Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
30. november
- Eliisabet Aer 2.c
- Minni Liise Kuusk 5.a
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
30. november
- Raina Rääp
Äsja toimus meie lennu suusalaager, kus saime naerda, lumes püherdada, õpetajate närve süüa ja palju muud. Koos oli meil ääretult tore ja lõbus.
Tagasi tulles tekkis aga südamesse kurb tunne, sest see laager oli meile kõigile väga südamelähedane. Enamus meist on juba üheksa aastat koos viibinud ning tunneme end ühe suure perena, sellist kokkuhoidmist pole meil varem olnud. Võib-olla on see sellepärast, et oleme suureks saanud ja enesele selgeks mõelnud, et ühist turvalist koosolemisaega on jäänud mõned napid kuud. Meenuvad vahvad kogu lennu üritused: laager Karujärvel, õpetajate päev, mille korraldamine õpetajatele südamesse läks, ning jõulupidu. Sellised suured üritused, koosmõtlemised, koostegutsemised liidavad, õpetavad üksteist tundma ja tekitavad ühise pere tunde. Kõik neli klassi suhtlevad omavahel läbisegi ning isegi õpetajad on meile väga kalliteks saanud. Kurb tunne on just selle tõttu, et teame: poole aasta pärast on see kõik läbi.
Mõelda vaid, poole aasta pärast jätame hüvasti üheksa südmusterohke aastaga Kuressaare Nooruse Koolis ja asume edasi uute seikluste poole. See on hirmutav, aga samas ka tohutult elevust tekitav.
Eelneval nädalal pidime valima oma valikeksami aine. Alanud on ka eksamiteks ettevalmistused ja nendega on sisse löönud esimesed suured hirmud: „Mis siis, kui ma eksamitel läbi kukun? Mis siis, kui ma soovitud kooli sisse ei saa?“ jne.
Lisaks hirmudele on meie peas ka rõõmsad mõtted, sest meid on ees ootamas uued inimesed, uued õppetunnid ja uued põnevad seiklused. Aga lõpetamiseni on veel aega ja meil on aega võtta kõigest viimast ja end kooliperele meeldejäävaks teha. Meid on veel ees ootamas teatriõhtu, pentatlon, tutipidu ja palju muud meeleolukat. Nautigem neid tegevusi ja püüdkem jäädvustada end kooli ajalukku.
Kooliperele on meil ka paar soovitust: alustage kõigega võimalikult varakult ja võtke end kohe alguses kokku, sest see stress ja pinge, mis teid ees ootab, pole kõiki neid pisaraid väärt. Loodame, et teile tulevad asjad kergema koormaga, kui need meile tulid. On ilus, kui unistused täituvad. On ilus, kui kooli lõpetamisel näed vaid rõõmupisaraid. Kõik on võimalik, kui unistad suurelt ja püüad oma eesmärkide nimel vaeva näha.
Jõudu ja vastupidavust meile kõigile!