
tv lk 37
30. märts-3. aprill
Teema:
*KEVADISED LOOD
Kevadluuletused: Valgus. Kevade värvid. Küll ta tuleb. Lumikelluke ja külmataat
Õ lk 110–111,
tv lk 37 h 3, 4
Kordamine:
Täishääliku pikkus
tv lk 86
*Kevade märgid
Õ lk 112–113
Kordamine:
Koma lauses: tv lk 38 h 3
Täishääliku pikkus
tv lk 87 valikuliselt
*Lehmalüpsja lind
Õ lk 114
Kordamine:
Koma lauses: tv lk 39 h 5
Kirjutamise tehnika süvendamine (F, f)
Hääldusharjutused
*Pääsuke. Varblane. Vint: Õ lk 115
Kordamine:
Täishääliku pikkus
tv lk 87 valikuliselt
*Pühadejänku
Õ lk 116–117
tv lk 40 h 1
6.-10. aprill
*Mõistatamise mäng
Õ lk 118–119
Kordamine: Täishäälikuühend
tv lk 88
Kirjutamise tehnika süvendamine (R, r)
Teema:
*SÜNNIPÄEVA- LOOD
Taavi sünnipäev
Õ lk 120–121
Kirjutamise tehnika süvendamine (S, s): tv lk 41
Ärakirjaharjutus:
kaardile õnnitluse kirjutamine
tv lk 41 h 2
*Tarbeteksti analüüs
Õ lk 122
tv lk 41 h 3
Lühenditega tutvumine
Õ lk 122
tv lk 42
*Pipi peab sünnipäeva I ja II osa
Õ lk 124–125
Lühendid
tv lk 43
Kirjutamise tehnika süvendamine (P, p)
tv lk 43
*Pipi peab sünnipäeva III ja IV osa
Õ lk 126–127
Viktoriin
Õ lk 127
Kordamine:
Suluta kaashääliku pikkus tv lk 89 valikuliselt
Kirjutamise tehnika süvendamine (T, t) tv lk 44
13.-17. aprill
*Teabeteksti analüüs
tv lk 44 h 1
Kordamine:
Lauselõpumärgid
tv lk 44 h 2
Suluta kaashääliku pikkus tv lk 89 valikuliselt
*Esimene võõruspidu
õ lk 130–131
tv lk 45 h 4
Kordamine:
Kaashäälikuühend
tv lk 45 h 3
Lisa: tv lk 91
Teema:
*LOOD EMADE, VANAEMADE JA LASTEGA
Lühinäidend „Head isu!”
Õ lk 132
Kirjutamise tehnika süvendamine (H, h): tv lk 46
*Kolm leiba ja üks saiake
Õ lk 133
h sõna alguses
Õ lk 133
tv lisa lk 83 h 5
VAHEAEG
27. aprill-1. mai
*Sööbik ja Pisik
Õ lk 134–135
tv lk 46 h 2
h sõna alguses
tv lk 46 h 1
*Prügikastilugu
Õ lk 136–137
tv lk 47 h 3
h sõna alguses
tv lk 47 h 4, 5
tv lk 83 h 6
*Harjumused
Õ lk 138
h sõna alguses
tv lisa lk 83 h 7
Lisa: tv lk 48
*Pesujutud
Õ lk 139,
LL, Õ lk 174–175
Kirjutamise tehnika süvendamine (K, k): tv lk 49
Kordamine:
k, p, t s-i ja h kõrval
tv lk 49 h 4
Lisa: tv lk 95 h 6
Emale teate kirjutamine
tv lk 49 h 5
4.-8. mai
Lühinäidend
*„Laiskus lohakusel külas”
Õ lk 140–141
Kirjutamise tehnika süvendamine (D, d): tv lk 50
*Naljad
Raamatute tutvustus
Õ lk 142
g, b, d sõna alguses
tv lk 50 h 1
*Anne pere ootab beebit
Õ lk 143
Kordamine:
g, b, d sõna alguses
tv lk 51 h 2
Tegusõna
tv lk 51 h 3
Kirjutamise tehnika süvendamine (B, b): tv lk 51
*Väike tita
Õ lk 144–145
tv lk 52 h 2
Kordamine
-ga sõna lõpus
tv lk 52 h 1
Lisa: tv lk 94 h 3
Kirjutamise tehnika süvendamine (G, g): tv lk 52
*Emmele
Õ lk 146
Kordamine:
Sulghääliku pikkus
tv lk 92
11.-15. mai
*Tarbeteksti analüüs
IT nr 17, TL lk 38
Kordamine:
Sulghääliku pikkus
tv lisa lk 93 h 5
*Mõnikord küpsetab vanaema igaks juhuks
Õ lk 148
Kordamine:
Sulghääliku pikkus
tv lk 53
*Meie vanaema.
Mu vanaema
Õ lk 149
Kordamine:
Sulghääliku pikkus
tv lk 93 h 6 –8
*Näidend ,,Jutumemme prillid”
LL, Õ lk 176–179
Kordamine:
Lauselõpumärk
tv lk 94 h 1
Kirjutamise tehnika süvendamine (N, n): tv lk 54
*Vanaema õuna- puuotsas
Õ lk 150–151
tv lk 54 h 2
Kordamine:
Suluta kaashääliku pikkus
tv lk 54 h 1
Vanaemale kirjutamine
tv lk 54 h 4
18.-22. mai
‘Pallipeitus
Õ lk 152–153
Kordamine:
Suluta kaashääliku pikkus
tv lk 90 valikuliselt
Kirjutamise tehnika süvendamine (M, m)
tv lk 55
Teema:
‘LOOMAAIA-LOOD
Loomaaias
Õ lk 154–155
Kordamine:
Suluta kaashääliku pikkus
Koma lauses
tv lk 55 1, 2
*Isemoodi loomaaed
Õ lk 156 –157
Kirjutamine oma lemmikloomast
tv lk 56
Kordamine:
Suur algustäht nimedes
tv lk 95 h 7, 8
Lisa: tv lk 75
Jutu täiendamine
IT nr 17, TL lk 37
25.-29. mai
Teema:
KOOLIAASTA LÕPEB
* Kordamine
*Bussisõit
Õ lk 160–162
Kontrolltöö:
IT nr 18,
TL lk 39–40
1.-5. juuni
*Puhkama
Õ lk 163
tv lk 59 h 1, 2
*Viktoriin
õ lk 164
tv lk 59 h 3
Reservvaru õpetajale
8.-12. juuni
Praktikapäevad
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Suuline keelekasutus:
eristab täis- ja suluta kaashääliku pikkusi;
teab, et ka sulghäälikutel on kolm pikkust;
kasutab kõnes terviklauseid;
teab ja leiab vastandtähendusega ja sama tähendusega sõnu;
väljendab arusaadavalt oma mõtteid loetust;
annab küsimuste abil edasi lugemispala sisu;
mõtleb jutule alguse või lõpu;
vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja abiga;
esitab luuletust peast.
Lugemine:
loeb õpitud teksti vigadeta, õige intonatsiooniga;
mõistab loetu sisu;
leiab teksti põhjal vastuseid küsimustele;
saab aru tööjuhenditest;
tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse ja vanasõna;
tutvub lihtsamate piltlike väljenditega;
leiab tundmata sõnade tähendust õpiku sõnastikust õpetaja abiga;
loeb jõukohaseid lasteraamatuid;
Kirjutamine :
oskab teha ärakirja, kirjutab kirjatähtedega, seostab sõnu õigesti;
oskab iseseisvalt täita õpilaspäevikut;
kirjutab vihikusse (töövihikusse...) korrektse käekirjaga, oskab oma tööd vormistada;
oskab kasutada õpitud reegleid (lause algab suure algustähega; inimeste, loomade ja kohtade nimed kirjutatakse suure algustähega; eestikeelsed sõnad algavad k, p, t-ga;
tunneb kõiki häälikurühmi, teab häälikut ja tähte, silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;
teab peast tähestikku;
oskab määrata täishääliku ja suluta kaashääliku pikkusi.
Hindamine
2. klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad eKoolis ja kirjalikul tööl. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
III trimestril tulevad hindamisele järgmised osaoskused:
1) Loed õpitud teksti ladusalt ja veatult.
2) Mõistad loetu sisu, saad aru tööjuhendist.
3) Oskad määrata täishäälikute pikkusi.
4) Oskad kasutada suurt algustähte nimedes ja lause alguses.
5) Kirjutad õigesti tegusõnade lõppu -b (mida teeb?) ja -vad (mida teevad?).
6) Kirjutad puhtalt ja loetavalt, seostad õigesti kirjatähti.
Osaoskuste hindamisel on kasutusel tähed:
T - tead ja oskad
P - pead veel harjutama
O - oskus omandamata
Lisaks on e- koolis kasutusel tähed KH (kujundav hindamine), millele järgneb:
* selgitus, milline on osaoskuse saavutus.
* kirjaliku töö puhul osaoskuse saavutus, kuhu on lisatud maksimumpunktid ja saavutatud punktide arv.
Konsultatsioon toimub kolmapäeviti kell 13.00 ruumis 205.
Siis saad:
* Küsida õpetajalt abi või selgitusi teema kohta, mis on sulle raske.
* Teha järgi puudumise tõttu tegemata töid.