Nädala jooksul tutvustasid kõik külalised oma koole ja rääkisid, millise kiusamisega nende koolis toime tuleb tulla, millised on lahendused, meetodid ning võimalused, mida selle jaoks kasutatakse. Koolid jagasid häid näiteid ja praktikaid, mis toiminud on.

Rahvusvahelistes meeskondades pidid osalejad lahendama loovülesande, mille fookuses olid neli kiusamise vormi.

Füüsiline kiusamine hõlmab inimestevahelist kontakti. Selle näideteks on raputamine, komistamine, lükkamine ja löömine. Mõnikord on seda raske mängust eristada, kuid kui see on sobimatul ajal või kui kõigil asjaosalistel pole mugav, võib see olla kiusamine.

Verbaalne kiusamine on inimesele suunatud sõnad. Nime kutsumine, solvamine, kiusamine, hirmutamine või homofoobsete või rassistlike märkuste tegemine on verbaalse väärkohtlemise vormid.

Varjatud kiusamine tähendab toiminguid, mis tehakse inimese seljataga. Seda tehakse ainsa eesmärgiga rikkuda inimese mainet või põhjustada alandust.

Küberkiusamine võib toimuda nii avalikult kui ka salaja. Küberkiusamine kasutab teadlikult kellegi sihtimiseks tehnoloogiat ja seadmeid, nagu näiteks sotsiaalmeedia, privaatsed veebisaidid või mobiiltelefonid. Negatiivsed postitused sotsiaalmeedias ja otsene kontakt tekstisõnumite kaudu on küberkiusamise kaks levinumat vormi.

Nädala jooksul külastati Kuressaare Lossi ja Mihli Talumuuseumi, nauditi kohalikke restorane. Mihkli Talumuuseumis jaguneti meeskondadeks ja lahendati põnevaid ülesandeid, mis ühtlasi tutvustasid külalistele Eesti ajalugu ja rahvuskultuuri. Peale tegevusi õues pakkus lahke pererahvas kõigile ka teed. 

Kuressaare noortekeskuses Noortejaam said külalised koos noortekeskuse töötajatega koos koostada Persona erinevate kiusamise liikide kohta ja siis ehitada erinevatest materjalidest nende endi väljamõeldud Personad.

Workshop’id robotitega panid kaalule osalejate teadmised kodeerimisest. Robot ei tahtnud alati sõna kuulata, seega olid ülesanded osalejatele väljakutsuvad ja peadmurdvad. Robot tuli panna sõitma joone järgi, värve lugema, linna läbima ja ehitama. Ehk siis prooviti Robotit panna probleeme lahendama, mis lähtuvalt projektist ongi idee – panna robot mingit eesmärki täitma. Workshop’id panid kokku ja viisid läbi Inspira robootikaklubi õpilased koos juhendaja Olle Arakuga.

Oli hariv ja koostöörohke nädal. Juba märtsis saame õpetajatega Portugali partnerite kooli ja tööga tutvuma minna.

Aitäh, Madli-Maria Naulainen, Olle Arak, Anneli Meisterson, Viktoria Bubukin, Margit Düüna!