Eesti keel: 2c prindi
 |
Autor: Anu Rand Klassiõpetaja Kontakt: Anu.Rand@nooruse.edu.ee |
Loodud: 7. märts 2020. a. kell 12.07
Muudetud: 8. märts 2020. a. kell 16.14
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, III trimester
Kestvus: 6 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
esti keele hea valdamine on eduka õppimise eeldus kõigis õppeainetes. Omandatakse keele- ja kirjandusteadmisi ning erinevaid lugemise, kirjutamise ja suhtlemise kogemusi.
I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
09.-13.03
-"Hiir, kass ja kõrvits" õ lk 82 - 83, tegelaste iseloomustamine; -sse sõna lõpus, õ lk 82, tv lk 28
- Näidend "Lugu hiirest, hiire sabast, kassist ja teistest" tv lk 29 h 6, 7. Näidendi lugemine osalistega; -sse sõna lõpus tv lk 29.
- "Mina leidsin õlekõrre"õ lk 84 - 85, muinasjutu ja rahvajutu võrdlemine; -ga, -ta sõna lõpus tv lk 29
- "Hea küsimus", "Mõistatusi loomadest" õ lk 86 - 87KÜ 10CD !, TL lk 22 - 23: Kordamine tv lk 69 h 3, 4.; tv lk 79 h 7, 8.
- "Jänesepoeg tahab kõike teada", "Jutt röövel Ruudist" õ lk 88 - 89 , tegelaste iseloomustamine; - sse sõna lõpus tv lk 30, lisa tv lk 94 h 2
16.-20.03
- "Koer ja kaks väga lõbusat jänest" õ lk 92, tv lk 31 h 7; i ja j õigekiri õ lk 91, tv lk 31, lk 82
- "Koera elu" õ lk 93, tsirkusemäng, õ lk 94 - 95, pala ja luuletuste koera võrdlemineKÜ CD 1 nr31; i ja j õigekiriTv lk 32, lk 82
- LÕBUSAD LOOD "Ja nüüd see algab" I-II osa õ lk 96-97 tv lk 33 h 4 LL lk 172; i ja j õigekiri tv lk 33 h 3, lk 95 h 5
- "jJa nüüd see algab" III osa õ lk 98, pala osade pealkirjastamine, rühmas pala jutustamine.
- Aino Perviku raamatute tutvustus LL õ lk 173
23.-27.03
- "Muinassupp" õ lk 100 tv lk 34 h 1, muinasjutu dramatiseering, kirjutamise tehnika viimistlemine
_"Pilleke paksus metsas" õ lk 102 - 103 tv lk 34 h 2, muinasjutu dramatiseering; kordamine : lauselõpumärgid tv lk 84, 85 h 2, teate kirjutamine.
- "Me läheme kooli ja teeme õpetajale nalja" õ lk 106, oma aprillinalja jutustamine, kordamine: kaashäälikuühend tv lk 36
- "Aga nüüd hoidke alt" õ lk 109, luuleraamatute tutvustus õ lk 108
30.03-03.04
- KEVADISED LOOD Kevadluuletused õ lk 110 - 111, tv lk 37 h ; kordamine: täishääliku pikkus tv lk 86
-"Kevade märgid! õ lk 112 - 113, matkamarsruudi kirjeldamine õ lk 113 tv lk 38 h 1, 2.; kordamine koma lauses tv lk 38 h 3
- "Lehmalüpsja lind"õ lk 114, muinasjutu jutustamine õ lk 114, tv lk 39 h 4 - 6; kordamine: koma lauses tv lk 39 h 5; kirjutamise tehnika süvendamine.
- Hääldusharjutused "Pääsuke", "Varblane", "Vint"õ lk 115, mõistatamine õ lk 115; kordamine: täishääliku pikkus tv lk 87.
- "Pühadejänku" õ lk 116 - 117, tv lk 40 h 1KÜ 11, TL 24 - 25
06.-09.04
-"Mõistatamise mäng" õ lk 118 - 119, pala jutustamine mina vormis, kordamine: täishäälikuühendtv lk 88
- SÜNNIPÄEVALOOD "Taavi sünnipäev" õ lk 120 - 121, kahekõne koostamine tv lk 41 h 4 järgi, kirjutamise tehnika süvendamine tv lk 41
- Tarbeteksti analüüs õ lk 122 tv lk 41 h 3, rühmatööna Pipi sünnipäevast jutustamine, lühenditega tutvumine.
- "Pipi peab sünnipäeva" I - II osa, õ lk 124 - 125, lühendid tv lk 43, kirjutamise tehnika süvendamine tv lk 43
- "Pipi peab sünnipäeva" III - IVõ lk 126 - 127, kordamine: suluts kaashääliku pikkus tv lk 89, kirjutamise tehnika süvendamine tv lk 44.
13.-17.04
- Teabeteksti analüüs tv lk 44 h 1, kordamine: lauselõpumärgid tv lk 44 h 2, suluta kaashääliku pikkus tv lk 89
- "Esimene võõruspidu" õ lk 130 - 131 tv lk 45 h 4, märksõnaskeemi järgi pala jutustamine, õ lk 131, kordamine: kaashäälikuühend tv lk 45 h 3, lk 91
- LOOD EMADE, VANAEMADE JA LASTEGA Lühinäidend "Head isu!" õ lk 132, dramatiseering ö lk 132, kirjutamise tehnika süvendamine tv lk 46
- "Kolm leiba ja üks saiake" õ lk 133; h sõna alguses õ lk 133 tv lk 83 h 5
27.-30.04
- "Sööbik ja Pisik" lk 134 - 135, tv lk 46 h 2, tegelaste kirjeldamine, h sõna alguses tv lk 46 h 1
- "Prügikastilugu" õ lk 136 - 137 tv lk 47 h 3, rollimäng rühmatööna õ lk 137; h sõna alguses tv lk 47 h 4, 5 lk 83 h 6
- "Harjumused" õ lk 138, h sõna alguses tv lk 83 h 7, lk 48
- "Pesujutud" õ lk 139 LL õ lk 174 - 175, mõistatamine tv lk 48 h 1, riimuvad sõnad tv lk 48 h 2; kordamine k, p, ts-i ja h kõrval tv lk 49 h 4
04.-08.05
- "Laiskus lohakusel külas" õ lk 140 - 141 paaristööna, kirjutamise tehnika süvendamine tv lk 50
- Naljad, raamatute tutvustus, õ lk 142, g, b, d sõna alguses tv lk 50 h 1
- "Anna pere ootab beebit" õ lk 143, kordamine g, b, d sõna alguses tv lk 51 h 2, tegusõna tv lk 51 h 3
- "Väike tita" õ lk 144 - 145 tv lk 52 h 2, kordamine -ga sõna lõpus tv lk 52 h 1, tv lk 94 h 3
-"Emmele" õ lk 146, tv lk 52 h 3, 4; kordamine. sulghääliku pikkus tv lk 92
11.-15.05
-Tarbeteksti analüüs IT nr 17, TL lk 38, jutu koostamine, Kordamine: sulghääliku pikkus tv lk 93 h 5
- "Mõnikord küpsetab vanaema igaks juhuks" lk 148, arutlus, kordamine: sulghääliku pikkus tv lk 53
- "Meie vanaema", "Mu vanaema" õ lk 149, riimuvad sõnad, kordamine: sulghääliku pikkus.
- "Jutumemmeprillid" õ lk 176 - 179, rühmatöö, kordamine: lauselõpumärk tv lk 94 h 1, kirjutamise tehnika süvendamine tv lk 54
- "Vanaema õunapuu otsas" õ lk 150 - 151 tv lk 54 h 2, kordamine: suluta kaashääliku pikkus tv lk 54 h 1, tv lk 54 h 4
18.-22.05
- "Pallipeitus" õ lk 152 - 153, ettelugemise kuulamineLL õ lk 180 - 181, kordamine: suluta kaashääliku pikkus tv lk 90, kirjutamise tehnika süvendamine tv lk 55
- LOOMALOOD
"Loomaaias"õ lk 154 - 155 Pala jaotamine osadeks ja osade pealkirjastamine, pala jutustamine, kordamine: suluta kaashääliku pikkus, tv lk 55 h 1, 2.
- "Isemoodi loomaaed" õ lk 156 - 157, kirjutamine oma lemmikloomast.
- Orienteerumine loomaaia plaanil õ lk 158 - 159 KÜ nr 12TL lk 26 - 27, kordamine: suur algustäht nimedes tv lk 95, 75
25.-29.05
- Õppeaasta lõpeb
"Bussisõit" õ lk 160 - 162, jutustamine huvitavast ettevõtmisest, KONTROLLTÖÖ, IT 18, TL lk 39 - 40
- "Puhkama" õ lk 163, Pildiseeria järgi jutustamine tv lk 59 h 2, tv lk 59 h 1, 2.
Viktoriin õ lk 164, tv lk 59 h 3
01.-05.06
- Kordamine
- Praktika
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Suuline keelekasutus:
eristab täis- ja suluta kaashääliku pikkusi;
teab, et ka sulghäälikutel on kolm pikkust;
kasutab kõnes terviklauseid;
teab ja leiab vastandtähendusega ja sama tähendusega sõnu;
väljendab arusaadavalt oma mõtteid loetust;
annab küsimuste abil edasi lugemispala sisu;
mõtleb jutule alguse või lõpu;
vaatleb ja kirjeldab nähtut, märkab erinevusi ja sarnasusi õpetaja abiga;
esitab luuletust peast.
Lugemine:
loeb õpitud teksti vigadeta, õige intonatsiooniga;
mõistab loetu sisu;
leiab teksti põhjal vastuseid küsimustele;
saab aru tööjuhenditest;
tunneb ära jutu, luuletuse, mõistatuse ja vanasõna;
tutvub lihtsamate piltlike väljenditega;
leiab tundmata sõnade tähendust õpiku sõnastikust õpetaja abiga;
loeb jõukohaseid lasteraamatuid;
Kirjutamine :
oskab teha ärakirja, kirjutab kirjatähtedega, seostab sõnu õigesti;
oskab iseseisvalt täita õpilaspäevikut;
kirjutab vihikusse (töövihikusse...) korrektse käekirjaga, oskab oma tööd vormistada;
oskab kasutada õpitud reegleid (lause algab suure algustähega; inimeste, loomade ja kohtade nimed kirjutatakse suure algustähega; eestikeelsed sõnad algavad k, p, t-ga;
tunneb kõiki häälikurühmi, teab häälikut ja tähte, silpi, sõna, lauset, täishäälikuühendit;
teab peast tähestikku;
oskab määrata täishääliku ja suluta kaashääliku pikkusi.
Hindamine
2. klassi õpilaste teadmistele ja oskustele antakse sõnalisi hinnanguid. Hinnangud kajastuvad õpilaspäevikus, kirjalikul tööl või eKoolis. Sõnaliste hinnangute andmisel toetutakse kujundava hindamise põhimõtetele. Hinnang on õpilase positiivse enesehinnangu kujunemise aluseks.
I poolaastal tulevad hindamisele järgmised osaoskused.
Suuline keelekasutus ja lugemine
Loed õpitud teksti ladusalt, õige intonatsiooniga.
Mõistad loetu sisu,saad aru töö juhendist.
Loed jõukohaseid lasteraamatuid.
Oskad jutustada.
Oskad lugeda kahekõnet.
Esitad luuletust ilmekalt.
Oskad täita loetud teksti põhjal ülesandeid.
Kirjutamine
Tead peast tähestikku.
Oskad määrata täis- ja suluta kaashäälikute pikkusi.
Tead ja leiad sama- ja vastandtähendusega sõnu.
Oskad kasutada õpitud reegleid (lause algab suure algustähega; inimeste, loomade ja kohtade nimed kirjutatakse suure algustähega).
Tunned kõiki häälikurühmi, tead häälikut ja tähte.
Tunned silpi, sõna, lauset.
Kirjutad õigesti sõnade lõppu -b (mida teeb?; -vad (mida teevad?).
Oskad kirjutada sõnu mitmuses.
Oskad moodustada liitsõnu.
Oskad teha ärakirja.
Kirjutad puhtalt ja loetavalt, seostad õigesti kirjatähti.
Osaoskuste hindamisel on kasutusel tähed:
T - tead ja oskad
P - pead veel harjutama
O - oskus omandamata
Lisaks on eKoolis kasutusel tähekombinatsioon KH (kujundav hindamine), millele järgneb selgitus, milline on osaoskuse saavutus.
* Kasutusel (eKoolis) on ka kirjaliku töö puhul saavutatud punktide arv, mille puhul selgitusse on lisatud maksimumpunktid ja viide osaoskustele.
Konsultatsioon kell 13.00 ruum 206.