Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (1)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
21. november
- Liisa Loorits 3.a
- Stanislav Ihnatenko 2.c
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Sukeldume sõumaailma säravatesse telgitagustesse! Meie KG lugudesarja „Töö ja kool“ kolmandas loos räägib Sten-Erik Liiv meile muusikaäris raha teenimisest, kuulsustega koos töötamisest ning sellest, kuidas see kõik õppimisega kokku võiks sobida. Oma arvamuse ütleb pojaga tehtud intervjuus välja ka Sten-Eriku ema Siret.
Head lugemist!
Kas raha nüüd päris õnn ja armastus on, aga see on küll kindel, et ilma rahata me siin ilmas hakkama ei saa. Lapsed saavad tavaliselt raha taskuraha näol oma vanematelt. See, kas laps saadud raha kulutab või kogub, ei oma tegelikult tähtsust. Oluline on teadmine, et sul on päris oma raha.
Oma raha, usun, tähendab enamiku jaoks meist iseseisvust, sõltumatust ja vabadust otsustada. Eriti osatakse raha väärtustada aga ilmselt siis, kui see on ise teenitud. Ja olenevalt sellest, kui palju hindab noor inimene võimalust olla vanematest rahaliselt sõltumatu, hakatakse otsima – mõni varem, mõni hiljem – tööd. Algul suvevaheaegadel. Suuremaks saades ka kooli kõrvalt.
12.a klassi abiturient Sten-Erik Liiv armastab raha ja vabadust. Armastab sõltumatust, mille annab talle tema oma raha, mille teenimiseks on ta erinevaid töid teinud. Ta on olnud nõudepesija, käinud maasikaid korjamas, pannud kokku mööblit, töötanud teenindajana nii öistel suurfestivalidel kui ka restoranis. Kõige meelepärasem raha teenimise viis on aga Sten-Erikule töö, mis ühtib tema hobiga – muusika. 2019. aasta kevad täitis tema unistused aga ilmselt kordades rohkem ja kiiremini, kui ta oleks osanud oodata. Sten-Erikule anti võimalus liituda superlaheda ja professionaalse showgrupiga Showstoppers ja laulda koos nii mõnegi tuntud nimega. Eriliseks, nii heas kui halvas mõttes, teeb selle töö (lisaks imelisele võimalusele laulda) töötamise asukoht – Läänemeri. Jah, sa said õigesti aru, Sten-Erik töötab alates juulikuust kuni novembri lõpuni Tallinki laevadel, mis sõidavad Rootsi vahet. Kuidas ta sinna sattus, mida täpsemalt teeb ja kui palju vaeva on pidanud nägema, et olla tasemel, sellest räägib Sten-Erik nüüd ise lähemalt.
Kus ja kellena sa hetkel kooli kõrvalt töötad?
Hetkel töötan ma Tallink Baltic Queeni laeval lauljana showgrupis Showstoppers.
Kuidas sa sinna sattusid?
Kõndisin Kuressaares ringi ja kui telefoni vaatasin, oli mulle tulnud Showstoppersi omanikult hr Purrelt pikk sõnum, kus ta pakkus mulle seda võimalust ja seletas, mismoodi asjad edasi toimuma hakkaks, kui ma huvitatud olen.
Kas olid lavakaaslastele kohe võrdväärne partner või pidid harjutama ja midagi juurde õppima?
Võrdväärne kohe kindlasti mitte. Esimene probleem oli lavaline olek ja tantsimine. Uued inimesed ja nii uus asi minu jaoks, seega polnud suurt julgust seal nende ees kohe midagi teha ning sellise tantsuga, nagu seal on, pole ma varem tegelenud. Samuti vajasin vokaalselt veidi tööd.
Su eelmised töökohad on olnud kodusaarel, kuhu said minna iga päev kodust. Kuidas selle töökohaga on, kas saad igal õhtul, pärast tööpäeva lõppu koju oma voodisse magama tulla?
Jah, ma saan igal õhtul peale tööpäeva lõppu „koju oma voodisse“ magama, aga selleks koduks on laevas minu kajut, mitte kodu Kuressaares.
Laevas elamine pole sinu jaoks probleem? Tormist merd ei karda? Süda pahaks ei lähe?
Ei, see pole minu jaoks probleem, voodi pole just kõige mugavam, aga pole hullu midagi. Minu jaoks on see pigem lahe, kui kõigutab, sest halb mul sellest ei hakka ja show tegemine on siis paras katsumus.
Räägi lähemalt oma töökohustustest.
Minu töökohustused on osaleda show´des, mis meil kavas on. Show´de kostüümid tuleb ise pesta ja neid vajadusel parandada. Kui laevas lepitakse kokku, et teeme proovi, siis pean osalema ka nendes. Samuti on kohustuslik grand opening, kus tutvustatakse kõiki laeva artiste. Ja kui laevas toimub õppus, mis tavaliselt on Rootsi poolel, siis puudutab see ka showgrupi inimesi ja peame selles osalema.
Sinu varasemad etteasted on olnud pigem lüürilised ballaadid. Selles show´s astud aga üles üsna tempokate ja tantsuliste numbritega. Kas see on sinu jaoks raske või pigem meeldiv?
Proovides oli algul raske ja ebamugav, sest pidin osasid liigutusi kõvasti rohkem harjutama, et need oleksid teistega samal ajal ja et selle tantsu energia oleks ka olemas, mitte et lihtsalt teen sarnase liigutuse. Üsna tihti ma ei saanud midagi aru, kui teised juba muusikasse kaasa tantsisid. Kuna ma käisin pea igas proovis kohal, siis hakkasid asjad päris kiiresti muutuma. Sain kiiremini asjadele pihta ja tantsud jäid ka juba lihtsamalt meelde. Kõik läks hoopis kergemaks. Laulude laulmisega oli ka algul natuke raskusi. Kuna teised meeslauljad Norman ja Karl-Erik on kõrgema häälega kui mina, siis laule väga palju originaalist madalamaks teha ei saanud. Berdi (Bert Pringi) ja Maikeniga (Kadri Koppel) tegime vokaaltunde, et saada lauludesse energia ja emotsioon sisse, ning nad õpetasid mulle, kuidas oma häält paremini kasutada saan, ja praeguse seisuga on osad lood, mis alguses olid minu jaoks kõrged ja milles pidin palju pingutama, et need lauldud saaks, sellised, et tahaks neid isegi kõrgemalt laulda.
Milline on sinu tööaeg? Kas nagu tavalistel tööinimestel hommikul kaheksast õhtul viieni?
Päev hakkab kell 21.00 grand opening’iga, milleks peab umbes 20 minutit varem kohale minema, et end korda teha ja riided selga panna. 22.00 algab minishow, mis kestab 15 minutit. Samuti umbes 20 minutit peab varem kohale minema, et kostüümid järjekorda, monitor lava ette paika ja ennast show´ks valmis panna. Südaööl hakkab grand show, mis kestab 30 minutit, ja selle ettevalmistusega on sama lugu. Nädalavahetustel on ka lasteshow, mis hakkab kell 19.00 ja kestab umbes 15 minutit. Ehk siis, kui lasteshow ka on, hakkab n-ö töö meie jaoks umbes 18.30. Naistantsijad on juba kuuest või isegi enne seda backstage’is ennast korda tegemas.
Kas öisel ajal töötamine kurnav ei ole?
See kõik sõltub sinust endast, kui kergeks või raskeks sa selle enda jaoks teed. Kui oma aega õigesti planeerida, ei ole kurnav. Mina seda alati ei oska, mistõttu tuleb ette, et pean ületama väsimustunde jne, aga üldiselt ei ole öine töö minu jaoks probleem.
Tööl olles viibid laevas sageli peaaegu kaks nädalat järjest ja seda ajal, mil klassikaaslased hoolega matemaatikat õpivad. Kuidas sinu õppetöö praegu korraldatud on?
Osade õpetajatega on tehtud kokkulepped, millal ja mis kujul mingeid töid järele hakkan vastama, ning kui koolis olen, üritan asjadest kiiresti aru saada ja teistega samas tempos edasi liikuda.
Kas ma eksin, kui arvan, et võtaksid sellise võimaluse iga kell uuesti vastu, st pead küll hetkel kahte olulist asja ühitama, kuid sinu arvates on asi seda väärt? Või on sul mõnikord tunne, et kool segab? Et on selline tunne, nagu mõnikord öeldakse: elu tuli vahele ja kool on nagu piduriks?
Võtaksin selle muidugi uuesti vastu, ma näen selles ainult kasu enda jaoks. Jah, sellist tööd ja kooli on raske ühitada, aga see on seda väärt. Vahel on küll tunne, et tahaksin minna sinna ja sinna, teha seda ning seda, aga ei saa, sest veel olen gümnaasiumiga seotud.
Artikkel räägib tegelikult rahast. Siit ka küsimus: kas see töö, mida sa praegu teed ja sellistel tingimustel (pikalt kodust ära, elukoht laevas, tööaeg öösel, töökohustused häälekad ja liikuvad), saab ka sinu jaoks piisavalt tasustatud?
Ütleme nii, et minule kui õpilasele, kes ei maksa makse ja elab hetkel veel vanematega, kus mul on toit ja kõik muu eluks vajalik olemas, on hetkel palk suurepärane.
Miks on sinu arvates oluline oma raha või ise raha teenida?
Esiteks see tunne, et sa ei pea kellestki sõltuma. Kui tuleb tuju midagi osta või on vaja midagi osta ning teha seda kohe, siis ei pea muretsema, kas ema või isa saab selle raha mulle anda. Lisaks aitab enda raha teenimine õppida asju paremini väärtustama.
Mida sa soovitad noorematele koolikaaslastele – minge või ärge minge kooli kõrvalt tööle? Kas soovitad teha tööd, mis meeldib, või tööd, mille eest makstakse palju raha?
Kindlasti minge! Saate uusi kogemusi, tutvusi ning valmistate end ette „päris eluks“. Kas teha tööd, mis meeldib või mille eest makstakse palju, see sõltub inimesest. Isiklikult soovitaks teha tööd, mis endale ka meeldib ja mis on hästi või normaalselt tasustatud, aga sellist paraku alati leida pole. Kes on kannatlik inimene, see ilmselt jaksab teha hea raha eest ka mittemeeldivat tööd. Mina saaks sellega hakkama ilmselt ainult väga lühikest aega.
Lõpetuseks ka veidi midagi seltskonnakroonikale – kas võid nimetada mõne tuntud tegija, kellega laval koostööd teed?
Naisartist, keda enamik ilmselt tunneb, on Kaire Vilgats. Keit Triisa ja Norman Salumäe võivad mõnele olla tuttavad superstaari saatest. Normanit saab näha hetkel ka näosaates.
Muusikamaastikul on tegelikult tuntud ka Karl-Erik Tamme, tantsijatest ehk Kardo Kukk (teeb ka kaasa näosaates), Liisi Org (teeb koostööd Liis Lemsaluga) ja Johanna-Elise Kabel, kes sel aastal osaleb Eesti Laulul tüdrukute ansambliga Little Mess.
Mis tunne on olla laval selliste suurepäraste artistidega?
Päris hea tunne on. Tekitab sellise kindla tunde laval ja kui neil on midagi öelda, mida võiksin parandada, siis tean, et need soovitused tulevad inimestelt, kes teavad, mida nad laval teevad.
Kas sinu nägu kõlab ka varsti tuttavalt?
Hetkel midagi kindlat öelda ei oska. Eks seda näitab aeg.
Need olid Sten-Eriku mõtted tema praegusest tööst, töötamisest ja oma rahast. Mida mina, Sten-Eriku ema, sellest kõigest arvan?
Mina olen rahul, et mu laps soovib olla sõltumatu.
Ma olen uhke, et mu pojal on kohusetunnet ja tahtejõudu oma rahalise sõltumatuse nimel pingutada.
Ma olen õnnelik, et ta saab teha tööd, mis talle meeldib ja mis on samal ajal ka tema hobi.
Ma kardan tema pärast iga kord, kui ta merel on. Kardan rohkem, kui mulle meeldiks, kuid mere ees tulebki aukartust tunda.
Ma usun, et tema tähelend on veel ees ja tema unistused lauljakarjäärist saavad teoks.
Ja ma loodan, et ta jääb ka siis samasuguseks toredaks, hoolivaks ja sõbralikuks inimeseks, kui tema nägu juba tuttavalt kõlab.