Julgustame iseseisvust

5. klasside õpilased on juba päris suure koolikogemusega ja võtavad õppimise osas suuremat vastutust. Arutleti, millistel puhkudel iseseisev õppimine toimib ja millistel mitte. Mõnes peres on laps harjunud koos vanemaga õppima, tuleb see siis sellest, et ise ei oska või ei ole õppimise vastu huvi, ei saa teemadest või ülesannetest aru. On lapsi, kes õpivad ise, aga ka neid, kes enne ei hakkagi koolitöödega tegelema, kui vanemad töölt koju jõudnud. Arvati, et siin saab kodu ise last rohkem motiveerida ja iseseisvat õppimist julgustada, lapseni peaks jõudma mõte, et õppimine on tema enda jaoks, mitte emale-isale kontrollimiseks. Lapsevanem saab ka rohkem uurida, kuidas lapsel koolis läheb, ja mõelda, kuidas kohusetunnet õpetada. Näiteks saab kodus lasta lapsel ise vastutada oma koolikoti pakkimise eest ja kui miskit on jäänud puudu, ei pea vanem seda alati lapsele kooli järele tooma. Kui midagi jääb maha, on ka see õppimise koht.

Kodutööd võiks olla asjakohased

Kodutööde teema on aktuaalne igal aastal. Vanemad näevad, et kodutööde andmine on vajalik, et toetada õpilastes kohusetunde, vastutuse ja oma aja planeerimise oskuse arengut. Samas tuleks pidada piiri mahu ja sisu osas. Koduse töö sisu võiks olla koolis pooleli jäänud ülesannete lõpetamine, võõrkeeles sõnade õppimine, kohustusliku kirjanduse lugemine jms. Töövihik võiks olla töövahendiks tunnis, mitte kodus. Kõikide päevaks antud kodutööde tegemine ei peaks võtma rohkem kui tund ja nende tegemine peaks olema jõukohane õpilasele endale, st et need ei eelda koos vanemaga õppimist, õpilane vastutab nende lahendamise eest ise. Laudkonnas tundus, et vanema abi läheb aeg-ajalt vaja nt võõrkeeles või matemaatikas. Üldiselt arvavad lapsevanemad, et kodutöid ei peaks andma nädalavahetuseks, muidu on keerukas korraldada pereüritusi või väljasõite. Ka teeb õpilase olukorra keeruliseks kontrolltööde ja tunnikontrollide toimumine samal päeval. Arvati ka, et kodutööde andmisel võiks silmas pidada andekate arendamist, et nemad saaksid endale sobivaid ja põnevaid, teistest erinevaid väljakutseid.

Hea käitumiseni viib hea eeskuju

Kahe laudkonna teemaks oli viisakus igapäevaelus ja kuidas selle osas parema tulemuseni jõuda. Tihtipeale on kodus laps ühtemoodi, koolis teistmoodi ja sõprade seltsis hoopis kolmas inimene. Rollid valitakse vastavalt olukorrale. Seetõttu ei pruugi lapsevanem teadagi, mismoodi laps koolis käitub, kas ütleb kaaslastele ja õpetajatele tere, kas võtab üles maha pudenenud paberi jne. Küll oldi aga nõus sellega, et kodune eeskuju on oluline ja see kinnistab lapse käitumismustreid. Lapsed on praegu eas, kus ollakse palju mõjutatud kaaslastest ja seltskonnast ning sealt saadud mustrid loovad vastavad käitumismudelid, sest gruppi kuulumise tunne on oluline. Ühelt poolt suheldakse sõpradega palju, seda suuresti ka virtuaalmaailmas, aga kui sõpradega tuleb teha mingit eesmärgistatud koostööd, siis selleks vilumus puudub. Lapsevanemad tegid ettepaneku, et viisakas käitumine võiks olla tunnustuse objekt, näiteks igal nädalal valitakse välja klassi kõige viisakam tüdruk ja poiss, sedapidi head tunnustades tuuakse kaasa ka teiste motivatsioon paremini käituda. Jutuks tuli ka õpilaste ohtlik käitumine bussipeatuses. Siin arvati, et oluline on teemast järjepidevalt kõnelda nii koolis kui kodus. Koolis võiks kutsuda teemast rääkima nt liikluspolitseinik, läbi rääkida reaalseid näiteid elust enesest, vaadata videoid. Kodus saavad lapsevanemad teemast rääkides rõhutada, et sedalaadi käitumine võib olla seotud populaarsuse saavutamise sooviga ja selle lõpetamiseks tuleb anda selge signaal, mis kandub lastelt kaaslastele, et selline käitumine ei ole kuidagi lahe. Lapsevanemad pakkusid välja idee, et hea käitumise propageerimiseks võiks lapsed ise luua sotsiaalreklaame, mille eesmärk on head märgata ja tunnustada, seda nii plakatite kui video näol. Kui ise teed ja asjas sees oled, on ka käitumismustrid tõenäolisemad muutuma.

Kiusamise hoiame ära üheskoos

Eesti statistika on üsna karm: iga viies laps on kiusamise ohver. Laudkonnas arutati, kuidas kiusamist ära hoida ja olukorraga tegeleda. Vanemad arvasid, et kiusamise ärahoidmiseks saab pere ise palju ära teha, rohkem kooliga suhelda ja rääkida avameelselt nii kiusajast kui kiusatavast. Kooli ja kodu koostöö on siin väga oluline ja julgus sekkuda on tähtis. Tuleb arvesse võtta, et iga nöök ei ole kiusamine, aga peab välja selgitama, kas juhtum on tõsine või on väike tüli laste vahel lihtsa leppimisega lahendatav. Tuleb meeles pidada, et lapse tegevuse eest virtuaalmaailmas vastutab lapsevanem, seetõttu tuleb rakendada oma kohustust kontrollida, millega laps nutitelefonis tegeleb. See õigus ja vastutus kuulub lapsevanemale, õpetaja siin sekkuda ei saa. Kuigi küberkiusamine võib olla keeruline, on selle avastamine veidi lihtsam, sest mingi märk ja tõend jääb alati digitaalselt alles. Koolilt oodatakse kiusamise teemal veel suuremat teavitustööd.

Liikumises peitub jõud

Eesti lapsed liiguvad aina vähem ja vaid veerand liigub iga päev vähemalt tunni. Kuidas korralda elu nii, et laps saaks rohkem liikuda? 5. klasside lastevanematega selle üle arutledes jäid kõlama järgmised mõtted. Kui autoga kooli jõudmine on vältimatu, saab igapäevast liikumist suurendada selle abil, et last ei tooda autoga kooli ukse ette, vaid pannakse ta veidi eemal maha ja ta saab enne koolipäeva algust veidi liikuda, ennast koolilainele mõelda. Kellel lähemalt tulek, võiks liikuda jalgsi, ratta või tõukerattaga. Vabal ajal liigutakse õues pigem sõpradega, vähem tundus olevat aktiivseid ettevõtmisi koos perega. Ka see on üks võimalus, kuidas lastes liikumisharjumusi luua – hea eeskuju. Kehalise kasvatuse tundidelt oodatakse, et harjutused oleks mitmekülgsed ja mängulised, rohkem mängitaks pallimänge. Tunnustust said juba toimuvad õuevahetunnid ja kevadel eduka prooviperioodi läbinud aktiivsed vahetunnid võimlas. Loodetakse, et need jätkuvad. Läbi käis mõte, et päevas võiks kõigil olla üks pikem liikumisvahetund. Aktiivse eluviisi suurte toetajatena toodi välja kooli juures tegutsev huvikool Inspira ja Kuressaare spordihoone oma laia valiku spordialadega. Arutelus tuli jutuks ka laste vaimne tervis, mida lastevanemate arvates võiks toetada ja arendada näiteks kehalise kasvatuse raames, tuues sisse enesekontrolli ülesandeid ja jooga sugemetega harjutusi, et suures koolis tekkiva lärmi ja sagina vahel saaks ennast korraks välja lülitada. Samuti nähti, et koolis võiks olla rohkem vaba aja veetmise alasid, sealhulgas vaikseid rahunemise nurgakesi või ruume.

Suur tänu kõigile lapsevanematele, kes kaasa mõtlesid. Usume, et palju häid mõtteid said siit nii õpetajad kui lapsevanemad ja nende heade mõtetega on hea üheskoos edasi liikuda. Õppimine toimibki kõige paremini, kui kodu ja kool astuvad ühte sammu ning liiguvad ühes rütmis.