Mis aastal ja millisel ametikohal alustasite noorsootöö tegemist?
Alustasin omavalitsuses tööd 2006. aastal – toona oli ametinimetus kultuurinõuniku kt (sh oli noorsootöö). Noorsootöötajana alustasin õpingute kõrvalt Tallinna Huvikeskuses Kullo (2002. aastal).  

Miks alustasite just noorsootööga tegelemist?
Hea küsimus. Noorsootöö on nii mitmekesine: see on võimalus ennast teostada, noortele parimaid võimalusi ja tingimusi luua. Ja noored annavad nii palju tagasi. Olgu märksõnadeks noorte osalus, huviharidus, ülevallalised noorteüritused, noortekeskused, rahvusvahelised võimalused, laagrid, malevad, innovaatilised mudelid (noorteinfo veebiportaal Infohunt, mobiilse noorsootöö buss) ja palju muud. Noorsootöös on võimalik loovust arendada. Omavalitsuse noorsootöös on küll palju paberimajandust ehk meie osakonnas (haridus- ja noorsootööosakond) tuleb välja töötada ja ette valmistada õigust loovad aktid ehk korraldused, määrused, otsused, mis reguleerivad kohalikul tasandil noorsootöö korraldamist.  

Noorsootöös kasutatakse väga palju huvitavaid meetodeid, nt grupitööd.  

Millises koolis õppisite ja kas olite ka kooliajal ise aktiivne noor?
Olin ikka aktiivne noor – mulle meeldis organiseerida asju. Olin keskkoolis ühe aasta ka klassivanem. Käisin näiteringis ja koorilaulus, põhikoolis meeldis väga ratsutada (Haamses). Tallinna Pedagoogilises Seminaris õppisin noorsootöö erialal (omandasin rakendusliku kõrghariduse aastal 2004). 

Kas olete ka ise saanud osaleda rahvusvahelistes noorsootööprojektides? Millistes riikides?
Jah, mul on olnud võimalus osaleda väga paljudes rahvusvahelistes projektides. Tänaseks on neid umbes 20 ringis. Minu esimene noortevahetus toimus 2002. aastal Portugalis Lissabonis ja kandis pealkirja „Social inclusion of young people“ (ka praegune kultuuriminister Tiit Terik oli meie üks kaheksast osalejast). Tema mind Tallinna huvikeskus Kullosse tööle soovitaski, olen talle siiani selle eest tänulik.  

Aastate jooksul olen osalenud mitmetes projektides, nt koolitused, õpiränded, noortevahetused, demokraatiaprojektid. Viimane rahvusvaheline koolitus, kus osalesin, „Emotsionaalne intelligentsus“ toimus novembris Horvaatias.  

Millised noorteorganisatsioonid, ühendused meie vallas tegutsevad?
Meil tegutsevad koolides näitekeks kaitseliidu noorteorganisatsioonid Noorkotkad, Kodutütred. 

Kas noored on sama aktiivsed ühiskonnaellu panustamisel, nagu nad olid näiteks 10 aastat tagasi?
Noored on väga aktiivsed ja noori kaasatakse neid puudutavates küsimustes. Nt koolis saab õpilasesinduse töösse panustada. Või hoopis kogukonnas vabatahtlikult (nt merepäevad, toidupank, noorte infomess „Tuleviku kompass“). Ma usun, et noored teavad, et neil on ka päriselt rohkem osaluse ja kaasarääkimise võimalusi. 16-aastased noored saavad kohalikel valimistel osaleda.  

Mis on teie enda jaoks olnud viimaste aastate südamelähedased noortevaldkonna projektid?
Mulle on südamelähedased traditsioonilised projektid, aga samas olen saanud ka mõningaid n-ö hulle ideid noorte ja noortemeelsetega teostada: 

https://arhiiv.saartehaal.ee/2012/02/23/lumememmed-vallutasid-oosel-kuressaare/#comments 

https://maaleht.delfi.ee/artikkel/65552690/video-200-taskulampi-450aastases-ohtuses-kuressaares 

Nende artiklite juurest leiab ka videod.  

Need ettevõtmised teevad südame soojaks. Lindiale meeldivad ka Osaluskohvikud.

Millega noorsootöötaja vabal ajal tegeleb, milleks tal aega jääb?
Vabal ajal meeldib pere ja sõpradega aega veeta, aias ja kasvuhoones näpud mulda pista. Savipotiklubisse igatsen ka – äkki ühel päeval õnnestub jälle. Kui vähegi võimalik, püüan ka vabatahtlikuna panustada. 

Kuhu peaks noor pöörduma, kui soovib panustada noortevaldkonda Saaremaa vallas?
Võib koolis huvijuhi poole pöörduda, noortekeskuses noorsootöötaja, huvikooli õpetaja, treeneri või hoopis klassijuhataja poole. 

Olen tänulik, et Lindial oli aega küsimustele vastata ja usun, et sellest intervjuust saavad noored palju kasulikku ja huvitavat infot Saaremaa valla noorsootöö kohta. Tundub, et noorsootöö ei ole lihtsalt töö, vaid kutsumus ja elustiil. 

Intervjuu on valminud eesti keele tunni raames.