Kirjandus: 7d prindi
 |
Autor: Maret Laurson eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kontakt: Maret.Laurson@nooruse.edu.ee |
Loodud: 24. november 2019. a. kell 21.47
Muudetud: 24. november 2019. a. kell 22.00
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, II trimester
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Kirjandusõpetuse õppe-eesmärgid on järgmised:
* tekitada õpilases lugemishuvi;
* õpilane loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning mõistab seeläbi iseend ja maailma;
* väärtustab kirjandust oma rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse
ja kultuuriga;
* mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja
kirjalikku väljendusoskust;
* arendab oma loomevõimeid ja suhtub lugupidamisega loometöösse;
* kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi väärtushoiakuid;
* laiendab oma silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma;
* oskab diskuteerida ning annab iseseisvaid hinnanguid neid põhjendades ning sõnastab ja esitab oma mõtteid.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
25.-28. nov
1. Kirjand "Mina ja meri"
2.
2.-5. dets
1.
2.
9.-12. dets
1. Kirjandusteose vastamine
16.-19. dets
1.
2. Luule peast vastamine
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane
1) tunneb kirjanduse põhi˛anre ja nende tunnuseid (eriti luule ja draama);
2) oskab kirjandustekste tõlgendada ja analüüsida (tunneb mõisteid teema, probleem, sõnum);
3) oskab kuulata ja lugeda (s.h luuletuse ilmekas esitamine);
4) oskab teksti liigendada, märkab olulist, eristab peamõtet, tajub lihtsamat allteksti, tabab teksti eesmärki jne;
5) oskab oma tööd analüüsida ning anda hinnanguid klassikaaslaste tööle;
6) teab kirjeldamise, jutustamise ja arutlemise peamisi erinevusi ning oskab neid kirjas ja kõnes rakendada.
Õpilane arendab kirjandustunnis oma kuulamis- ja esinemis- ning funktsionaalse lugemise oskust.
Hindamine
Kirjanduse II trimestri kokkuvõttev hinne kujuneb kõigi õppeprotsessis saadud hinnete põhjal. Iga õpilane saab vähemalt 5 hinnet järgmiste tööde eest:
1) kirjand
2) lugemiskontroll:
3) lugemiskontroll, loovesitus
4) intervjuu;
5) loovtöö.
* Kirjandusteose vastamine on kahekordse kaaluga.
* Valikuliselt hinnatakse tunnitööd ja koduste ülesannete täitmist.
* Kui trimestri hinde väljapanemisel jääb hinne kahe hinde vahele, saab määravaks lugemiskontrolli(de) hinne/hinded.
* Rühmatöös hinnatakse koos nii panust rühmatöö protsessi kui ka lõpptulemust.
* Suulise vastuse puhul hinnatakse nii suulise esinemise oskust kui vastuse sisu.
NB! Kirjaliku töö (s.h lugemisanalüüsi) hindamisel lähtutakse põhikooli lõpueksami hindamisjuhendist, mida kohandatakse vastavalt töö laadile (s.h pikkusele)
"5" Tekst vastab teemale, on üldistusjõuline ja isikupärane, sõnavara ulatuslik ja mitmekülgne, on liigendatud tervik, ülesehitus loogiline, 0-2 õigekirjaviga.
"4" Tekst vastab teemale, mõtted on esitatud selgelt, sõnavara ja lausestus ühekülgsed, ülesehitus on loogiline, kuid esineb liigendusvigu, 3-4 õigekirjaviga.
"3" Tekst vastab teemale, kuid on üldsõnaline, mõtted esitatud arusaadavalt, sõnavara ühekülgne, esineb lausestusraskusi, ülesehituses vastuolud, 5-8 õigekirjaviga
"2" Tekst vastab üldjoontes teemale, kuid mõtted on kohati seosetud ja ebaselged, sõnavara ja lausestus on algelised, teksti ülesehituses on vastuolud, puudub mõni tekstiosa, 9-11 õigekirjaviga.
"1" Tekst ei vasta teemale.
*Töö ebaõnnestumise või koolist puudumise korral on õpilasel kohustus hindeline töö järele vastata 10 koolipäeva jooksul.
*Kui töö on esitamata või kontrolltöö sooritamata, kajastub see eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/esitamist või "1"-ga, kui tööd 10 koolipäeva jooksul järele ei vastata.
Vajalikud õppevahendid:
* kirjanduse õpik;
* korrektne kirjanduse vihik;
* õpimapp (sama, mis eesti keeles);
* kirjutusvahend (sinine või must pastapliiats või tinten-pen). NB! Kasutada võib läbivalt ainult üht värvi - kas sinist või musta.
Õppekomplekt:
*Veronika Kivisilla, Priit Ratassepp, Jürgen Rooste “Labürint. Kirjanduse õpik 7. klassile”, Tallinn: Avita