Hetked lavalt  

8.a „Lootuste tänav“  
Väga kõnetav lavastus, kus noor tüdruk ei tea, mida ta tahab elus teha. Läheb vanemate juurest ära, kuid avastab, et ei tea, mida peale hakata. Ta kuuleb lugusid, mida teised on teinud, kuid tema sellest vastust ju ikkagi ei saa. Terve lavastus oli pandud väga humoorikasse võtmesse ning näitlejd suutsid loo ellu äratada. 

7.c „Väike pidu ei tee kellelegi halba“ 
Teismeline, kes tahaks lõbutseda, kuid ühtlasi vanematele mitte pettumust valmistada, on raske olla, kui vanemad üldse ei poolda kaua väljas olemist. Mis tee sa lõpuks valid, sõltub sellest, kas teed, mis tahad, või mitte. 

8.c „Jooksen randa“ 
Lugu tüdrukust, kes peab veetma suve maal vanavanemate juures, kus pole aga midagi ega kedagi. Poiss-sõber jätab ka maha ja meeleolu on kurb, ent vanaisa viib ta traktoriga teise küla poodi, kus ta teiste noortega kohtub. Nende peol saab ta kokku uue kutiga, kellega suve veedab, ning lõpuks tuleb minna tagasi koju, linna. Etenduse ajal ei hakanud kordagi igav ja eriti meeldis, kuidas etendati traktoriga sõitmist.

7.b „Seilamine läbi aja“ 
Vennad leiavad leiutaja ajamasina ning rändavad läbi aja alustuseks laevale Estonia ning kohtuvad seal oma äsja abiellunud vanavanematega. Nad teavad, et ei saa kedagi päästa, sest ajaga mängida ei tohi. Järgmiseks leiavad nad end Titanicult, kõrgklassi õhtusöögilt … 

7.d „Pidu“
Barbiele meeldib Ken, aga tema sõber väidab, et kutt on täielik tropp ja et Barbie ei tohiks temaga välja minna. Barbie aga vihastab ja läheb siiski Keni peole, kus avastab, et too ei ole tõesti hea inimene, ja nukrutseb peol. Ta leiab endale paremad sõbrad ja Ken kahetseb tema käestlaskmist. Etenduses oli äge, kuidas tegelased olid laulule vastavalt tegutsema pandud, ning Keni kehastanud näitleja oli tõeliselt ilmekas ja tema dramaatiline lõpustseen eriti vägev.

9.d „Tänav, pink ja puu“
Ühel ja samal pingil saavad erinevad inimesed kokku ning neil kõigil on sellega oma mälestused, pingil on neile oma tähendus. See pink räägib lugusid, mida teavad vaid need, kellest see on. Me keegi ei tea, kes on enne meid seal istunud või mis nende elus on toimunud. Väga originaalne idee. Väga südamlik ja armas oli ka laul, mida koos klassikaaslastega lauldi. Näitlejad olid tõesti imelised ja etendus võimas.

9.b „Lubasid tulla“
Niki on südamevalus, sest poiss jättis ta maha. Poiss tahab viia oma autot kontrolli, ent helistab kogemata Nikile ja lubab temaga kokku saada, et asjad selgeks rääkida, aga ta ei tule kunagi kohale. Niki läheb peole ning kohtub kellegi uuega, ent kui teada saab, et too sõidab ka BMW-ga, jätab asja katki. Näitlejad suutsid loo nii ägedalt ellu äratada. Laval toimus korraga mitu asja ning kõike oli huvitav jälgida. Fredi kehastas tüdrukut nii veenvalt ja seda oli lõbus vaadata.

8.b „Seilan 7 merd“
Noor tüdruk otsib elus enda teed ning satub sellega rasketele radadele. Sõbra antud lotopilet toob talle miljoneid ning ta saab hakata sellega ise oma teed voolima. Katkendid Smilersi laulust sidusid loo tervikuks ja andsid vihjeid, mis edasi saama hakkab ... 

7.a „Reis palmisaarele“
Plaan ära sõita, mägedesse suusatama minna läheb veidikene viltu. Avastad ennast üksikult saarelt, kus temperatuur on laes, kuidas sa pole selleks üldsegi valmistunud ega tea, mida edasi teha. Humoorikad detailid naerutasid kogu publikut.

9.a „Eesti muld ja Eesti süda“
Südamlik lugu eesti inimese elukäigust, sellest, kuidas kõik algab ja kõik lõppeb. Mis meid, eestlasi, ühendab, on ju laul ja tants ning see kõik liigub eestlasega läbi tema elu kaasa. Anette jutustus andis tervele lavastusele palju juurde ning oli väga südamlik.

8.d „Mis värvi on armastus“
Lavastus klassikaaslaste armastusloost. Valentinipäev on tulekul ning keda ja kuidas peole kutsuda, on kõigi mõtetes. Kristoferi isa roll oli väga usutav ja konkreetsus paistis kohe silma.

9.c „Mamma juures, kauges külas“
Noor koolipoiss saadetakse suveks maale, ent poiss saadab vanavanemad ära naabrite juurde ja kutsub sõbrad linnast külla. Mis siis saama hakkab, võib nii mõnelegi üllatuseks tulla. Bussisõit oli loovalt lahendatud.

Hetked žüriiruumist  

Žüriiruumi hetkeline vaikus kadus kiiresti ja kohe hakati arutama, kellest saab 2023. aasta grand prix’ omanik. Võitja valik käis kiiresti, sest ainult üks etendus oli üles ehitatud mõttele, mille sügavus oli meeldejääv.  

Žüriile avaldas muljet, et kõik nähtud etendused olid enam-vähem samal tasemel. Toodi võrdluseks mitmeid aastaid tagasi toimunud teatriõhtu, kus tase oli väga ebaühtlane: oli täiesti vapustavaid etendusi, aga oli ka kehvemaid. Sel korral ei tekkinud kordagi sellist ekstreemselt piinlikku hetke. 

Parima mees- ja naisnäitleja valik võttis kordades rohkem aega, sest valik oli suur. Igal näitlejal oli oma roll, oma moodus, kuidas tema eriline oli. Siinkohal läksidki arvamused lahku, sest inimestes nähti erinevat.  

Žürii vaieldamatud lemmikud olid algusest peale 9.d, 9.b ja 8.c, meesnäitlejad Ramon Mägi, Saamuel Vahter ja Karl Vaha ning naisnäitlejad Linda Männik – „lavastaja unistus“, Kirke Nook, Bianca Marie Rannama, Emma Saar ning Kätrin Tamira Kanemägi. Aarne Mägi rõhutas, et kõige olulisem laval on täita ülesannet ning pullitegemine laval ei ole professionaalne. Ta lisas sedagi, et arusaamatuid rolle oli palju – mida lihtsam on lugu, seda huvitavam on seda jälgida. 

Eripreemia saajad valiti kähku, sest aeg oli otsa saamas. Pakuti välja, kes ja mille eest võiksid preemia saada, ning kui valik tehtud, võeti suund tagasi aulasse, mis oli täis noori, kes ootusärevalt ootasid, et žürii tulemused teatavaks teeks.  

Teatriõhtu žüriisse kuulusid meie kooliga tihedalt seotud inimesed: Merle Rekaya, Saaremaa Gümnaasiumi eesti keele ja kirjanduse õpetaja; Aarne Mägi, Kuressaare Teatri loominguline juht; Ülle Jasmin, Nooruse kooli klassiõpetaja, Esimese Vaatuse korraldaja; Henry Mänd, Saaremaa Gümnaasiumi 11. klassi õpilane, Maris Sannik, Viljandi Gümnaasiumi 11. klassi õpilane. 

Žüriiliige Merle Rekaya mõtiskleb 

Ma olen aastaid emakeeleõpetajana saalis ja klassiruumis jälginud nii toonase gümnaasiumiastme kui ka põhikooli III astme õpilaste teekonda näidendi kokkukirjutamisest lavalaudadel esitamiseni. Iga klassi lugu on alati erinev, sest on just selle klassi õpilaste loomingu nägu ja see on väga äge. Juba kaasõpilastega kokkusaamine ja teatrikeeles koosloomes lugude jutustamine on tänapäeva noorele nutistunud inimesele põnev loominguline väljakutse. Seda on ka teatriõhtu ise, kus sedakorda lausa 12 lavaküpseks harjutatud lugu näha oli. Eks iga seltskond teab ise, miks just see laul nende lavastusse jõudis (ja kui kõik näitlejad ei teadnud, siis siinkohal väljakutse lavastajale – sellisest ühisest arusaamisest algabki koos loomine) ning miks just sellised probleemid neid kõnetasid. Minu jaoks oligi saalis istujana põnev jälgida, mis ühele või teisel seltskonnale on oluline olnud. Seda põnevust pakkus mulle igal juhul iga klassi etendus. Teatrilava ei erinegi igapäevasest elulavast: päris mitu korda olid äsja lavalt saali jõudnud noori näitlejaid hoopis põnevam jälgida, sest etenduse pinge oli maas ja kõik käitusid jälle loomulikult. Eriti tore oli jälgida tööpostil olnud uksehoidjat – see oli nagu eraldi etendus teatriõhtul (Kiitus!). Usun, et tehnilisi nõuandeid kuulete ka oma õpetajatelt: hääl valjuks, ära jookse vastu aksi või tagaseinakardinat, kui sul on laval naljakas, siis publikul pole, saalis publiku hulgas lavategevuse jälgimine ilma kommenteerimata jne. See on kõik harjutamise küsimus. Minu jaoks on aga teatriõhtu kõige suurem väärtus KOOSOLEMISES ja LOOMISES ja seda ma nägin. Aitäh teile, Kolmas Vaatus! 

Kolmanda Vaatuse tulemused 

Grand prix – 9.d klass etendusega „Tänav, pink ja puu“

Laureaat – 9.b etendusega „Lubasid tulla“

Laureaat – 8.c etendusega „Jooksen randa“

Parim naisosatäitja Linda Männik 8.a, nominendid Kirke Nook 9.b ja Bianca Marie Rannama 8.c 

Parim meesosatäitja Saamuel Vahter 7.d, nominendid Ramon Mägi 8.c ja Karl Vaha 9.b 

Eripreemiad 

„Kaks kõige nooremat vanaprouat“ Emma Saar ja Kätrin Tamira Kanemägi 9.d 

„Parim mehaniseeritud vanaisa“ Ramon Mägi 8.c 

„Parim armastuslugu tantsuseades“ Sandra-Maria Roosipuu ja Kermo Kõuts 9.a 

Lavastajapreemia Marelle Lehtjärv ja Emma-Liisa Nellis 9.d 

Parim kunstiline kujundaja Eva Lotta Orglaan 8.d 

Parim plakat 9.d „Tänav, pink ja puu“ 

Nagu žüriiliige Aarne Mägi enne autasustamist ütles: „Sooritus oli võimas! Tase hääs mõttes ühtlane!“

Muljed saalist 

Mihkel Vendel, kes ettemängupäeval kõigile klassidele palju praktilisi näpunäiteid jagas, ütles, et suurim heameel oli näha noorte vastuvõtlikkust märkustele. "Võrreldes läbimänguga oli mindud detailitäpsemaks ja julgemaks! Laval olemise rõõm pakatus saali ja mängulust oli säilinud! Soovitusena toon välja teksti esitamise, mille kallal saab veel vaeva näha!"

Kui küsisime mõtteid teatriprotsessis osalenutelt endilt, öeldi väga palju, et näidend, millega lavale kõikide ette tuldi, oli hoopis teistsugune, kui algselt paberil kirjas oli. Muudatusi tehti igas proovis ja tekkis ka vaidlusi. Vaidlustest hoolimata olid proovid lõbusad ja vahel said kõik kena kõhutäie naerda. Parima naisosatäitja nominent Bianca Marie Rannama ütles: „Arvasin, et olen enne lavale astumist närviline, kuid kõikide positiivne olek ja klassi ühtsustunne panid mind tundma pigem rahulikult ja õnnelikuna.“  

Kogu teatriprotsessi kokku võttes saab tõdeda: oli tore koos oma klassikaaslastega luua midagi sellist ja see päriselt ellu viia. Läbi viha ja rõõmu muutusime ühtsemaks ja õppimise nii mõndagi enda ja ka teineteise kohta. 

Muljeid teatriõhtust kogusid ja jagasid õpilasajakirjanikud Karola Kirss 8.c ja Melani Saat ning Lisette Sepp 8.b klassist.