Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
„On laule inimeste sees, mis jäävad elama ...“ (Juhan Viiding)
Just sellise teema valis Inge 1995. kevadsuvel keskkooli lõpukirjandiks. Viimases lauses kirjutab Inge: „Soovin, et elulaulu refrään tuleks niivõrd kaunis, et selle heli jääks mulle alatiseks pähe kumisema.“
Ja see refrään tuli. Liiga vara Inge jaoks, liiga ruttu meie kõigi jaoks. Aga see tuli võimas ja kumiseb alatiseks nüüd meis kõigis – Inge peres, kodukoolis, vallas ja mere tagagi, kõigis sõprades, kes Inget teavad ja tunnevad. Elulaul, meie armsa Inge laul.
Me teame vaid osa, mida Inge planeeris ja soovis, nii juhtus, juhtub edaspidigi. Seda teavad nii Inge pere ja lähedased, sõbrad ja kaasteelised: Inges oli vägi, mis andis sündmustele hinge, mängudele mõtte, ettevõtmistele sisu ja süsteemi. Oli miski imeline jõud, millega Inge innustas ja toimetas, oli eesmärk ja sihikindlus, mis nakatas ja pani toimetama.
Oma esimesed sammud, sõnad ja tantsud tegi Inge Vättal.
Vanaemaga lammaste karjatamine, isa või vanaisaga külgkorviga mootorrattaga külavahel sõitmine, esimene isa toodud, merest päästetud koer Sassu.
Armsa klassivenna Silvariga kohtumine, armastus kogu eluks ja imelised tütred.
Inge pere on kindlus: kokkuhoidmine ja hoolimine ja lisaks lõputu loovus, unustamatud koosviibimised jaanipäeval, aastavahetusel, sünnipäevadel.
Kuidas muidu sai sündida Inge töö ja lõputud uued mõtted ja ettevõtmised, uskumatu energia: huvikool Inspira tegemised, üleriigiline huvihariduskonverents, ülevallaline lastekaitsepäev, uued sütitavad ettevõtmised.
Inge oli nõudlik ja armastav ema, suunav, innustav õde ja armas naine enda mehele Silvarile.
Inge oli Õpetaja, temas oli õpetaja ja hea inimese vägi, soov teha enda tööd parimal moel, kogu südamega. Inge säras ja sätendas ...
„Ära mind lahti lase ...“ on Inge loodud rahvatants Sõleseppadele. Me keegi ei lase lahti Sinust mõtetes ja eeskujus, armas Inge, aga me laseme Sul lendu minna ja tähena särada. Ikkagi on kurb, kuigi Sa ei lubanud ...
Sügav ja vaikne – ei midagi keerulist.
Lihtne ja kirgas on tema selgus,
teisel pool mõtete ja sõnade meelt.
Võitjate meel on sügavast sügavam.
Suur ja soe kallistus kogu perele, meie siiras kaastunne!
Kõik tuttavad, sugulased ja sõbrad on oodatud Inge ärasaatmisele ja austamisele 7. septembril kell 11.00 Kuressaare Nooruse Kooli aulas. Muldasängitamine Kudjape kalmistul. Seejärel mälestused ja meenutused Ingest Nooruse kooli sööklas.
Kuressaare Nooruse Kooli pere ja Saaremaa vald
direktor