Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (1)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
21. november
- Liisa Loorits 3.a
- Stanislav Ihnatenko 2.c
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Meie KG on juba pikalt tutvustanud meie vilistlaste tegemisi pärast Kuressaare Gümnaasiumi lõpetamist. Kuidas aga õpilasena edukalt ühendada õppimist ja töötegemist, ilma et üks teist segama hakkaks, on keeruline ülesanne.
Meie uue lugudesarja esimestes intervjuudes saate teada, kuidas see kahel meie gümnasistil õnnestunud on. Tõestus, et kui selge siht silme ees, on kõik võimalik! Olgu siis sooviks tutvuda tulevase karjääriga või sõlmida uusi tutvusi või kooli kõrvalt raha teenida.
Heleri Siinor õpib 12.c klassis ja tema kindel soov on minna edasi õppima Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ämmaemanda erialale. Hetkel töötab ta Kuressaare haigla sünnitusosakonnas.
Kuidas jõudsid töökohani Kuressaare haiglas?
Minu ema on töötanud 30 aastat Kuressaare haiglas ja tema soovitas mul tööle asuda sünnitusosakonda, et olla hiljem oma elukutsevalikus täiesti kindel.
Enne kui tööle asusin, olid mul proovipäevad, kus sain töö sisu ja kõige vajalikuga tutvuda. Samuti kui hakkasin juba iseseisvalt toimetama, olid alati töökaaslased valmis abistama ja teised põetajad telefoni vastu võtma ning suunama, kui küsimusi tekkis.
Millal alustasid tööd Kuressaare haiglas?
Asusin tööle umbes aasta tagasi.
Mis on sinu täpne ametinimetus?
Põetaja.
Missugused on sinu tööülesanded?
Peamisteks ülesanneteks on abistada ämmaemandat, koristada ruume, hoolitseda patsientide eest ja jagada toitu. Olen tööl veerand kohaga ehk 4 või 5 tööpäeva kuus.Tööpäevad on 12-tunnised (8.00–20.00) ja peamiselt töötan nädalavahetustel ning vaheaegadel.
Kuidas jõudsid sellise soovi ja otsuseni, et gümnaasiumis õppimise kõrvalt ka tööle minna?
Olen juba pikemat aega mõelnud ämmaemanda elukutsest. Et olla oma valikus kindel, tundus loogiline seda ametit enne õppima asumist lähemalt tundma õppida. Ja kuna see võimalus avanes, oleks olnud rumal sellele ei öelda.
Samuti on alati hea ka juba gümnaasiumiajal ise raha teenida.
Missugune on olnud sinu tööelu parim hetk, missugune raskeim? Mida oled neid kogedes enda kohta teada saanud?
Keeruline on öelda kindlat parimat hetke, kuna tunnen, et iga kord, kui näen sündimas uut ilmakodanikku siia maailma, ongi see parim hetk.
Raskeim hetk oli võibolla alguses, kui tööle asusin, sest palju oli õppida nii esemete asukoha kui ka haiglas liikumise kohta. Kuid kõik on õpitav ning töökaaslased olid alati valmis aitama ja suunama. Ma arvan, et läbi nende olukordade olen muutunud targemaks, julgemaks ja tulevaseks eluks iseseisvamaks.
Missugused on sinu hobid? Kaua oled nendega tegelenud?
Minu kõige suuremaks hobiks on olnud laulmine. Olen sellega tegelenud juba viiendast eluaastast alates. Samuti olen lõpetanud Kuressaare muusikakooli kitarri erialal.
Missugused on sinu tulevikuplaanid?
Praegusel hetkel on minu unistuseks saada sisse Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli ja hakata õppima ämmaemanda erialal. Saaremaale tagasituleku kohta ma täpselt veel öelda ei oska, proovin teha ühe sammu korraga.
Kuidas õnnestub ühildada kool, tööelu ja hobid?
Vanemate jutu järgi olen olnud sünnist saadik rahutu hing. Paigalseis ei paku mulle pinget, elu peab olema pidevas liikumises, siis tunnen, et elan. Ma väga naudin seda tööd, mida teen, vahel on tunne, nagu see oleks samuti mu hobi, ainult et saan selle eest palka. Kindlasti on ka suur roll aja planeerimisel, sest kõike ikkagi ei jõua. Hobid ja töökoht on väga olulised, aga tahes-tahtmata tuleb ka jälgida, et õppimine ei jääks unarusse.
Anna soovitusi gümnasistidele: kuidas leida huvitav eriala, kuidas ühildada kool, töö ja hobid.
Kõike tuleb püüda teha pigem varem kui hiljem, kuigi see on vahel raske. Mõnikord tuleb ka lühikesteks hetkedeks aeg maha võtta ja lihtsalt laisk olla. Arvan, et elukutsevalik on üks raskemaid eluetappe. Mul on läinud hästi, sest tean oma sihti, kuhupoole tahan püüelda.
Teistele soovitan ennast tundma õppida ja püüda endale esitada küsimusi, et milles ma hea olen, kas meeldib kehaliselt aktiivne või passiivne töö, kas olen suhtleja või üksik uitaja, kas meeldib vastutus või käsutäitmine, kas meeldib rutiin või vaheldus jne.
Soovime edu ja unistuste täitumist!
eesti keele ja kirjanduse õpetaja