Otsi
Artiklite sarjad
- Bookstagramid (45)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
3. juuli
- Luisa Lindau 8.a
- Märt Berens 9.d
4. juuli
- Andro Jürisson 8.b
- Georg Kenneth Mehik 7.a
- Joonas Tiitson 9.d
5. juuli
- Hanna Pokk 4.a
- Iris Väli 4.b
- Steven Aus 3.a
6. juuli
- Kusti Koppel 7.c
- Oskar Laanet 5.c
- Siimeon Vahter 6.a
7. juuli
- Gristo Kolk 2.b
- Meribel Saat 7.b
8. juuli
- Anastasiia Kodinets 1.b
- Anette Tänav 5.a
- Otto Hendrik Kaunis 7.a
- Taago Arikas 7.d
9. juuli
- Isabel Juhanson 2.b
10. juuli
- Mariliis Säde Sepp 4.a
- Sofiia Yeromenko 6.c
Töötajate sünnipäevad
3. juuli
- Elis Nõu
5. juuli
- Liisi Laum
7. juuli
- Inna Vann
![](/meridiaan/imgup/202202/lugu_5821_20220216221332_w9vxe.jpg)
Ühiskond on teinud, teeb praegu ja tõenäoliselt teeb ka tulevikus vigu. See on normaalne, peamine on, et neist õpitakse. Kui takerduda liialt minevikku, on raske pürgida parema tuleviku poole. Nagu Toomas Hendrik Ilves on öelnud: „Mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii.“
Rahva suhtumine teistesse ja endasse, mis on juhtinud meid, eestlasi, tänastesse uskumustesse ja eneseväljendusse, ei ühildu enam uute, 21. sajandi normidega. Eilne arvamus ja maailmavaade on küll toonud mind ja kogu Eesti rahvast praegusesse hetke, kuid homme on uus päev. Uued võimalused, kaasaegsemad arvamused.
Ühtehoidva rahvana saame koos tulevikuks valmistuda. Saame muuta mõtteviise, leida uusi lahendusi, hoolitseda oma looduse eest, et seda saaksid nautida ka järgnevate põlvkondade uhked eestlased. Samuti tuleks kaitsta rahvast just tema enda eest.
Eestlasena armastan seda riiki ja rahvast, inimesena ihkan vahel elada ükskõik kus mujal. Kriitilistel hetkedel on Eesti rahvas valmis käsi põimima ning koos enda eest võitlema. Selle näiteks võib tuua ka laulva revolutsiooni. See ei kujutanud endast vägivalda. Eestlased on ikka olnud pigem verbaalne rahvas, kes olukorrale vastavalt hellalt sõnu poetab või nendega sügavalt haavab. Nii ka enda rahva seas.
Seetõttu sooviksin vahel põgeneda võõrasse riiki, alustada puhtalt lehelt. Sellele pikemalt mõteldes jõuan siiski ikka ja jälle samale järeldusele. Põgenemine ei muudaks midagi. Aitaks kodumaale jäämine ja probleemide lahendamine kogu rahvaga.
„Niisama ei juhtu midagi, esimese otsustava sammu peab inimene ikka ise tegema,“ sõnas kord lauljatar Sünne Valtri ja ma nõustun. Ei tohiks keskenduda vanadele vigadele, vaid parema ühiskonna loomisele. Tuleb muuta midagi täna, et eestlastel oleks ka homne.
Kuulutused
![](imgkuulutus/c.jpg)