Anna Terese Nurk 12.a klassist on algusest peale aidanud Solisticat läbi viia: „8. aasta juba ja see on kahjuks minu viimane." Elena-Liis Lember 11.b klassist ütles, et sel aastal on tal juba kuues kord õpilastiimis olla. Gretten Vaga 12.a klassist päris täpselt ei teadnudki, arvas, et osaleb ilmselt kolmandat või neljandat korda. Greteliis Nisu 9.c klassist teadis täpselt: „Seekord on mul au osaleda Solistical juba 3. aastat järjest.“ Sama kaua on meeskonnas olnud ka Paula Nõmme 10.a klassist.

Anna jaoks on Solistica nädalavahetus alati väga lahe! Igal aastal on midagi uut ja lahedat välja mõeldud ja ta arvas, et selle aasta teema on tema lemmik! Nädalavahetus on ka väga pingeline. Palju toimetamist ja kõik annavad endast parima, et üritus oleks tasemel. Ta on teinud peaaegu kõike. Saale tuulutanud ja toitlustusega tegelenud. Isegi pildiatas ühel aastal natuke. Toitlustus on tema arust kõige pingelisem: „Pead vastutama selle eest, et kõigil meeskonnaliikmetel ja bändimeestel oleks kõhud täis. Olen igal pool, kus mind on vaja, aga olen ka leidnud enda lemmikülesande ja selleks on registratuur. Nii tore on saabuvaid inimesi vastu võtta ja muljeid vahetada. Olen ka sel aastal registratuuris."

Elena-Liis ütles, et eesolevat nädalavahetust ootab ta suure põnevusega, sest talle meeldib väga olla selle tiimi osa ning Solistica nädalavahetused on alati mõnusat pinget ja muusikat täis: „Mina olen igal aastal olnud registratuuris ning ka esinejaid lavale saatnud. Eks on olnud veel jooksvaid ülesandeid, kuid need tulevad alati käigu pealt. Väga-väga tähtis osa on alati olnud inimestega suhtlemine ning abistamine.“

Gretten lisab: „Olen olnud registratuuris, kus jagasime võistlejatele ja nende juhendajatele vajalikku infot ning juhendasime koolimaja peal neid, kes abi küsisid. Eelmisel aastal olin ma toidutoimkonnas ehk hoolitsesin selle eest, et Solistica bändimeestel oleks lava taga kõik vajalik, toit ja kohvi olemas. Hoolitsesime selle eest, et konsultant saaks oma lõuna ja et ka žürii laual oleks vajalik olemas. Seekord olen samuti toidutoimkonnas, abistan ka jooksvalt muudel kohtadel.“

Greteliis soovib huviga juba kuulata imelisi lauljaid ja sõnab, et kogu meeskonnatöö on nauditav, sest nende tiimis on tõeliselt vapustavad inimesed. Kui varasematel aastatel on ta olnud jooksvas toimkonnas, siis: „Sel aastal lubasin olla Kristini parem käsi, nii et eks näha ole, mis mind siis ees ootab 🙂“

Ka Paula ootab eesolevat Solistica nädalavahetust põnevusega: „Tuleb kiire ja tegus nädalalõpp, mis tänu heale meeskonnale kujuneb kindlasti väga meeleolukaks ja meeldejäävaks nagu eelmised korradki. Varasematel aastatel pole mul täiesti kindlaid ülesandeid olnud, tegin enamasti jooksvaid töid, mis anti kohapeal, sealhulgas näiteks jagasin green room´is juba etteaste teinud solistidele tänukirju ja saatsin neid ka sealt lavale. Lisaks aitasin veel päev enne Solisticat kaasa ettevalmistustega: seadsime saali valmis, voltisime flaiereid ja tegime valmis solistidele mõeldud pakikesed.“

Õpilaste juhendamine tuleb Kristinil hästi välja. Greteliis on Kristinilt õppinud väga palju: „Ka kõige kiirematel ja pingelisematel hetkedel tuleb ta ja suudab anda sellise inspiratsioonilaengu. Olen õppinud rahulikuks jäämist, meeskonnatööd ja ka rasketel hetkedel alati naeratamist just Kristinilt, tema ise ongi inspiratsioon.“ Paula lisab: „Kuna Kristin on ka mu klassijuhataja, inspireerib ta mind oma tööga igapäevaselt. Esimesel aastal Solistical, kui kõik oli alles uus ja võõras, oli Kristin just see, kes meid kõrvalt julgustas, oskas ülesandeid hästi delegeerida ning aitas, kui midagi jäi segaseks. See on ka põhjus, miks olen sinna tahtnud ka järgmistel aastatel vabatahtlikuks minna.“