Vana-Hiina poliitik ja filosoof Konfutsius on öelnud, et pole tähtis, kui aeglaselt sa liigud, oluline on mitte seisma jääda. Meie soovime teile just endale sobiva tempo leidmist ja sirgetele radadele vahelduseks ka väikeseid kurve ja käänakuid.

Lennake kõrgelt! Unistage suurelt! Aga pidage meeles – vahepeal tuleb seisatada ja võtta vastu see, mis elul (loe: jukudel) teile pakkuda on!

Kui aga juhtub, et see pakutu pole just kõige meeldivam või keegi loobib teile kaikaid kodaratesse, säilitage kaine mõistus ning vaadake hetkeks maailma läbi roosade prillide. Aeg-ajalt on see täiesti õigustatud!

Või siis pöörake nina päikese, selle kollase kera poole. Rõõmus meel ja soojus südames on tagatud.

Aga kui sellest kõigest ka veel ei piisa, siis tuleb ette võtta fredjüssilik mittemidagitegemine ehk molutamine – ideaalvariandis kusagil roheluses! Tulemuseks vaimne tasakaal, elujõud, tervis ja õnn!

„Tee mul vastu helgib,
lisan kiirust juurde veelgi.
Kindlalt hoian rooli –
tõesti nüüd ma muust ei hooli.

Shal-la-laa-la-la-lal-la-lah,
shal-la-laa-la-la-lal-la-lah,
shal-la-laa-la-la-lal-la-lah,
seal kohtan ... “