Ainekaardid

Minu ainekaardid:

0 kaarti!


13348 ainekaarti
63 õppeainet
121 õpetajat

Inimeseõpetus: 5a prindi

Lehekülje menüü: Miks? Sisu Oskused Hindamine

Autor:

Sirje Mehik

klassiõpetaja

Kontakt: Sirje.Mehik@nooruse.edu.ee

Loodud: 23. august 2019. a. kell 14.05
Muudetud: 20. jaanuar 2020. a. kell 13.19

Õppeaasta: 2019/2020

Õppekava: Põhikooli õppekava, I poolaasta

Kestvus: 1 tund nädalas

Miks me seda ainet õpime? üles

5. klassi inimeseõpetusega taotletakse, et õpilane:

• õpib väärtustama tervise erinevaid aspekte;
• õpib väärtustama tervislikku eluviisi;
• õpib tundma end erinevates suhtlusolukordades;
• õpib hoiduma alkoholist, narkootikumidest ja suitsetamisest;
• õpib tundma psüühilisi ja füsioloogilisi muutusi murdeeas;
• õpib abistama end ja oma kaaslasi õnnetuste korral.

Mida me tundide jooksul teeme? (tundide kaupa) üles

02.-06.09.2019
I TERVIS. Sissejuhatus. Tervise olemus: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne tervis. Õ lk 7-8, tv lk 3-4
http://sinditervis.webs.com/tervismisseeon.htm

9.-13.09.
Tervisenäitajad. Tervist mõjutavad tegurid. Õ lk 9-12

16.-20.09.
Hea ja halb stress. Keha reaktsioonid stressile. Pingete maandamise võimalused. Õ lk 12-16

23.-27.09
II TERVISLIK ELUVIIS. Tervisliku eluviisi komponendid. Õ lk 17, tv ül 7-8

30.09-04.10.
Tervislik toitumine. Tervisliku toitumise põhimõtted. Õ lk 18-22; Praktiline töö: toidupüramiidi koostamine tv ül 9

07.-11.10.
Toitumist mõjutavad tegurid õ lk 23-24, tv ül 10

14.-18.10.
Tervislik päeva- ja nädalamenüü õ lk 25-27, tv ül 12-13; praktiline töö: nädalamenüü tv ül 11


KOOLIVAHEAEG 19.-27. okt 2019


28.10-01.11.
Kehaline aktiivsus. Tervistava kehalise aktiivsuse vormid ja põhimõtted. Õ lk 28-32

04.-08.11.
Sobiva kehalise aktiivsuse valik. Enesetestimine seoses kehalise aktiivsusega. Karastamine. Õ lk 33-36

11.-15.11.
Päevakava ning töö ja puhkuse vaheldumine. Uni. Õ lk 35-38. Praktiline töö: päevakava koostamine tv 23.

18.-22.11.
Kordamine kontrolltööks õ lk 39-41

25.-29.11.2019 KONTROLLTÖÖ

02.-06.12.
III MURDEIGA JA KEHALISED MUUTUSED. Murdeiga ja kehalised muutused. Õ lk 41-46, tv lk 23-25.

09.-13.12.

Murdeiga ja emotsionaalsed muutused, õ lk 47-50, tv lk 25-30

16.-20.12.
Suhtumine kehasse ja keha eest hoolitsemine. Suguline küpsus ja soojätkamine. Õ lk 51-55, tv lk 30-34. Kordamine.

KOOLIVAHEAEG 21. dets 2019 - 5. jaan 2020

06.-10.01.2020
IV TURVALISUS JA RISKIKÄITUMINE. Turvaline ja ohutu käituminekoolis, kodus ja õues. Õ lk 56-60, tv lk 35-36

13.-17.01.
Eakaaslaste ja meedia mõju ning iseenda vastutus. Õ lk 61-63, tv lk 37-38

Milliseid oskusi õpilased saavad? üles

Õpilane:
1) oskab eristada tervislikke ja mittetervislikke otsuseid igapäevaelus;
2) koostab endale tervisliku toidumenüü ja analüüsib seda, lähtudes tervisliku toitumise põhimõtetest;
3) kirjeldab tervisliku toitumise põhimõtteid ning väärtustab neid;
4) selgitab, kuidas on toitumine seotud tervisega;
5) kirjeldab tegureid, mis mõjutavad inimese toiduvalikut;
6) teab kehalise tegevuse mõju oma tervisele ja toob selle kohta näiteid;
7) oskab hinnata oma päevakava, lähtudes tervisliku eluviisi komponentidest;
8) hindab ja oskab planeerida kehalise aktiivsuse piisavust oma igapäevategevuses;
9) väärtustab tervislikku eluviisi.
10) kirjeldab murdeiga inimese elukaare osana ning murdeeas toimuvaid muutusi seoses keha ning tunnetega;
11) aktsepteerib oma kehalisi muutusi ja teab, kuidas oma keha eest hoolitseda;
12) teab, et murdeiga on varieeruv ning igaühel oma arengutempo;
13) teab suguküpsuse tunnuseid ja esmaste sugutunnuste seost soojätkamisega
14) kirjeldab olukordi, kus saab ära hoida õnnetusjuhtumeid;
15) selgitab, miks liikluseeskiri on kohustuslik kõigile, ning kirjeldab, kuidas seda järgida;
16) teab, et õnnetuse korral ei tohi enda elu ohtu seada ning kuidas abi kutsuda;
17) nimetab meediast tulenevaid riske oma käitumisele ja suhetele;
18) suheldes meedia vahendusel, mõistab vahendatud suhtlemise olemust ning vastutust oma sõnade ja tegude eest;
19) väärtustab turvalisust ja ohutut käitumist.

Hindamine üles

Inimeseõpetuses (terviseõpetuses) hinnatakse õpilaste teadmisi ja nende rakendamise oskust, aga mitte hoiakuid. Hindamise eesmärk on toetada õpilase arengut, anda tagasisidet õpilase õppeedukuse kohta. Kasutatakse mitteeristuvat hindamist. Mitteeristaval hindamisel õpitulemuste saavutatuse taset pole vajalik eristada. Õpilane on saavutanud tema õppe aluseks oleva õppekavaga seatud õpitulemused. Oodatavast madalamal tasemel tulemust väljendatakse hindega "mittearvestatud" (MA). Õppetegevuse vältel saab õpilane õpetajalt ka suulist või kirjalikku sõnalist tagasisidet.
Õppeperioodis rakendatakse järgmisi hinnanguid: arvestatud „AR”, mittearvestatud „MA” või null „0” ( kui oluline töö on tegemata). Kasutatakse kujundava hindamise põhimõtteid.
Arvestuslik hinnang kujuneb poolaasta lõpuks (AR/ MA ).
Hinnang kujuneb suulise küsitluse, töölehtede, iseseisvate (praktiliste) tööde, rühmatööde, tunnikontrollide ja kontrolltööde hinnete koondina.

Hindelised tööd:
"AR" õigete vastuste osakaal on 100-50 % punktisummast.
"MA" õigete vastuste osakaal on 49 % ja vähem maksimaalsest punktisummast.
Õpilasel on kohustus ebaõnnestunud töö järele vastata 10 päeva jooksul. Õpilasele meeldetuletuseks kajastub esitamata või sooritamata töö eKoolis nullina. "0" asendub hindega pärast töö tegemist/ esitamist või märkega "MA", kui 10 päeva jooksul ei ole tööd järele vastatud.
Konsultatsioon kolmapäeviti kell 13 ruumis 307.