Kui ma oleksin vihmauss, uuristaksin ma parema meelega käike, kui oleksin maa peal. Tegelikult tahaks ma olla sellises kohas, kus ei varitseks mind iga nurga taga mingi mutt. Aga kõige hullem pole mitte see neetud mutt, vaid see vihm, sest iga kord, kui ma liigun mulla sees, tuleb see vihm ning hakkab minu tööd segama. Ja teiseks ei tahaks ma üldse nii limane olla, ma ju ei taha, et lapsed mind jälestaksid. Mind tuntakse ainult sellepärast, et ma ko-ko-kobe-kobestan mulda.

Ühel mitte nii toredal päeval, kui ma oleks soovinud, olin päris sügaval maa all. Ainuke asi, miks ma nii sügaval maa all olin, oli sellepärast, et otsisin toitu. Lõpuks, kui ma tagasi hakkasin minema, kahjuks küll tühjade kätega, juhtus midagi mitte väga meeldivat. See kõige hullem asi, mis üldse olla sai – vihm.
No nüüd oli küll jama majas. Niigi, kui päev halb on olnud, peab see veel hullemaks minema. Noh, nüüd tuli kiirem käik peale panna. Pingutasin kõigest väest, aga liikusin ikka nagu tigu. Aga õhk oli otsa saamas, kõht tühi ja pikk maa ees. Kui olin peaaegu kohal, tuli midagi enneolematut – mutikäik. „Kõik on läbi,“ ütlesin endale, kuid nägin laes auku. Läksin sealt läbi ja olingi maa peal. Nüüd oli aeg lapsi hirmutada ...

Mihkel Leiner

Kui ma oleksin vihmauss, siis ma uuristaksin maa alla väikseid keerukaid käike. Muidugi uuristaksin ka teiste, nii suurte kui väikeste vihmausside käike. Teeksin ka vihmausside tööd – mulla kobestamist, oleksin virk ja tragi vihmauss. Toidaksin poegi ja suhtleksin teiste vihmaussidega. Tahaksin ka kohtuda ühe suure tumedakarvalise mullamutiga, kes mind kohe ära ei sööks. Ja kui keegi peaks mind kogemata labidaga pooleks lõikama, suudan endale uue sabaotsa kasvatada.

Ühel vihmasel hommikupoolikul, kui ma oma käikudest väljapääsu otsisin, tuli minule vastu minu sõber röövik. Tal oli suur mure. Ta kartis, et ei leia liblikaks saamiseks õiget puud. Ta kartis, et ta süüakse ära. Ta palus minu abi vaikse ja mitte ohtliku liblikaks saamise koha otsimisel. Mina aitasin teda hea meelega. Teadsin ühte ilusat väikeste puudega kohta, kus oleks tal suurepärane saada liblikaks. Hakkasimegi sinnapoole roomama. Olime poole tee peal, kui meile tuli ette suur jämedate juurtega puu. Meie mõtlesime, et see oleks nagu seiklusrada. Roomasime nendest üle ja oh üllatust, olimegi juba kohal. Röövikule väga meeldis see koht. Ta tänas mind ja jätsime hüvasti. Tagasi tulla oli üksi igavam. Jõudsin koju ja tänasin oma lapsehoidjat. Ootan hea meelega juba uusi seiklusi.

Melissa Kivi

Kui ma oleksin vihmauss, siis ma uuristaksin mulla all palju. Käiksin teistel vihmaussidel külas ja vaataks, kuhu on nemad teel. Minu soov oleks teha inimesed oma mulla üle õnnelikuks, et nende muld oleks toitaineterikas ja viljakas. Roomaksin läbi kõik mullad, kui see oleks võimalik.

Ühel päeval tuli mul mõte, et võiksin surnud mullad siin Saaremaal ära päästa. Ma olin nii valmis juba suureks tööks, kui sain aru, et üksi ma seda ammugi tehtud ei saa. Siis jäin mõttesse ja mõtlesin, et kutsuks kõik vihmaussid ühte kohta kokku ja teeme plaani. Saatsingi kõigile oma kutse, kus on kirjas, et palun tule aita Saaremaa paremaks kohaks muuta, kobestame kõik surnud mullad jälle viljakaks ja pehmeks tagasi. Nii tulidki kõik kohale. Minu suur unistus täitus. Olen superõnnelik ja teeksin seda veel ja veel.

Mirtel Kütt