Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (1)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
7. klasside õpilased jagavad oma mõtteid, kuidas raamat on neid rõõmustanud. Alati polegi see rõõm alguse saanud lugemiselamusest, vaid hoopis probleemist, mis vajab praktilist lahendust.
Raamatud on alati olnud minu elus väga olulised – juba ajast, kui olin väike. Õppisin lugema trükitähtedes, kui olin kaheaastane, ja kirjatähtedes, kui olin kolmeaastane. Esimesed meeldejäävad raamatud on olnud „Sipsik“, „Jussikese seitse sõpra“ ja „Jänku-Jussi lood“. Sellest ajast siiani olen ikka vahepeal raamatukogus käinud ja võtnud raamatu, mis on mulle huvitav tundunud. Olen ka raamatuid poest ostnud ja need on praegu mul kodus kapi peal ära sorteeritud, nii et riiulit oleks ilus vaadata ja sealt lihtne raamatuid kätte saada. Lemmikuteks on mul Harry Potteri lood, sest need on raamatud, mida ma saan kasvõi sada korda läbi lugeda ja ikka avastan midagi uut, mida pole varem tähele pannud.
Seekord kirjutan ajast, kui olin väik. Välku lõi ja elekter oli ära. Mul oli siis väga igav ja polnud midagi teha. Otsustasin lõpuks siis, et annan omale ülesandeks teha üks väga kõrge torn raamatutest, nii et alustan kõige suuremast raamatust, mis ma leian, kuni kõige väiksema raamatuni. Lõpptulemust oli väga tore vaadata, sest torn oli väga kõrge ja ühtlane. See tegi mind õnnelikuks, aga pärast kukkus see torn kahjuks pikali, kuid sellest pole vaja rääkida. Selle torni ehituse käigus leidsin endale mõned raamatud, mida ka pärast lugema hakkasin. Soovitan kõigile sellist torni laduda, sest see on küll veider, kuid efektiivne viis leida mõni raamat, mida pole tähelegi pannud ja mida saab pärast lugema hakata.
Martis, 7.d
Mulle on raamatud juba kaua rõõmu valmistanud, mitmel moel. Nagu näiteks kurbadel aegadel ja rõõmsatel aegadel ning ka tuge pakkunud vihmastel päevadel. Tavaliselt ma loen raamatuid ja õpin nende kaudu, aga kui mul laudlina ära lendab või tahan panna tekkidele ja linadele raskusi, siis tegelikult sobivad need raamatud väga hästi.
Mina räägin aga päevast, kui olin veel väike. Oli talv ja ma tulin just õuest ja kuna riided olid märjad, siis rohkem õue ma ei saanud minna. Toas oli aga igav, kuni mul tuli mõte ehitada laua alla kindlus. Ja siis hakkasin ma seda ehitama oma mitte nii targa ajuga ning avastasin päris ruttu, et tekid ei püsi laua peal. Otsustasin, et mul on vaja sinna panna mingid rasked asjad. Siis ma leidsin raamatud: seal olid piiblid ja geograafiaraamatud ja kõike muud, mida mu vanemad olid lugenud. Ning siis ma hakkasin raamatuid panema raskuseks tekkide peale, niimoodi oli mul koobas, kus oli pime ja äge ja põnev. Olin nii uhke enda üle ning natuke ka eputasin vanemate ees. Kuna olin raamatute abil kindluse üles pannud, hakkasin neid uurima ning mulle anti lugemiseks natuke väiksemate raamatud ja niimoodi õppisingi lugema.
Tänu sellele, et kasutasin raamatuid tol päeval, sain lugemise paremini selgeks ning avastasin, mis asjad need raamatud õieti on. Sain ka teada, et ega iga raamat ka nüüd nii igav ole.
Mihkel, 7.d
Oli päris pime ja hilja õhtu. Panin tähele, et minu koolikotis oli läinud üks tööleht päris kortsu. Olin mures ja mõtlesin, mida teha. Homseks pidi see ikkagi sirge olema.
Korraga tuli mulle meelde, et all korrusel on mul mitu „Harry Potteri“ osa. Mõtlesin, et kui toon ühe enda tuppa ja panen töölehe laua ja raamatu vahele, siis see peaks hommikuks sirge olema. Läksingi trepist alla ja valisin raamatu. Minu meelest võtsin äkki raamatu „Harry Potter ja Tulepeeker“. Võtsin selle endaga kaasa ja kiirustasin elevusest uuesti enda tuppa. Võtsin kortsulise töölehe ja sobitasin selle täpselt raamatu ja laua vahele. Olin rõõmus, et mu mõte oli toiminud ja et sain seda raamatuga lahendada.
Hommikul ärgates oligi tööleht sirge ja ilus. See ei olnud enam kole ja kortsuline. Olin väga õnnelik. See oli hea tunne.
Mina arvan, et minu kohta ütleb see seda, et ma suudan leida lahendusi erinevatele probleemidele ja suudan leida ka lahendusi, mis tegelikult otseselt pole sellise asja jaoks mõeldud. Ma tegelikult ei teadnud, et võin niimoodi ka raamatutest rõõmu tunda.
Melissa, 7.c
Raamatuid on tõesti erinevaid ning erinevateks elujuhtumiteks. Leia vaid see, mis just täna ja praegu on sinule rõõmuks.
Raamatud
Raamatuid on mitu tuhat,
mõnel peal on seenekübar.
Mõned neist on toredad,
mõned neist on igavad.
Mõnes neist on kassid, koerad,
teistes pole üldse loomad.
Madli ja Hanna, 4.b
* Mõtisklused ja luuetus on valminud eesti keele ja kirjanduse tunni ülesandena.
eesti keele ja kirjanduse õpetaja