Anna Lee Schiff

5. oktoobril toimus Kuressaare Gümnaasiumis abiturientide kauaoodatud päev – õpetajate päev. Sel aastal võttis võimu üle 43. lend, meie eesotsas oli direktor Jan Jõgi. Mina asendasin õpetaja Inna Vanni, kelle käe all õpivad 1.c klassi õpilased. Pean tõdema, et olin enne tunni algust üsna hirmul, kuna vahel on lapsi raske ohjeldada. Noored koolialustajad olid oodatumast rahulikumad ja armsamad ning meie koostöö sujus väga hästi. Koos õppisime nendega V-tähte, arvutamist ja loodusõpetuses sügise tulekut. Õpetajatele korraldati aktus ja lõunasöök Rüütli spaahotellis, kus õpetajate lõbustamiseks viisid Tõnis Grepp ja Erika Oeselg läbi paar mängu.

Küsisin 1.c klassilt tänase päeva kohta tagasisidet. Nende arvates ja nende loal võin ma õpetajaks õppima minna küll ning kui õpetaja Innal on asendust vaja, siis olen ma 207 klassi tagasi oodatud. Klassile tekitas segadust, et päev oli tavapärasest lühem. Abiturientidelt küsides sain rohkem positiivset kui negatiivset tagasisidet. Kõikidele väga meeldis tänane päev ning öeldi isegi, et iga kuu võiks õpetajate päeva korrata.

Minu jaoks oli selleaastane õpetajate päev igati korda läinud. Mu hommikune hirm oli alusetu ning ma nautisin õpetajarolli väga, kuigi oleksin võinud vahel ka karmim olla. Võib-olla 10 aasta pärast peab mõni teine abiturient mind oma kooli õpetajate päeval asendama, kes teab.

Sigrid Kaevand

Õpetajate päeval asendasin mina õpetaja Ülle Jasminit, kes on 4.b klassi juhataja. Andsin kokku kolme tundi: eesti keelt, loodusõpetust ja õpioskusi. Esimeses tunnis sain rahulikult olla, sest õpilastel oli iseseisev töö. Järgmises tunnis läks mul juba raskemaks, sest ma ajasin lapsed kogemata segadusse oma antud ülesandega ja pidin seda pidevalt seletama. Samuti läks ka korraks nende käitumine käest ära. Kolmandaks tunniks olid õpilased minuga õnneks juba harjunud ja nad said tunnis hästi hakkama, isegi kui mõned ülemeelikult käitusid.

Küsisin kommentaare 4.b klassilt õpetajate päeva või siis minu kohta (nende enda valik). Enamik klassist oli ühel nõul, et õpetajate päev oli nende jaoks väga tore. Minu kohta öeldi ka häid sõnu, mille eest ma väga tänulik olen, sest ausalt öeldes olin natuke närviline. Paar õpilast isegi arvas, et ma võiksingi neile õpetajaks tulla – pakkumine, mis oleks tore, aga kahjuks võimatu. Üks õpilane ütles mulle, et ma oleks võinud valjemini rääkida. Üleüldiselt enam-vähem kõigile meeldis selle aasta õpetajate päev ja ei muudaks selle juures midagi.

Ma arvan, et kõik läks täitsa hästi ja oli tore päev. Ma kritiseeriksin enda juures ainult seda, et ma oleksin võinud ühes tunnis grupitöö teha ja oleksin võinud ka karmim olla või siis ennast rohkem kehtestada. Päev sujus kenasti ja midagi ei oleks muuta tahtnud, võib-olla ainult seda, et söömised/ päeva lõpus oleva kringli söömise tõstaks varasemaks. Kui oleksin tahtnud minna sööma, siis oleks pidanud kaua ootama. Olenemata sellest oli sellel aastal päris kenasti organiseeritud päev ja jäin sellega kindlasti rahule.

Kaspar Piipuu

Õpetajate päev on seljataga, ma sain palju kogemusi ja sain tunda ühte tõsist ametit. Õpetajaamet võib kõrvalt vaadates tunduda kerge, aga olles asendanud õpetajat, sain ma aru, et tegelikult on õpetajal suur vastutus ja lastele aine selgeks tegemine ei ole lihtne.

Minu ja härra Karle Kuke päev algas teise tunniga, aga kohale tulime kell 8.00, sest tahtsime tundide materjali veel ka üle vaadata. Me asendasime Maren Asumetsa, saime anda nii vene kui ka inglise keelt. Andsime 11., 10., 9., ja 8. klassile vene keelt ja 8. klassile inglise keelt.

Esimene tund möödus veidi ärevalt, sest kõik ei tahtnud õppima hakata, aga saime lõpuks ka nemad nõusse. Võtsime juba eelnevalt vastu otsuse, et kasutame päeva vältel palju digilahendusi, näiteks Kahooti või Quizletti.

Kodus me valmistusime ja tänu õpetajalt saadud õpikutele ja abile saime ka digilahendusi proovida. Me saime näiteks sõnamänge teha nii eesti kui ka vene keeles ja õpilastel tekkis sellest hasart. Vahepeal ajaviiteks vaatasime ka videoid. Tublimad õpilased said tunnis ka 5 või kiituse.

Kahjuks paari ülesande jaoks valmistusime, aga tuli välja, et õpilased on neid või sarnaseid asju juba teinud. Tegelikult olid kõik tunnid huvitavad ja ma arvan, et kõige eredamalt jääb mulle meelde meie viimane tund 8. klassiga, sest tekkis mõnus tunni õhkkond. Juba vahetunnis tegime mõtteskeemi tahvlile valmis, aga õpilastel ei olnud vihikuid ja nad lubasid selle skeemi kodus vihikusse teha. Siis me hakkasime Quizletist sõnu küsima ja tegime riskantse otsuse õpetada uusi sõnu õpilastele, loodame, et mõned jäid meelde ka. Siis me mängisime paar mängu ja huvitaval kombel oligi tund läbi. Sellega lõppes ka meie õpetajakohustus. Oli põnev ja äärmiselt huvitav päev.

Kahtlemata oli väga huvitav käia vaba tunni ajal teistes tundides ja näha, mida ka teised abituriendid teevad. Me nägime, et paljud õpilased vaatasid videoid, lahendati töölehti, kasutati Kahooti või tehti „Kuldvillaku” vormis mänge. Õpilased olid rõõmsad ja entusiastlikud. Loodame, et õpetajate päeva traditsioon jätkub!

Säde Leen Holm, 9. klass: „Huvitav oli tänane tund, sest väga ei tee Quizletti ja kogu päeva oli hea.“

Kermo Uljas, 11. klass: „Pole varem nii palju tähele pannud, kõik meeldis väga. Ise oleksin rohkem musa ka pannud.“

Kenneth Hoogand, 11. klass: „Oli veidi pinget, sest õpetaja oli ligidal ja seletas kellaaegade teemat. Muidu mulle meeldis õpetajate päev ja õpetamisega jäin rahule.“
Andri Karpu, 8. klass: „Tore oli, vahelduseks digitund tundus põnev, õpetajate päev on väga tore ja ei muudaks küll midagi. Endale inglise keel meeldis ja ajaloos sai ka töölehti teha.“
Angele Ellermaa, 8. klass: „Lahe päev, inglise keel oli teistsugune, meeldivad õpetajad ja üldse oli lahe päev.“
Markus Kukk, 10. klass: „Väga tore päev, siiamaani olnud vinge, paneksin ise rohkem sõnu Quizletti. Päev oli huvitav ja vinge, seda päeva võiks korra igas kuus teha.“
Mari Kallasmaa, õpetaja: „Õpetajate päev oli päeva algusest kuni lõpuni meeldejääv ja positiivseid hetki täis. Oli põnev sukelduda õpetajaks olemise igapäevasesse ellu ning kogeda neid õpetamise nüansse, mis koolipingis istuvale õpilasele ei tule kohe meeldegi, märgata klassi ees olevat õpetajat. Mina olin Anni Haandi ja andsin gümnaasiumile ajalugu. Ma jäin õpilastega rahule, nad võtsid hästi osa tunniülesannetest ning aitasid kujundada tunni edasist käiku. Kokkuvõttes õnnestus päev hästi. Sain uusi kogemusi, mida ellu kaasa võtta, ning õppisin, et õpetajaamet võib tunduda pealtnäha kerge, kuid tegelikkuses kaasneb sellega suur vastutus teiste ees, aga kui leiad selles oma stiili, siis väärtustad töö vilja.“

Agur Pihlas

Lõpuks peale 12 aastat sain ka ise koos oma lennukaaslastega õpetajate ametit proovida. Asendasin Signe Vahkalit ja Maren Aavistet.

Hästi huvitav oli minu jaoks näha, mida nõudis klassi õpetamine õpetajalt ja kuidas klassi vankumatult oma käpa ja kontrolli all hoida. Kooli kohale tulin ma kohe hommikul ja kuigi asendasin ainult kolme tundi, lahkusin peale viimaste tundide lõppemist. Käisin ka lennukaaslaste tundides ja vaatasin, kuidas need sujuvad. Ise asendasin ma kuuenda, kümnenda ja üheksanda klassi matemaatikatunde.

Kohe hommikul esimese tunni ajal sattusin olukorda, kus klassi projektor ei töötanud ja siis sain klassi panna tegema õpetaja poolt antud ülesandeid. Aga see olukord pani mind mõtlema, et mis siis saab, kui mul ei oleks olnud neid õpetaja ülesandeid ette antud. Teiseks katsumuseks osutus aga klassi kontrollimine. Tunni algul õhku visatud nali võis puberteedieas õpilasi üles kütta piisavalt, et terve tund osutus üheks suureks festivaliks. Lõpuks sai muidugi asjad korda, aga ka piisavalt naerdud ja õpilased muidugi said ka oma tunnitöö tehtud, aga ka see pani taas kord mõtlema õpetajate tööst ja raskustest.

Kokkuvõtvalt oli päev minu jaoks väga õpetlik, tunnid said antud ja õpilased olid väga toredad, vastutulelikud ja sõnakuulelikud. Tänan selle võimaluse eest!

Karita Aunbaum

5. oktoober oli Kuressaare Gümnaasiumi abiturientide jaoks teistsugune ja väga eriline päev – õpetajate päev, kus gümnaasiumi viimase klassi õpilased said asendada õpetajaid ja anda noorematele ise tunde.

Mina asendasin sellel päeval Malle Tustitit, eesti keele ja kirjanduse õpetajat. Esmaspäeval tuli mul anda 3 tundi: 7.c, 8.b ja 9.b klassile. Esimene tund oli mul vaba, kuid koolis olin siiski juba kella kaheksast, et hetkeks veel asjad üle vaadata, natuke närveerida ja seejärel uhkelt õpetajaametisse asuda.

Minu jaoks esimene tund oli 8.b klassiga. Nende ülesandeks oli õpiku järgi küsimustele vastamine. Vaidlemist küll oli, sest taheti tunnis mõnusalt aega veeta, aga lõpuks suutsin kõik õpilased tööd tegema panna. Tunni lõpuks olime ilusti jõudnud vastata kõigile küsimustele ja sain nad õigeaegselt suunata järgmisesse tundi.

Teine tund 7.c klassiga oli ühtlasi mu päeva kõige suurem katsumus. Et klassis lärmi siiski kontrolli alla saada, andsin neile ülesandeks teha spordipäeva plakat, mis toimuks 8. oktoobril. Küsides, kuidas neil kaks esimest tundi läksid, ütlesid nad, et oli normaalne. Sellises vanuses lastega tuleb olla kannatlik, kuid leian, et sain hakkama.

Kolmas ja ühtlasi viimane tund oli 9.b klassiga, kes oli vaieldamatult päeva parim klass, ei olnud vaidlemist ega karjumist, minuga käituti, nagu ma olekski päris õpetaja, ja see tegi südame soojaks, kui ma nägin, et ka sellises vanuses noored käituvad väga täiskasvanulikult. Võib-olla, et sellise käitumise põhjus oli mu konkreetne suhtlusviis, kui palusin telefonid ära panna, tunnis kaasa teha ja vaikselt olla. Nendega oli mul plaan teha tööleht koondlause peale, nad tegid selle ära ja saime tunni lõpuks kõik ka üle kontrollitud. Selle klassi muljed õpetajate päevast olid ka toredad, neile väga meeldis, et koolis oli vabam olla ja polnud sellist survet peal nagu tavalisel koolipäeval.

Käisin päeva jooksul ka külalisõpetajaks 7. klassi saksa keele tunnis. Nautisin seda õhkkonda, mis klassis oli, sest minu 7. klassi lapsed nii viisakad ei olnud. Selles tunnis küsisime lastelt kooli plusse ja miinuseid. Üheks suureks plussiks tuli kõigi laste poolt nagu ühest suust – koolitoit, sellega sain ma ka nõustuda: toit on meil tõesti hea!

Minu muljed olid sellest päevast väga positiivsed. Kes teab, võib-olla et ühel päeval asendan mina Malle Tustitit, aga siis juba ametlikult.

Kaie Saks

Õpetajate päeval asendasin Elis Nõud, saksa keele õpetajat. Päev algas vaba tunniga, kus käisin vaatamas, kuidas kaaskolleegid kehalise õpetaja rolli sisse elavad. Kui kord minu kätte tuli, et saksa keelt õpetama minna, olin päris elevil. Pole ju enne sellist võimalust olnud, et mitu tundi ise õpetaja olla. Oma tundides tegin õpilastega Kahooti, mis pakkus kõigile rõõmu. Sai teada paljutki saksa kultuuri ja inimeste kohta, samuti on hea vahel tõsisest õppimisest väike paus võtta ja midagi toredat teha. Millal siis veel seda teha kui mitte õpetajate päeval.

Tegin Kahooti nii 11. kui ka 10. klassile. Samuti oli plaanis teha seda ka 7. klassile, aga tehniliste rikete tõttu jäi asi katki. Siis tuli kiiresti varuplaan välja mõelda: rääkisime kooli plussidest ja miinustest ning tunni lõpus vaatasime stand-up´i. Seitsmendike arvates on kooli plussiks toit, aga miinuseks tõid välja kurjad õpetajad, kelle nimesid ei nimeta.

Peale oma tundide käisin samuti eesti keele õpetajal külas ja vastupidi. Kuna mul oli teine tund vaba, siis käisin vaatamas, kuidas seitsmendikele eesti keelt õpetati. Ausalt öeldes oli lapsed vägagi ulakad ja rääkisid palju vastu – õpetaja pidi päris mitu korda valju häält tegema. Kuna mul endal pidi ka hiljem seitsmenda klassiga tund olema, siis kartsin, et minagi pean kurjustama hakkama. Aga muretsemiseks polnud põhjust: minu tunnis olid väga tublid ja sõnakuulelikud lapsed.

Üks päev õpetaja olla oli tore, aga oma ametiks ma seda vist küll ei tahaks. Ausalt öeldes hakkas mulle alles siis kohale jõudma, et ma päriselt olengi abiturient, kui ma õpetajate toas kolleegidega diivanil kohvi või noh kakaod jõin, sest igaüks seda teha ei saa. Kuigi ega meie ka rohkem saa, aga asi selleks. Kõige rohkem meeldis mulle õpilastega lihtsalt juttu ajada. Rääkisime, kuidas koolis läheb, kas on millegagi raskusi ja lihtsalt elust enesest.

Päevale pani ilusa punkti sööklas kringli söömine ja samal ajal kaaskolleegidega päeva muljete jagamine. Minu arvates võib päeva igati edukaks lugeda.

Emma Kuusik

Esmaspäeval andsid kõigile õpilastele tunde abituriendid ehk kõige vanemad ja targemad õpilased. Ise asendasin koos klassiõega matemaatikaõpetaja Andra Allmäge. Saime tundi anda nii 5., 7., 8., 10. kui ka 11. klassile. Meie tunniplaanis oli 6 tundi ning viies tund oli vaba, seega saime vahepeal ka lennukaaslaste tundidesse piiluda, et näha, kuidas neile õpetajaamet istub. Minu arvates oli päev üldiselt tore ja kui midagi muudaksin, siis seda, et olla ise õpetajana aktiivsem ja ehk proovida asendada mõnda algklassiõpetajat, kes annab erinevaid aineid.

Küsisin õpetajate päeva muljeid ka oma kaasõpetajalt ning 11.b klassi õpilaselt.

Victoria Mürk, 12.a õpetaja: „Mina asendasin Andra Allmäge ja andsin matemaatikat. Õpetajate päev oli väga tore, natuke lõbusam oleks võib-olla võinud olla ning õpilased oleks vōinud ise ka pakkuda tegevusi, mida teha. Teisiti oleks teinud seda, et oleks vōinud olla ise natuke julgem ja küsida, mida nemad teha tahaksid, kui oluline asi on edasi antud. Meelde jäi see, kui 8. klassiga vaatasime tiktokke, õpetajal ei olnud selle vastu midagi, sest ta lubas meil tunde lõbusamaks/huvitavamaks teha.“

Anete Antsaar, 11.b: „Ausalt öeldes kõige meeldejäävam tund oli kunstiajalugu (vaatasime huvitavaid pilte ja videoid ning terve tund õps tegeles meiega ja ajas juttu, ühesõnaga selles tunnis polnud kordagi igav). Ülejäänud tundide kohta ütleks, et üsna igav oli, järgmine kord võiksid õpetajad pigem julgemad olla ja tahta õpilastega tegeleda, sest ausalt öeldes päeva lõpuks polnud telefonis ka enam midagi teha.“

Tõnis Grepp

Tänavusel õpetajate päeval täitsin mina õppealajuhataja Maidu Variku rolli. Tunde oli mul kokku kaks: projektõpe 6. klassiga ja teadustöö alused 10. klassiga. Samuti oli mul vaja õpetajatele pühendatud aktusel teha kerge sõnavõtt ja väike mäng.

Päev algas võimu üleandmisega direktori kabinetis. Seejärel suundusin ma oma esimesse tundi koos 6. klassiga. Õnneks ma ei pidanud üksinda tundi andma, minuga koos olid ka Nikolai Räbini asendajad. Selles tunnis andis Maidu mulle ülesande vaadata nende filme ning anda nõu noortele filmitegijatele. Nagu ühest suust ütles terve klass, et kellelgi pole film valmis. Ütlesin neile, et nad teeks kindlasti järgmiseks tunniks oma filmid valmis. Selle asemel näitasime neile videoid, kuidas filmi teha. Kuna mind on õnnistatud valju häälega, siis kuulasid kuuendikud meie sõna päris hästi.

Edasi kulges päev mul kahe vaba tunniga. Esimese vaba tunni ajal vaatasin ma üle mängu, mida hiljem pidin õpetajatega mängima. Teise vaba tunni ajal panime aulas toolid aktuseks valmis ning kontrollisime, kas mikrofonid töötavad ilusti.

Teine tund oli mul teadustöö alused 10. klassiga. Seda andsin koos Marit Tarkini asendajatega. Tunnis rääkisime oma kogemustest uurimistööga ja näitasime ka õpetlikke videoid. Vastasime ka meelsasti Jukude küsimustele õpetajate päeva kohta.

Kokkuvõtteks jäin ma väga rahule õpetajate päevaga. Oli väga suur au olla üks liige kooli juhtkonnast. Jään seda päeva mäletama kui ühte lahedamaid siin koolis.

Käroli Murd

5. oktoobril said kätt harjutada meie endi abituriendid, võimu võttis üle 43. lend. Mina asendasin õpetaja Merike Kivilot koos klassiõe ja sõbranna Kristiniga. Meie õnneks oli õpetaja Kivilo andnud meile üsna vabad käed.

Anda lühendatud tunde 10. ja 11. klassi õpilastele oli kindlasti huvitav, kuna tegemist oli meie endi vanuserühma õpilastega. Saime täielikult kogeda seda, mis tunne on olla õpetaja meie kui gümnaasiumi õpilaste ees. Mängisime õpilastega „Kuldvillakut“, mis tundus meie jaoks üsnagi põnev ja mõnus ajaviide, aga klass eelistas siiski pigem telefonis olla. Tunnid lõppesid meil 11.15 ning siis oli vaba aega külastada ka lennukaaslaste tunde.

Juba 12.30 saime sööklas kringlit süüa. Päev oli tore ja lühike, kuid kindlasti mõistan nüüd rohkem seda, mida õpetajad tunnevad päevast päeva ning kui raske on tegelikkuses ette valmistada õppekava ja materjali, eriti kui pead töötama üksi ilma lühendatud tundide ja premeeriva kringlita.

Hinnakem meie tublisid õpetajaid.

Sofia Martin

Mina asendasin matemaatikaõpetajat Ulvi Vahterit. Jagasin enda ametit sõbrannaga ning kahe peale oli meil 4 tundi.

Esimene tund toimus meil kohe kell 8.05, õpilasteks olid meie enda Jukud, kümnes klass, kes oli üpriski lihtne klass, keda õpetada. Jagasime neile kommi ning jätsime ka koduse töö, mis tekitas noorte seas palju meelehärmi.

Teise tunni veetsime 6.d seltsis. Imestasime, kui lihtsad ülesanded neil olid, ja meenutasime vanu häid põhikooli aegu. Seal tunnis tulid ka meile külla klassikaaslased, kellel juhtus olema vaba tund. Lapsed olid rahulikud ning pärast üks väike poiss küsis meilt enda tunniplaani.

Kolmas tund oli meil vaba. Kõndisime mööda kooli ringi ja käisime teistel külas. Vaatasime, kuidas algklasside tunnid käisid, ning uurisime, kuidas juhtkonnal läheb.

Neljas tund oli vaieldamatult kõige kohutavam. Lapsed ülbitsesid ja rääkisid vastu ning keeldusid meid kuulamast. Pärast saime teada, et kõigil õpetajatel, kes selle klassiga tol päeval olid kokku puutunud, oli nendega probleeme. See klass rikkus tõsiselt tuju ära ning pani õpetajatööd uues valguses nägema.

Viies tund oli meil vaba. Tundsime end selle üle õnnelikuna, kuna meeleolu oli üsna morn. Veetsime aega õpetajate toas ning taas teiste tundides. Sõime teistelt komme ning ootasime, millal see päev küll läbi saaks.

Kuues tund oli kui külm tuuleiil palaval päeval. 8.a osutus meie viimaseks tol päeval. Need lapsed olid rahulikud ja vaiksed, osad tegid korralikult ülesanded ära ja vähemalt teeseldi korralikult kaasategemist. Ülimalt värskendav pärast seitsmendikkudega maadlemist. Need õpilased lasime ka varem lahti, kuna ausalt öeldes ei jaksanud enam õpetamisega tegeleda.

Niimoodi meie päev möödus. Üldiselt ei meeldinud minule õpetaja olla, oli väga väsitav ja kohati ka üksluine ja tüütu. Siiski oli tore, et saime ametit järele proovida, olles mitmeid aastaid seda kõrvalt vaadanud.

Merzeede Liis Ork

Nagu igal aastal, leidis ka selleaastane 5. oktoober ennast veidikene teistmoodi kui teised koolipäevad. Koolimaja oli täis õpilasi nagu ikka, ent seekord oli õpilasi leida ka klasside ees tunde andmas. Isegi koolidirektor oli välja vahetatud. Tegu polnud muu kui õpetajate päevaga, kus õpilased said mekkida õpetajatöö ilusid, võlusid ning pidevat närvipinget. Olen sunnitud tõdema, et mindki valdas pisikene hirmupisik Raili Kaubit asendades. Mis siis, kui ma ei meeldi lastele? Kas ma oskan neid aidata, kui olukord seda nõuab? Äkki ei võta keegi mind tõsiselt? Asjata kartsin varje, mida polnudki, kuna ei saa öelda, et oleksin ühegi klassiga plindrisse sattunud. Muidugi, abiks oli mul ka kaasõpetaja Lisa-Martina Jäe, kelle oskustest noormate õpilastega tegelemisel ma võiksin kiidulaule laulda. Ent nii palju kui meie neid ka õpetasime, siis nemadki andsid meile vast eneselegi teadmata uue vaatepunkti, kust asju näha.

Ringi vaadates jäi tihti kõrvu abituuriumi imestus, kuivõrd meeldiva nad leidsid õpetajaameti. Olgu kokkupuude olnud väikeste algklassi koolijuntsudega või juba täiskasvanulikemate põhikoolilastega, jäädi päeva töödega rahule ning nii mõnegi ülikoolilisti lisandus variandiks pedagoogiamet. Õpilased, kelle tööks ei olnud ringi askeldada õpetajate suurtes kingades, tundsid rõõmu enamasti tundide lühidusest ning soojast päikesest akna taga. Raili Kaubi tunde üle võttes lasus meil Lisa-Martinaga ka koorem läbi viia kokandustund koos 5.d klassi poistega. Poiste nägudelt kiirgas rahulolu, et nad olid midagi ise oma kätega valmistanud, mida nad said siis kogu oma klassi poistega jagada. Sellistel hetkedel ma näen, miks mõni võtab jalge alla õpetaja keerulise tee üle kändude ja küngaste.

Ma leian, et tänavuse õpetajate päevaga võib igati rahule jääda. Õpetajate aktusel pidas kauni kõne kooli uus õpilasdirektor Jan Jõgi, kes pani südamele õpetajate olulisuse meie kõigi eluteel. Peaks direktor Toomas Takkis kunagi leidma oma töö liiga raske, siis ma ei kahtlegi, et just nimelt Jan oleks õige kandidaat kaasdirektoriks. Peale aktust suundusid õpetajad edasi hotell Rüütlisse lõunatama, samal ajal kui koolimajas seoti koolipäeva viimased lõngaotsad kokku. Kooli poolt oli pakutud uutele õpetajatele ka keelt alla viiv kringel, millega sai oma päeva magusalt lõpetada. Saan vaid loota, et ka järgneval abituuriumil on sama tore õpetajate päev, nagu oli meil, ning soovin neile edu – õpetaja olla ei ole ainult lillepidu!