Riho on Kuressaare Gümnaasiumi 30. lennu vilistlane. Ajaloolise lennu, sest just selles lennus oli esimest korda meie kooli ajaloos kuus paralleelklassi ja loos tahtis, et Riho klassi eraldavaks täheks saaks just F. Nagu sellisel puhul ikka, on mängus Suur Juhus, milliste inimestega uues klassis kokku saad, kuidas tekib klapp. Riho kinnitab, et kooliajast on jäänud sõbrad, kellega suhtleb tänase päevani. Peale kooli lõpetamist tihedamini, siis ei olnud veel pere- ja töökohustusi. Nüüd küll mitte enam nii tihedalt, aga siiski piisavalt.

Kui meenutasime vahvaid seiku kooliajast, tuli hoopis mulle meelde, et kui 10. klassis hakati kolmandat võõrkeelt õppima (Riho siis vene keelt) ja me esimeses tunnis üritasime eesnimesid vene keeles kirja panna, sai Riho tükiks ajaks endale hüüdnime, sest vene keeles on tema nimi ju ometi Puxo!!!

Gümnaasiumi lõpetades ei olnud Rihol mitme kõrgkooli vahel valimist. Ühel õnnelikul päeval luges ta, et Sisekaitseakadeemia õpetab välja piirivalveohvitsere. Schengeni välispiir ja meie merepiir tundusid andvat piisava motivatsiooni just piirivalvuriks õppida. Kõrgkoolis õppimise ajal ühendati ühise nimetuse – politsei – alla endised allasutused (Vikipeedia ütleb, et Politsei- ja Piirivalveamet on Eesti korrakaitse keskasutus, mis loodi Siseministeeriumi haldusalas 1. jaanuaril 2010 Politseiameti, Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Piirivalveameti ja Kodakondsus- ja Migratsiooniameti ühendamisel. Organisatsiooni üldnimetus on politsei) ja pärast lõpetamist saigi Rihost piirivalvurihingega politseinik. Enda valikuga on Riho rohkemgi kui rahul, sest töö on toonud super töökaaslased, kellega suheldakse, mõõdetakse jooksuradasid ja tehakse sporti ka töövälisel ajal.

Kuressaare piirivalvur Riho Õun pälvis sel aastal Politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri tänukirja. Foto Maanus Masing / Saarte Hääl

Töö tõi Rihole ka ühe ilusa päeva, mil ta kohtas enda praeguseks juba ametlikku abikaasat. Nende peres on hea nali, et kui keegi küsib, kuidas nad tuttavaks said, siis vastus on, et kainestusmaja ukse juures. Ja tõesti – Riho abikaasa Kristina oli esimesi päevi abipolitseinikuna kätt proovimas.

Rihole pole ka pedagoogitöö võõras. Merepäästeõppused on ta instruktorina ka enda vanasse kooli tagasi toonud, samuti on Riho juhendada Orissaare Gümnaasiumi sisekaitse suuna piirivalve-osa.

Fotod erakogu ja Allan Mehik.

Kui ma esitasin rubriigi „Elu pärast KGd“ stampküsimuse – kolm kõige ägedamat asja, mis sinuga peale KGd juhtunud on, siis kronoloogilises järjestuses: elukutsevalik, naisevõtt ja lapsed. Päriselt vist on järjestus natuke teine, lastest rääkides läheb Riho nägu naerule, arutame mõnda laste kasvamisega ja iga lapse eripäraga seotud asjaolu ja mõtteid ja tundeid ja muresid ja rõõme seoses nende kasvamisega ja ma näen – minu ees istub õnnelik mees!