Kuidas saite töökoha Ösel Plastic OÜs?
Karel: Minu vend käis seal tööl, kui ta veel noorem oli. Eelmisel suvel tahtsin tööle minna ja ta pakkus välja, et võiksin sinna minna.
Hendrik: Ja mina sain töökoha tänu Karelile, kes kutsus mind kaasa.

Mis oli teie ametinimetus?
Meil polnud tegelikku ametinimetust, aga meid oleks võinud kutsuda plastikupurustajateks.

Missugused olid teie tööülesanded?
Hendrik: Mina pidin purustama plastikut väikesteks tükkideks, et Karel saaks visata selle purustajasse.
Karel: Mina tükeldasin ja purustasin plastikut.

Kirjeldage oma tööpäeva.
Hendrik: Läksime hommikul koos Kareliga ratastega tööle, tööpäev algas kell 8. Iga kahe tunni järel oli paus, kus saime hingata värsket õhku ja lihtsalt puhata. Pärast pausi hakkasime jälle tööle, kuni kell sai 13.00 ja saime koju minna.
Karel: Meil olid kokkuleppeliselt lühikesed tööpäevad. Pausid olid 15 minutit pikad ning kell 12 oleks pidanud olema lõuna, aga meie lõunal ei käinud, kuna lõpetasime kell 13.00.

Kuidas toimus väljaõpe?
Hendrik: Firma omanik näitas meile ette, kuidas tööd teha ja mida ei tohi kindlasti teha, andis meile kindad ja näitas, kus on prillid.
Karel: Töö käigus õppisime palju juurde.

Kuidas jõudsite sellise soovi ja otsuseni, et suvel tööle minna?
Hendrik: Mõtlesin kogu aeg, et tahaks iseenda taskuraha, ja see mõte mind sinna ka viis.
Karel: Soovisin suvel raha teenida ja saada töökogemust. Pealegi kodus passimine oleks ka igavaks läinud.

Kirjeldage tööelu parimat ja raskeimat hetke.
Hendrik: Parim hetk on kindlasti, kui on palgapäev. Raskeim oli siis, kui nägin, et sõbrad on õues, aga mina olen ikka tööl ja ei saagi nendega õues olla.
Karel: Tööelu parimad hetked olid ikkagi palga kättesaamine ja mingi raske töö lõpetamine. Tööl raskeim hetk oli esimene päev. Esimesel päeval ma tükeldasin plastikut elektrisaega – see oli raske ja ranne väsis päeva lõpuks ära. Sain enda kohta teada seda, et suudan ennast ületada ja järgida käske, jõuda kohustustega õigeaegselt valmis.

Missugused on teie hobid?
Hendrik: Minu hobi on võrkpall, millega olen tegelenud kaks aastat.
Karel: Tegelen spordiga, täpsemalt tantsin ja mängin võrkpalli. Tantsimisega olen tegelenud neli aastat ja võrkpalliga aasta.

Tulevikuplaanid?
Hendrik: Pärast 9. klassi soovin ikka minna riigigümnaasiumisse. Praegu ei tea veel, kas lähen pärast gümnaasiumit Saaremaalt ära. Õppimise kõrval tegelen spordiga kindlasti edasi.
Karel: Soovin minna pärast gümnaasiumit ülikooli ja õppida IT-d või midagi, mis on sellega seotud. Plaanin tulla Saaremaale kindlasti tagasi. Kas just tööle, aga ikka sõpru ja tuttavaid külastama.

Kuidas õnnestub ühildada tööelu ja hobid ning puhkus?
Hendrik: Suvel töölkäimisega seoses on loobumismõtteid ikka ette tulnud, sest kui sõbrad ikka rannas võrkpalli mängivad, siis ikka kisub kaasa küll, aga siis ikka mõtlesin, et küll ma seda võrkpalli jõuan hiljem ka mängida.
Karel: Minu suvisel tööelul ja hobidel polnud väga midagi ühist. Ainus asi, mis tööd toetas, oli trennidest saadud hea füüsiline vorm. Puhkuse jaoks olen alati endale aega leidnud ja pean seda väga tähtsaks. Nii ka möödunud suvel.

Andke soovitusi kaasõpilastele, kuidas leida see, mis huvitab ning kuidas ühildada kool, töö ja hobid.
Hendrik: Tuleb enda jaoks paika panna, mis ennast huvitab ja kutsub. Mina isiklikult kooli ajal tööl ei käi, kuna mul pole selleks lihtsalt aega. Õppimise kõrvalt käin pigem sportimas.
Karel: Soovitan inimestel proovida erinevaid asju. Kui veel noorem olin, käisin igal aastal uues trennis ja proovisin leida midagi, mis meeldib. Nüüd on see leitud. Et huvitavam ja lihtsam oleks, proovin otsida koolis oma hobide ja tööga siduvaid olukordi ja teadmisi.