Füüsika: 9a, 9b prindi
 |
Autor: Olle Arak füüsikaõpetaja |
Loodud: 29. august 2019. a. kell 11.19
Muudetud: 3. september 2019. a. kell 06.04
Õppeaasta: 2019/2020
Õppekava: Põhikooli õppekava, I trimester
Kestvus: 2 tundi nädalas
Miks me seda ainet õpime?
Põhikooli füüsikaõpetusega taotletakse, et õpilane:
1) tunneb huvi füüsika ja teiste loodusteaduste vastu ning saab aru nende tähtsusest igapäevaelus ja ühiskonna arengus;
2) on omandanud argielus toimimiseks ja elukestvaks õppimiseks vajalikke füüsikateadmisi ning protsessioskusi;
3) oskab probleeme lahendades rakendada loodusteaduslikku meetodit;
4) on omandanud ülevaate füüsika keelest ja oskab seda lihtsamatel juhtudel kasutada;
5) arendab loodusteadusliku teksti lugemise ja mõistmise oskust, õpib teatmeteostest ning internetist leidma füüsikaalast teavet;
6) väärtustab ühiskonna jätkusuutlikku arengut ning suhtub vastutustundlikult loodusesse ja ühiskonda;
7) on omandanud ülevaate füüsika seosest tehnika ja tehnoloogiaga ning vastavatest elukutsetest;
8) arendab loodusteaduste- ja tehnoloogiaalast kirjaoskust, loovust ja süsteemset mõtlemist ning on motiveeritud elukestvaks õppeks.
Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa)
1. tund Sissejuhatus soojusõpetusse
2. tund Soojusliikumine
3. tund Aine ehitus
4. tund Aine olekud
5. tund Temperatuur
6. tund Soojuspaisumine
7. tund Kontrolltöö
8. tund Keha soojenemine ja jahtumine.
9. tund Siseenergia. Soojushulk. Aine erisoojus. (katsed)
10. tund Soojusülekanne. Termos ja kalorimeeter.
11. tund Soojusmasinad
12. tund Ülesanded
13. tund Kordamine
14. tund Teadmiste kontroll
15. tund Keha soojenemine ja jahtumine.
16. tund Siseenergia. Soojushulk. Aine erisoojus. (katsed)
17. tund Soojusülekanne. Termos ja kalorimeeter.
18. tund Ülesanded
18. tund Ülesanded
19. tund Ülesanded
20. tund Kontrolltöö
21. tund I trimestri arvestus
22. tund I trimestri kokkuvõte
Milliseid oskusi õpilased saavad?
Õpilane:
1) kirjeldab tahkise, vedeliku, gaasi ja osakestevahelist vastastikmõju mudeleid;
2) kirjeldab soojusliikumise ja soojuspaisumise olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ning kasutamist praktikas;
3) kirjeldab Celsiuse temperatuuriskaala saamist;
4) selgitab seost, mida kiiremini liiguvad aineosakesed, seda kõrgem on temperatuur;
5) selgitab termomeeri otstarvet ja kasutamise reegleid.
6) kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja selle kasutamist praktikas;
7) selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid;
8) selgitab aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid;
9) nimetab mõistete siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid;
10) selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid;
11) kirjeldab soojusülekande olulisi tunnuseid, seost teiste nähtustega ja selle kasutamist praktikas;
12) selgitab soojushulga tähendust ja mõõtmise viisi, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid;
13) selgitab aine erisoojuse tähendust, teab seejuures kasutatavaid mõõtühikuid;
14) nimetab mõistete siseenergia, temperatuurimuut, soojusjuhtivus, konvektsioon ja soojuskiirgus olulisi tunnuseid;
15) selgitab termose, päikesekütte ja soojustusmaterjalide otstarvet, töötamise põhimõtet, kasutamise näiteid ning ohutusnõudeid;
Hindamine
1. AASTAHINNE:
Aastahinne kujuneb trimestrihinnete keskmisena, välja arvatud, kui üks või mitu trimestrit on hindamata või hinnatud hindele „2“ või vähem. Trimestrihinnete väärtuste järjekord siin rolli ei oma.
2. TRIMESTRIHINNE:
Trimestrihinne kujuneb arvestuslike hinnete keskmisena, välja arvatud juhul, kui üks või rohkem arvestuslikest hinnetest on „2“ või „1“, siis ei ole ka trimestrihinne kõrgem kui „3“. Arvestuslike hinnete väärtuste järjekord siin rolli ei oma.
3. ARVESTUSLIKUD HINDED:
3.1 Kontrolltööde hinded
3.2 Töövihiku koondhinded (õppeperioodi jooksul tehtud asjad)
3.3 Vihiku koondhinded (õppeperioodi jooksul tehtud asjad)
3.4 Iseseisvate tööde hinded. Iseseisev töö on kontrolltööga samamahuline tunnitöö, milles on õpilasel kasutada kõik õppematerjalid või teatud osa neist. Iseseisvate tööde hulka kuuluvad ka laboratoorsed tööd. Iseseisva töö hinne võib, vastavalt õpetaja ja õpilase kokkuleppele, asendada mõnda muud arvestuslikku hinnet.
3.5 Omaloominguliste tööde hinded. Omaloominguliste tööde hulka kuuluvad õpetaja nõusolekul või juhendamisel valminud uurimistööd, referaadid, mudelid (füüsilised ja ka teoreetilised), olümpiaadil või ainevõistlusel osalemine. Omaloomingulise töö hinne võib, vastavalt õpetaja ja õpilase kokkuleppele, asendada mõnda muud arvestuslikku hinnet.
3.6 Mittearvestuslike hinnete keskmine: juhul, kui üks või rohkem mittearvestuslikest hinnetest on „2“ või „1“, siis ei ole ka arvestuslik hinne kõrgem kui „3“
4. MITTEARVESTUSLIKUD HINDED:
4.1 Individuaalsete suuliste vastamiste hinded
4.2 Individuaalsete kirjalike vastamiste hinded
4.3 Tunnikontrollide hinded
5. ARVESTUSLIKU ja MITTEARVESTUSLIKU HINDE KUJUNEMINE:
Hinnatavad teadmised on kirjas õpikus, töövihikus või vihikus. Mittearvestuslike hinnetega hinnatakse parasjagu toimuvas või sellele eelnevas tunnis omandatut. Tunnikontroll võib sisaldada läbi võetud teemasid kuni kolme eelneva tunni ulatuses. Arvestuslikud hinded saadakse vähemalt nädal ette teatatud mahukamate tegevuste ja teemade ulatuses.
Järgnev hindamise põhimõte kehtib nii arvestuslike kui ka mittearvestuslike tööde korral:
Hinne „5“ - Õpilane teab ja oskab 90% - 100%
Hinne „4“ - Õpilane teab ja oskab 70% - alla 90%
Hinne „3“ - Õpilane teab ja oskab 45% - alla 70%
Hinne „2“ - Õpilane teab ja oskab 0% - alla 45%
Hinne „1“ - Õpilane ei tea ega oska midagi või kasutab hinde saamiseks keelatud võtteid.
6. JÄRELTÖÖD:
Järele võib vastata kõiki hindeid ja tuleb vastata tegemata ning negatiivsele hindele sooritatud arvestuslikud tööd.
Puudumise, „1“ või „2“ saab järele vastata tööde kättesaamise kuupäevale järgneva nädala jooksul või õppeperioodi viimases tunnis enne perioodihinde väljapaneku tähtaega.
„3“ või „4“ saab järele vastata õpetajaga kokkuleppel (üldjuhul õppeperioodi viimases tunnis enne perioodihinde väljapaneku tähtaega)
„5“ ei saa järele vastata.
Järeltööde täpse aja ja koha suhtes lepivad õpetaja ja õpilased kokku.
7. ÕPETAJA JÄTAB ENDALE ÕIGUSE TEHA EELNEVATES PUNKTIDES ERANDEID ÕPILASE KASUKS, VASTAVALT NIIPALJU, KUI SEDA VÕIMALDAVAD KEHTIVAD SEADUSED JA REEGLID