Kaheksandike klassijuhatajad Kärt, Ülle, Virge ja Marika kutsuvad oma lendu hellitlevalt Kaheksajalaks. Tervisespordipäeva uuenenud formaadi järgi liitusid meiega tegusad ja asjatundlikud abilised. Meie ühiseks missiooniks sai 8. klasside õpilastele korraldada liikumist ja teadmiste ning oskuste omandamist täis päev, mille alapealkirjaks sai „Kaheksajalg pluss spordib“. 

Päeva planeerides tuginesime paljuski 8.-9. klasside õpilaste tagasisidele, mida nemad põhikooli lõpetades tahaksid teada/osata. Sõnastasime enda jaoks päeva eesmärgid ja tegevused. 

Eesmärk:
Liikumine, toimetulek iseendaga, olukorraga, kaaslasega. Enda võimetest teadlikumaks saamine. 

Tegevused:
Orienteerumine stardi- ja finišikohaga Pireti ja Tõllu juures. Mehitatud kontrollpunktides ülesanded.

Orienteerumise raja planeerimisel ja koostamisel oli eesmärk kavandada 10 punktist võimalikult erinevaid rajavariante,

• et igal rajal oleks 7 punkti,
• et 3 punkti oleks kõikidel radadel ühised,
• et kõik rajavariandid oleksid enam-vähem ühepikkused,
• et rada kulgeks võimalikult vähe linnatänavatel. 

Punkt 1 – veevalaja
Probleemi lahendamise- ja koostööoskuse arendamine. Ülesandeks oli leida loov lahendus, kuidas valada vett ühest anumast teise, kuid anumad ei tohtinud asetseda üksteise kohal. Mõne grupi jaoks oli pusimist rohkem, teise jaoks vähem, aga kõik grupid said vee ühest anumast teise valatud. Mõnes grupis olid kõik õpilased aktiivselt kaasatud. Oli ka neid gruppe, kus ülesande lahendas 2-3 õpilast.  

Punkt 2 – akutrell
Kuidas kasutada akutrelli? Ülesandeks oli leida õige otsik ja kruvi ühest puuklotsist välja ning teise sisse kruvida. Kõik said hakkama, mõned kiiremini, mõnel võttis veidi kauem aega. Oli rühmi, kus lasti tegutseda ühel oskajal, aga ka neid, kes koos kruvipäid uurisid ja üksteist nõuga aitasid. Igatahes sai selgeks, et kaunid geelküünedki pole akutrelli käsitsemisel takistuseks. 

Punkt 3 – matkasaabaste paela pikkus
Matkasaabaste paela pikkuse ära arvamine, etteantud variantide põhjal ja silma järgi hinnates 33 cm  pikkuse nöörijupi lõikamine. Eesmärk on silma järgi ja ka mingite teada olevate pikkuste järgi õppida hindama pikkusi. Kõige täpsema tulemuse saanud grupp (5 põrsakest) sai auhinnaks nöörikommi.  

Punkt 4 – matkasaabas
Kõik õpilased said proovida ja näidata oma oskuseid matkasaabaste paelte pealepanekul. Kui oskusest jäi väheseks, siis õppisime kohapeal. Osadel oli pusimist palju.  

Punkt 5 – suunataju
Selles punktis pidid õpilased esmalt enda parima äranägemise järgi näitama kontrollijale erinevaid ilmakaari. Seejärel vastama, kuidas oleks võimalik looduses eksinuna ilmakaari määrata. Kui võistlejad ei teadnud, siis õpetaja täiendas nende teadmisi. Viimaseks ülesandeks oli võistlejatele antud magnetasimuut, valik kahe kompassi vahel ja kaugus. Selle põhjal said võistlejad praktilise soorituse kaudu kontrollida nii enda suuna- kui kaugusetaju. Jõudes õigesse kohta, leidsid võistlejad A4 lehe, mis tänas neid osalemast ja lubas järgmisesse punkti liikuda. 

Punkt 6 – esmaabi
Siin toimus arutelu hädaabinumbri 112 teemal. Kui paljudel on olnud kokkupuudet sellele numbrile helistamisega? Mida rääkida, kui see kõne teha tuleb? Kui kohtad tänaval kedagi, kes on pikali või käitub teistmoodi, kas kõnnid mööda või reageerid kuidagi? Millistes olukordades ja kas üldse kiirabisse helistada? 

Punkt 7 – tulepulk
Tuletegemine on üks baasoskustest „ellujäämisel“. Kontrollpunktis pididki noored tulepulgaga sädemed kätte saama ja süütama vatipadja. Valdavalt olid õpilased väga motiveeritud ja püüdlikud ning tekkis ikkagi hasart, kes kõige kiiremini oma vatipadja ära suudab põletada. Rõõm oli näha, et nii mõnigi noor oli varem tulepulka käes hoidnud ja valmis oma teadmisi kaaslastega jagama. Rõõm oli sellegi üle, et mitmed noored püüdsid esmaseid oskusi omandada just selles ajahetkes ja selles kohas.  

Punkt 8 – vinguandur
Õpilastele antud valikus olid 5 erinevat suitsu- ja vinguandurit. Nad pidid kindlaks tegema, mis tüüpi anduriga on tegemist, ja teise ülesandena tuli leida samade andurite seast töökorras olevad. Selleks tuli andureid testida. Näiteks tuli välja, et üks anduritest oli küll põhimõtteliselt töökorras, aga tema signaal oli liiga vaikne ja seega osutus ta ikkagi kasutuskõlbmatuks. Kõik rühmad said lõpuks testi läbitud, mõnel grupil käis see väga kiiresti, teistel oli parasjagu pusimist.

Punkt 9 – mõõtmine 
Teadmiste kasutamine elulise probleemi lahendamisel, adekvaatse järelduse tegemine. Esmalt oli vaja silmaga hinnata olemasoleva objekti pindala ruutmeetrites (ruutmeeter oli reaalse plakatina vaadeldav). Seejärel sai mõõta objekti tegelikkuses (võtte sai meeskond valida ise). Avastamisrõõmu jagus! 

Punkt 10 – „Twister“ 
Õpetaja loosis kahe jäseme paigutuse „Twisteri“ laual, kus tuli püsida liikumatult. Kõik õpilased võtsid poosid sisse. Eesmärgiks oli teha koostööd, sest kes esimesena alustas, pidi kõige kauem oma poosi hoidma. Kõikide meeskondade koostöö sujus väga edukalt ja lisaks sai nalja ka. 

Väljapaistvamad tegijad:
FC Kubik – parimad tuletegijad (Henri, Sten , Kris, Karl Mattias, Gregor)
Kunksmoorid – südamega tegijad (Eleanor, Melani, Kristiina, Anni, Sofia)
Õun – asjalik koostöö ja kiired liikujad (Tomi, Kert, Riko, Sander)
Tolgused – stiilipunktid tulepulgaga süütamisel (Ranol, Sven, Silver) 

Loosiauhinnad jagati kõikide osalejate vahel ja aupaiste ning kuum käepigistus asjatundliku pühendumise ja abi eest Sulle,
Anne Keerberg, Anu Liik, Kaie Järvelaid, Siim Usin, Eneli Vahar, Maren Aaviste, Eve Tuisk, Kristin Lauri, Kärt Keert, Virge Lember, Marika Varjas, Lilii Keva.