Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
30. november
- Eliisabet Aer 2.c
- Minni Liise Kuusk 5.a
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
30. november
- Raina Rääp
„Kuidas läheb?“ on rubriik, kus koolileht Nooruse Meridiaan uurib, kuidas läheb meie sõpradel, kooliga tihedalt seotud (olnud) inimestel ... sest me päriselt tahame teada, kuidas teil läheb!
Sarja sellekordses loos räägivad meile oma tegemistest Ursula Rahnik, Heidi Carolina Martinsaari ja Sirje Metsküll.
Kuidas Sul läheb, Ursula Rahnik?
Tänan küsimast, läheb hästi kiirelt, aga põnevalt.
Millega tegeled?
Teen oma unistuste tööd. Töötan juba kümme aastat karjäärinõustajana. Nõustan kõiki soovijaid: õpilasi, noori, tööotsijaid, töötavaid, lapsevanemaid, pensioniealisi. Iga päev on eriline, sest kohtun erinevate inimestega ja inimestelt on alati midagi õppida. Toetan, innustan, motiveerin, julgustan, lõpliku otsuse ja valiku teeb aga igaüks ise.
Kuhu oled jõudnud?
Olen jõudnud teadmisele, et kõik on võimalik, kui vaid ise tahad ja selleks ka midagi teed. Väga tähtis on rahulolu iseendaga, teha endale olulisi asju ja elada täie kirega. Ja loomulikult – unistada tuleb suurelt!
Kuidas Sul läheb, Heidi Carolina Martinsaari?
Ma lahkusin õpetajaametist sooviga rakendada end oma erialal. See kõlab võibolla tobedalt nende kõrvus, kelle jaoks oli minu erialaks olla õpetaja. Õpetaja puhul on kindlasti suur pluss, kui ta on oma valdkonna spetsialist, kuid õpetaja ametis on kõige olulisem ikkagi oskus olla õpetaja. Mitte et ma oleksin tundnud, et kehvasti õpetajana, kuid just see teine pool jäi liiga varju. Ma olen kirglik nuputaja, analüüsija ja probleemi lahendaja. Ma lahkusin sel põhjusel, et esitada endale uusi väljakutseid ja ma olen need leidnud. Need väljakutsed on olnud mulle just meelt mööda ja ma võin väita, et ma olen eluga rohkem kui rahul.
Millega tegeled?
Ma „puhkan“ praegu oma tööst pangas. Meie pere sai täienduse ühe särtsaka tütarlapse näol. Nüüdseks on ta juba aasta ja nelja kuu vanune. Ta garanteerib, et ma diivanil ei istuks, ning hoolitseb, et mu puhkus oleks aktiivne. Lisaks, et üldse aega puhkamiseks ei jääks, otsustasin enne tööle naasmist ka ülikoolist läbi põigata.
Õpetajamagistrist on aega juba üsnagi ning nüüd on õige aeg hankida omale tehnikateaduste magister andmeteaduse alal. Seega on käed-jalad tegemist täis. Samuti ei ole ma õpetamist jätnud. Õpetamist vajab vahel mu oma laps. Ta on siiski väga iseseisev õppija. Lisaks õpetan kursusekaaslasi, kolleege. Neile ma päris matemaatikat ei õpeta, vahel ka seda, kuid mõnikord küsitakse matemaatika eratunde. Kõik on ikka veel meeles nagu eilne päev.
Kuhu oled jõudnud?
Oh, ma ei ole üldse kaugele jõudnud. Olen siinsamas Kuressaares. Naudime väikelinna rõõme ja merelähedust. Elan jah Kuressaares ja töötan väga ägedas ametis ning samuti õpin siin eriala, mida mulle meeldib õppida. Tegelikult ei ole elu mujal, vaid kodus. Me ei pea elama Tallinnas või Tartus. Seal on niigi palju inimesi juba. Reisida ei keela keegi. Kaugele jõudmiseks ei pea teisele poole maakera jõudma. Selleks on teisi võimalusi 🙂
Kuidas Sul läheb, Sirje Metsküll?
Tere, Nooruse kool! Ah et kuidas mul läheb? Hästi läheb. Saan nüüd aega kasutada oma soovidest lähtuvalt. Tundsin alati, et ei saanud küllaldaselt aega lastelastele pühendada, nendele rohkem panustada. Nüüd on selleks aega, õnneks on meil peale suurte veel ka üks kaheaastane lapselaps. Naudin vanaemarõõme. Aega on käia kinos, teatris, näitustel. Teen seda meeleldi.
Millega tegeled?
Mõned reisiunistused on saanud teoks, neist ammuseim oli Austraalia-unistus. Alati peale talve on hinges kevadeootus, nii ka nüüd. Aed ja seal toimetamine annab igal ajal uut energiat ja särtsu. Endistele kolleegidele soovin samuti kaunist kevadet, jätkuvat energiat selle toreda töö tegemisel!