Ujumine: 1a T prindi
 |
Autor: Inge Jalakas Inspira juhataja / kehalise kasvatuse õpetaja Kontakt: Inge.Jalakas@nooruse.edu.ee |
Loodud: 16. oktoober 2019. a. kell 15.45
Muudetud: 26. oktoober 2019. a. kell 01.00
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, aasta
Kestvus: 1 tund nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Esimeses kooliastmes omandatava ujumisoskusega luuakse alus suutlikkusele tunda rõõmu vees olemise mitmekesistest võimalustest ning turvatundele veekogude ääres toimimiseks kogu edaspidise elu vältel. Ujumise algõpetuses on kesksel kohal õpilase veehirmust ülesaamine ja veega kohanemine ning tema valmisoleku toetamine asuda pärast ühe kohanemisharjutuse omandamist järgmise harjutuse juurde. Õpilaste motiveerimiseks annab õpetaja lastele selgelt teada ujuma õppimise üldised eesmärgid ning selgitab ujumisoskuse olulisust igapäevaelus ja ohutuse vajalikkust.
Ujumise algõpetuse eesmärk on kujundada ohutusalane suutlikkus, mis lähtub ujumisoskuse osaoskustest (sukeldumine, võimalikult vähest jõudu ja vastupidavust rakendades veepinnal püsimine, erinevates asendites vees edasiliikumine).
Ujumise algõpetuse eesmärgist tulenevalt omandab õpilane mängulise tegevuse kaudu:
1) mitmekülgsed oskused vees ja veekogude läheduses toime tulla;
2) oskuse ületada veega seotud hirmud ja veest rõõmu tunda;
3) oskuse väärtustada ujumist tervisliku eluviisi osana.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. Veega kohanemine (1.-4. tund)
2. Sukeldumine (5.-8. tund)
3. Hõljumine (9.-13. tund)
4. Libisemine (14.-18. tund)
5. Vees edasiliikumine (19.-32. tund)
6. Saavutatud ujumisoskuste kordamine (33.-36. tund)
7. Veeohutusalased teadmised ja pädevused.
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Mitmekülgset oskust vees ja veekogude läheduses toime tulla toetavad ujumise algõpetuse vältel omandatavad põhioskused:
1) veega kohanemine;
2) sukeldumisoskus, sh
a) sukeldumine pinnalt ning vee all ujumine ilma erilise vastumeelsuseta;
b) sügavasse vette hüppamine ja kukkumine (soovitatavalt mõlemad);
3) hõljumisoskus, sh
a) kehaasendi vahetamine vees vertikaalist horisontaali;
b) iseenda pööramine ümber oma keha pikitelje (sirutatud horisontaalasendis vee peal hõljumine ning rullumine rinnuli asendist selili ja vastupidi);
c) iseenda hoidmine veepinnal võimalikult energiasäästlikult (võimalikult vähese liikumisega);
4) libisemisoskus, sh iseenda pööramine ümber oma keha pikitelje (sirutatud horisontaalasendis libisemine ning rullumine rinnuli asendist selili asendisse ja vastupidi);
5) rinnuli ja selili vee peal edasiliikumise oskus, sh
a) vasakule ja paremale keeramine nii rinnuli kui ka selili asendis;
b) rinnuli ja selili asendis ujumine;
c) lõdvestunult ja rütmiliselt hingamine, nii et see oleks tõmbe ajal optimaalne jakere säilitaks samal ajal võimalikult sirutatud voolujoonelise horisontaalasendi.
Hindamine
Tagasisidet õpilase ujumisoskuse edenemise kohta antakse lapse arengu toetamiseks õppe käigus pidevalt, lähtudes sellest, millise ujumisoskusega laps õpet alustas ning kuidas ta on edenenud ujumistundide vältel. Ujumisoskuse omandamise kohta antakse kirjeldavat ja mitteeristavat tagasisidet.
Ujumisoskust hinnatakse järgmiste etappide kaupa:
4. ujumistunnis sooritatakse esimene arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane tunneb ennast vees kindlalt, st kas laps on veega kohanenud. Positiivse sooritamise järel on õpilane valmis omandama sukeldumisoskust. Arvestus seisneb testharjutuste 1 ja 2 sooritamises.
1. Testharjutus 1
Õpilane peab suutma liigutada veepinnal hõljuvat ujumislauda käeliigutustega edasi vähemalt 5 m, ilma et ta seda otseselt puudutaks.
2. Testharjutus 2
Õpilased moodustavad paarid. Lapsed seisavad madalas vees ja üks õpilane lasebpaarilisel endale vähemalt 15 sekundi jooksul vett peale pritsida. Lubatud on end kätega kaitsta, aga mitte vee eest ära pöörata.
8. ujumistunnis sooritatakse teine arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane oskab sukelduda. Positiivse sooritamise järel on õpilane valmis omandama hõljumisoskust. Arvestus seisneb põhiharjutuse 4 sooritamises: õpilased seisavad basseini äärel, hingavad sisse, hüppavad
vette, jalad ees, käed keha kõrval. Nad pööravad vee all keha nii, et pea ja käed oleksid kõige sügavamal. Õpilased hoiavad silmad lahti, orienteeruvad vee all, haaravad esemeid, tõukavad end basseini põhjast lahti, tõusevad koos esemetega veepinnale ning panevad esemed
basseini äärele.
13. ujumistunnis sooritatakse kolmas arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane oskab vee peal selili ja rinnuli asendis hõljuda. See on üks tähtsamaid oskusi veeohutuse seisukohast. Positiivse sooritamise järel on õpilane valmis omandama libisemisoskust. Arvestus seisneb põhiharjutuse 9 sooritamises: õpilased hõljuvad rinnuli asendis nagu nn allveelaevad, sirutavad käed aeglaselt üles ja võtavad noole kuju. Nad suruvad rinnakorvi ettevaatlikult alla basseini põhja poole, et tasakaalustada n-ö noolt veepinnal. Õpilased proovivad säilitada asendit 15 sekundit, misjärel kordavad sama ülesannet selili asendis.
18. ujumistunnis sooritatakse neljas arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane oskab selili ja rinnuli sirutatud horisontaalasendis libiseda. Positiivse sooritamise järel on õpilane valmis omandama järgmist oskust, milleks on edasiliikumine vees rinnuli ja selili asendis. Arvestus seisneb põhiharjutuse 14 sooritamises: õpilased libisevad krooli jalalööke tehes selili asendis ja hoiavad sirutatud horisontaalset kehaasendit. Nad hingavad rahulikult sisse ja välja ning pööravad end rinnuli asendisse. Õpilased teevad krooli jalalööke ja hoiavad hinge kinni.
25. ujumistunnis sooritatakse viies arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane valdab hingamisega rinnuli krooli ja selili ujudes edasiliikumise oskust ning sooritab kompleksharjutuse: õpilane hüppab sügavasse vette, ujub vähemalt 10 m rinnuli asendis, muudab suunda, ujub 2–3 meetrit alguspunkti poole rinnuli asendis, peatub, hõljub veepinnal 15 sekundit ning ujub selili asendis tagasi lähtepunkti.
32. ujumistunnis sooritatakse kuues arvestus. Selgitatakse välja, kas õpilane valdab hingamisega rinnuli krooli ja selili ujudes edasiliikumise oskust ning sooritab 25 m kompleksharjutuse. Positiivne sooritamine loob eeldused ujumisoskuse testi sooritamiseks. 25 m kompleksharjutus: õpilane hüppab sügavasse vette, ujub 12,5 meetrit rinnuli asendis, muudab suunda, ujub 2–3 meetrit alguspunkti poole rinnuli asendis, peatub, hõljub veepinnal 30 sekundit ning ujub selili asendis tagasi lähtepunkti.
Säärasel juhul on õpilane 32. tunni lõpuks omandanud oskuse sooritada järgmised harjutused:
1) sõudlemine + krooli jalalöögid rinnuli ja selili asendis – sirutatud horisontaalne kehaasend – rütmiline hingamine;
2) krooliujumine ilma hingamiseta (10 tõmmet);
3) krooliujumine – rütmiline hingamine – sirutatud horisontaalne kehaasend (min 15 m);
4) selili asendis ujumine – sirutatud horisontaalne kehaasend – hingamine (min 15 m);
5) basseini äärelt vettehüpe – krooliujumine hingamisega (min 15 m).
36. ujumistunnis sooritatakse kordusarvestus (vt 32. tund)
Sõnaliste hinnangute kriteeriumid:
T = tean, oskan, kasutan.
Sooritab harjutusi õigesti ettenähtud tempos.
Oskab rakendada tunnis õpitut.
On mängudes aktiivne, tunneb ja täidab mängureegleid.
P = pean veel harjutama
Sooritab eelpool nimetatut mõningate eksimustega. Vajab veel harjutamist.
O = oskus omandamata
Sooritab harjutusi valesti, lohakalt.
Ei oma teadmisi ja oskusi läbivõetud õppematerjalist.
Mängudes on vähepüüdlik, ei oska mängida kollektiivis, ei tunne mängureegleid.
Mõjuva põhjuseta keeldub sooritamast harjutusi või osalemast mängudes.
OLULINE TEADA:
1. Ujumistunniks on vajalik nimega varustatud: trikoo, ujumismüts, pesemisvahendid (nuustik+dusigeel /seep, lapse suurust arvestav saunalina)
Lapse tervise hoidmise eesmärgil on hea kui tal on võimalus peale ujumise tunni järgselt panna selga fliis, kampsun, dressipluus vms.
2. Pikad juuksed on juuksekummiga kinni.
3. Ujumistunnist vabastatud õpilane viibib võimaluse korral oma klassis või teisel juhul ujula eesruumis ning loeb raamatut või joonistab.
vt ka http://www.kooliujumine.ee