Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
30. november
- Eliisabet Aer 2.c
- Minni Liise Kuusk 5.a
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
30. november
- Raina Rääp
Pea igast laulupeost võtavad osa meie kooli koorid, ansamblid osalevad ansamblite ja solistid erinevatel solistide konkurssidel. See kõik poleks võimalik ilma meie tublide muusikaõpetajateta. Täna räägimegi solistiõppest õpetaja Helle Rannaga.
Millal te andsite oma esimese solistiõppe tunni? Kas mäletate ka, kes oli selles tunnis õpilane? Kui jah, siis kuhu ta tänaseks jõudnud on ja kas tegeleb endiselt laulmisega?
Ausalt öeldes ei mäleta, sest esimesel aastal õpetasin ma KGs hoopis akordionit, sest sellele pillile olen oma elus pühendanud 10 aastat õpinguid. Siis ilmus selle kõrvale sujuvalt muusikaõpetus ja ilmselt selle käigus ka esimesed solistid, sest Saaremaal toimus selline huvitav ettevõtmine – koolinoorte kultuuripäevad. Seal olid siis mitmed kategooriad, kus õpilastega esineda. Võistlemine toimus ansamblite, solistide ja duettide kategoorias. Samuti toimus palju muud huvitavat ja kõige krooniks oli see üritus kahepäevane. Seal siis saigi esimeste solistidega esinetud. Mitmel korral osalesin ka Saaremaa Ühisgümnaasiumis toimunud üleriigilisel solistide võistlusel, aga need lauljad pole jäänud muusikueriala juurde, vaid tegelevad laulmisega hobi korras.
V. Kingissepa nimelise Kingissepa 1. Keskkoli lastekoor 1987. a. VI noorte laulupeol.
Kas tütre Tuuli lauljakarjäär on ka alguse saanud just teist – teie innustusel ja teie õpetuste toel?
Ma usun küll, sest kodus oli klaver ja see pill pakkus Tuulile juba väiksena huvi, eks siis sai ka laule koos laulud. Kolmeaastasena oma esimesel solistide võistlusel keeldus Tuuli igal juhul lavale minemast, edaspidi saime sellest murest üle ja isegi Saaremaa Laululinnu tiitli on Tuuli võitnud. Edaspidi õppis ta Sirje Medelli ja Laine Lehto käe all. Aga kogu kooli aja laulis Tuuli ka koorides ja ansamblites, alguses Milimalis ja hiljem Kapriisis. Sealt sai ta suure lavalise ja esinemiskogemuse. Gümnaasiumi lõpus kahtles Tuuli kaua, millist teed valida, ja viimaks kaldus kaalukauss muusika kasuks. Sõnum G. Otsa kooli sissesaamisest rõõmustas mind väga.
Kas solistide õpetamine oli vajaduspõhine või hakkasite seda tegema, sest see huvitas teid?
Ma usun, et alguses oli see ikkagi vajadus, sest kooli tuli esindada erinevatel võistlustel ja kui mõnes klassis oli andekas laulja, siis saigi osaletud.
Et olla muusikaõpetaja, on vaja vastavat haridust, aga kas solistide õpetamiseks piisab sellest haridusest või on vaja erilist väljaõpet?
Kindlasti oleks vaja erilist õpet, et olla kursis tänapäevaste laulmisstiilidega. Minu haridustee ajal Tallinna Konservatooriumis ei olnud küll erilist õpet solistide koolitamiseks. Meil toimusid endil soololaulutunnid, aga need olid ikkagi põhiliselt klassikalisele laulmisele suunatud. Minu õpetaja oli imekauni häälega Veera Taleš, kuid kahjuks ei suutnud ta mulle tol ajal selgeks teha, mida tähendab „aja hääl maski“. Nii et mina olen pigem laulmise vallas iseõppija ja palju kogemusi saanud erinavates koorides lauldes ning hiljem erinevate hääleseadjate käe all koolitust saanud.
Te tegelete ka kooride ja ansamblite juhendamisega. Mis on solistide juhendamise juures huvitavam ja milliseid raskusi on teil ette tulnud?
Eks igal lauljal on oma eriline tämber ja karakter. Lauljale sobiva laulu leidmine on alati päris keeruline protsess, aga enamasti oleme koostöös sobiva repertuaari leidnud. Raskused seisnevad selles, et solist laulab üksi, pole kellelegi teisele võimalik loota, peab üksi toime tulema, sõnad peavad peas olema, ta on üksi laval. Ja igasugused haigestumised, hääle ära minemine teeb solisti esinemise võimatuks, koori või ansambli puhul on ikka mingid variandid olemas.
Keda on teie arvates lihtsam juhendada – suuri või väikesi soliste? Miks?
Mulle tundub, et väiksele solistile on raskem selgeks teha, kuidas oma häält ilusti kõlama panna. Suuremale on seda lihtsam selgitada, aga kõik sõltub ikkagi laulja musikaalsusest ja andekusest: mõni taipab lennult, mõnel võtab kauem aega. Aga olen märganud seda, et visa tööga jõuavad kõik sihile.
Mis on olnud aastate jooksul soliste õpetades teie jaoks kõige suurem võit ja mis kõige suurem kaotus?
Eks head meelt teeb alati see, kui saavutad mingil suurel olulisel konkursil väga hea tulemuse, aga kurvaks teeb see, kui tõeliselt andekas laulja lihtsalt ei viitsi enam laulmisega tegelda, sest võib-olla on see kõik tema jaoks liiga pingeline või töömahukas.
Kas on ette tulnud, et laulmist tuleb õppima laps või noor, kellel tegelikult väga häid eeldusi lauljaks saada ei ole? Mida olete siis teinud, kuidas last/noort aidanud?
Musikaalsust ongi meile jagatud väga ebaõiglaselt erinevates kogustes. Öeldakse, et kõiki on võimalik viisi pidama õpetada, aga see nõuab väga järjepidevat harjutamist. Kui on tegemist väiksema inimesega, siis on lootust, et viisipidamine ajaga muutub paremaks, oleme ikka edasi harjutanud, aga kui on juba suurem inimene, siis olen püüdnud sõbralikult selgitada, et solistina on tal raske laval üksi esineda.
Teid võib tütre Tuuliga nimetada ka kolleegideks, sest olete olnud näiteks Merilin Mälgule kaasjuhendajateks. Kuidas teie koostöö kolleegidena on õnnestunud? Kas te täiendate teineteist või on teie nägemus laulmisest pigem erinev?
Merilinist rääkides tahan ma öelda, et mina olen pigem olnud Merilinile julgustajaks, innustajaks lavalaudadele astumisel. Merilinile on väga palju kaasa antud ja mina püüdsin anda talle nõu, kuidas laval hakkama saada selle lavahirmuga, selle publikuga, kes sinu ees on ja kes võib-olla alguses on hirmutav, sest tal puudus esialgu lavakogemus. Tuuli ma palusin endale abiliseks, sest see, kuidas Merilin häält tekitas, oli minu jaoks midagi täiesti uut. Ajad on lihtsalt muutunud ja Tuuli on ikkagi sellise laulmisstiiliga G. Otsa kooli pop-jazz osakonnas kokku puutunud. Ja nad leidsid koos üles need kõrged noodid, mida oli ühel Solistica võistlusel vaja! Merilinil õnnestus esinemine väga hästi: ta saavutas 2017. aastal 3. koha. Super!
Teie juhendamisel on laulmist õppinud paljud lapsed ja noored. Kas olete ka teinud statistikat mees- ja naishäälte osas? Või kas sel üldse ongi tähtsust, kui palju poisse või tüdrukuid laulmist õpib, oluline on, et nad tahavad laulda ja teevad seda rõõmuga?
Statistikat ma tõesti teinud ei ole, aga vanu esinemiste nimekirju sirvides leidsin väga palju lauljaid, keda olen juhendanud. Rohkem kipub siiski olema tüdrukuid, aga häid tulemusi on enam saavutanud poisid. Pean siin silmas praegu Oliver Leppikut, kellega oleme koos töötanud nüüd juba 11 aastat, sest alustasime kolmeaastaste muusikaringist. Selle aja jooksul on ta saavutanud üheteistkümnel korral erinevatel võistlustel 1. koha, rääkimata teistest ja kolmandatest kohtadest, Saaremaad on esindanud ETVs neljal korral. Oluline on muidugi see, et solist esineb rõõmuga ja talle meeldib laval olla, see on näha ka tema olekus ja etteastes.
2019 Tähtede lava salvestusel ETV-s. Foto Piret Leppik
Mees- ja naishääled on teadagi väga erinevad. Kas ja kuidas nende häältega tegelemine üksteisest erineb? Ja kas eelistate ühte teisele, kas teile meeldivad rohkem mees- või naishääled? Kui ühte teisele eelistate, siis kas oskate seda põhjendada või ongi asi lihtne – meeldib ja kõik?
Ma ei eelista üht teisele, erinevused ilmnevad just poistel häälemurde ajal, aga enne seda minu jaoks eelistusi ei ole.
Kas olete kunagi ka ise unistanud lauljaks saamisest?
Unistanud ehk küll, aga reaalselt oma häälematerjali hinnates ja võrreldes kasvõi enda kursusel õppinud Pille Lille omaga, siis nagu ei näinud erilist perspektiivi. Ja kindlasti siis oleks pidanud ka omal ajal sellel erialal õppima. Olen laulnud erinevaid soolopartiisid kooriteoste esitamisel, aga endaga pole rahule jäänud.
Milline muusikastiil kuulub teie lemmikute hulka?
Jazzmuusikat kuulan heameelega ja ka rahulikku klassikalist muusikat. Tihti panen arvutist mängima ka rahuliku taustamuusika.
Kes on täna muusikamaailma solistidest teie vaieldamatu lemmik ja miks?
Varasemast ajast Whitney Houston, erakordselt kaunis hääl ja musikaalsus on need, mis mind võluvad tema juures. Praegustest solistidest ehk Adele väga sügavate laulude ja võimsa häälematerjali poolest.
Solistica eel on paslik lõpetuseks küsida, mis on teie kui solistide õpetaja arvates see miski, millega Solistica laval üles astuv solist võidu koju toob?
Loomulik musikaalsus ja lavaline sära.
Mõnikord tundub meile, et muusikaõpetajaid on liiga palju, ja teinekord on tunne, et neid ei ole piisavalt. Igal muusikaõpetajal on oma käekiri, kuidas laps või noor laulma õpetada. Nii on ka Helle Rannal ja nagu iga teine õpetaja teeb ka tema oma tööd südamega ja täie tõsidusega. Minugi lauljatee on alguse saanud tema käe all ja selle eest suured tänud õpetaja Helle Rannale.