Kui noist sadadest luuleridadest, mis ma temale mõeldes saan välja tuua, siis Juhan Liivi suu ja sule läbi:

“Sa tulid tuppa ja valgust
ja selgust sai tuba täis.”

Just selgust. Mis on mind alati hämmastanud. Tema haruldane anne klaarida lõpuks kõik puntrad, leida üles õige niidiots.

Ester kuulus väljavalitute hulka. Pean neiks väljavalituteks õpetajaid, keda Kusti Kokk kutsus uut kooli, uut maailma looma 1978. aastal. Kõiges tunneme veel täna seda hingamist. Estri puhul ka näeme, sest usun siiralt, et emakeeleõpetaja Marit on kõigepealt innustust saanud enda õpetajast Estrist ja temalt omakorda õpetaja Eve, kes ise Mariti õpilane ... See miski, see seletamatu miski, pidi olema nii tugev, et see pole ajas lahustunud.

Õpetaja mõõdupuu on tema inimlikkus. Päriselt saavad seda öelda tema klassi õpilased. Kui palju jama võis jääda olemata tänu temale. Seda privileegi on meie majas saanud tunda seitse lendu, kellele Ester klassijuhatajaks oli. Ja veel mitmed klassid Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis.

Ester oli väga konservatiivne, samas nii uuendusmeelne ja kaasaegne. Tituleerisin teda ikka “oma vanuseklassi parimaks”, kui ta autojuhieksamid lenneldes õiendas, olles mitte enam plikake. Estril olid ka elektriku “paberid”, sestap polnud remonditöödel ühtki asja, millega ta hakkama poleks saanud. Ajalehed ostis ta aga kioskist ja nad lugesid ja arutasid nende sisu abikaasa Velloga kaua ja mõnuga. Perekonna teemad seadis Ester alati enda tegevuses esikohale. Ka sõpruses oli Ester alati kohal sada protsenti.

Ester oskas hinnata iga õnneliku ja rahulikuna elatud hetke, ta oli tihti, väga tihti teistele lohutajaks ja selgusetoojaks, sellepärast on mul nii meeletult kahju, et teda enam ei ole.

Ester! Saadan Sind taevastele radadele oma tädi Lehte luuleridadega:

"Aeg ära puhus Sinu küünlaleegi
Aeg ära puhus tule ereda.
Veel soojust, valgust palju oleks andnud,
kui lõpuni ta oleks võinud põleda ..."

Kuressaare Gümnaasiumi koolipere leinab koos sugulaste ja sõpradega.