Töö algas, õpilased asusid kontrolltöö kallale, MK plaan toimis hästi. Õpetaja jalutas mööda klassi ringi. Märkamatult jõudis ta selja tagant õpilase MK pingi juurde. Peatumata, ühtki sõna lausumata keeras ta vihiku ringi ja kõndis edasi. Kui järgmises tunnis klass kontrolltööd tagasi sai, ei olnud õpetaja hinnet alandanud. Vahejuhtumi kohta ei teinud ta ühtki märkust. Nüüd, pea 30 aastat hiljem on õpilasel MK-l (Marit Kütt, keda laiem avalikkus teab täna kui õpetaja Marit Tarkinit) see juhtum aga hästi meeles, ka see, kuidas õpetaja tegi nii, et lugu eluaeg ei unune ...

Selliseid lugusid on meenutada kümnetel ja sadadel Kuressaare Gümnaasiumis käinud õpilastel. Kellelt ei küsiks, meeles on lahe õhkkond füüsikatunnis (kus oli välistatud mitteõppimine), õpetaja järjekindlus aine omandamisel eluliste, sageli humoorikate näidete varal ja peaaegu mitteinimlik inimlikkus õpilastega suhtlemisel.

Kui ma siin neid ridu kirjutan, on mul peaaegu kahju neist KG praegustest õpilastest, kes Hilja Metsmaad ei ole tundma saanud. Juubeli eel tema toimikut sirvides ja kõiki neid aastaid kokku lüües saan aga 50 aasta jagu pedagoogitööd, neist viimased 33 meie Kuressaare Gümnaasiumis. Seega, õnneks jagub neid, kes siiski on.

Ennevanasti oli kombeks erinevatel põhjustel kirjutada töötajatele iseloomustusi (no nagu praegu on soovituskirjad või nii ...). Kõigist toimikus säilinud iseloomustustest joonistub välja Hilja eriline anne klassijuhatajana. Meie koolis on Hilja päris oma klasse seitse. Hilja kuulub ka nende väljavalitute hulka, keda Kusti Kokk enda uude kooli kutsus, Hiljast saigi ka kohe esimese lennu klassijuhataja. Tema esimese lennu klassis õppis ka meie praegune õppealajuhataja Maidu Varik, kes meenutab:

"Kuna 2. KK I lend alustas tegelikult ju ühe teise kooli f klassina, siis ei saanud me algul ise ka aru, et ka meie klassijuhataja jaoks on see klassijuhatamine suures koolis uus amet. Aga küllap siis Hiljal see talent avaldus ruttu ja loomulikul teel, et hoolimata kõiksugu muredest ja probleemikestest sai meie klassist selline ühte- ja kokkuhoidev kollektiiv ning klassijuhataja teadis klassi päevasest ja öisest elust rohkem kui keegi teine. Mured lahendati vaikselt, omavahel ja muudest asjadest räägiti omavahel nagu võrdsega. Võib-olla meie avastasime Hilja klassijuhatajatalendi või olime me õigel ajal õiges kohas. Igal juhul sai ta ikka uhke ka olla, et 2. KK esimese lennu õpilased uuele koolile oma nägu aitasid luua. Ja muidugi on ta väga hea inimene, kellelt on palju õppida."

Viis aastat tagasi, kooli 35. juubelil hakati välja andma aunimetust KG Uhkus. Esimesena pärjati selle tiitliga Hilja Metsmaa. Tiitlit üle andes iseloomustati teda järgnevalt:

"Õpetaja suure algustähega – olenemata ajast, koolikorrast ja valitsevast võimust, on ta õpetanud enda õpilasi väärikaks inimeseks, olnud järjekindel, õiglane, nõudlik, ent ääretult hooliv ja märkav õpetaja. Hilja kehastab meie kooli olemust õpetajana suurepäraselt – ta on andnud õpilastele ruumi mõelda ise, leida enda tõde ja alati kuulanud nii kolleege kui õpilasi, samas on ta osanud neid märkamatult suunata ja pannud oma jälgedes liikuma. Õpilased on alati Hilja Metsmaad austanud ja armastanud. Õpetaja juubeliaastal on see ilus kingitus heale õpetajale, kes meie kooli nägu on vorminud ja kujundanud."

Kas märkasite “pannud oma jälgedes liikuma”? KG 40. juubeli KG Uhkus läks Maidu Varikule!

Täna askeldab Hilja koos abikaasa Antsuga ja energilise koerakese Mukiga kodus Kibuvitsa talus. Aeg-ajalt kostitab ta endisi õpilasi, kes teda ikka ja jälle külastavad, mõned endised kolleegid astuvad läbi ja mis kõige tähtsam – Hiljat on alati näha koolimajas endiste ja praeguste kolleegidega koos erinevatel tähtpäevadel.

Tänasel pidupäeval soovime Hiljale kogu koolipere poolt palju tervist ja aega olemiseks, tarkust on elus jagunud ...

On üsna märgiline, et armsa Hilja juubelilugu on ühtlasi tähtsaks verstapostiks kooli ajalehe Meie KG ajaloos. Panite ehk tähele, et see on Meie KG 4000. artikkel. Ja seda kooli 40. juubeliaastal. Uhke!