Milline oli Teie esimene tööpäev KGs, kes aitas või aitab Teil sisse elada?

Esimene tööpäev oli tegus ja see omakorda annab põhjuse arvata, et selliseks saab kujunema ka minu roll koolis. Minu abilised on head kolleegid spordiosakonnast ja nende n.ö eestkõneleja õpetaja Sirje Metsküll.

Siin on kindlasti peidus lugu, kuidas sai Teist just KG õpetaja?

Naljatlemisi öeldes on minu kooli tulek üpris loogiline – tulen lasteaiast. Töötasin 16 eelnevat aastat ujumise õpetajana. Teisalt olen oma praeguste kolleegidega põhjusel või teisel erinevates projektides ühiselt kaasa löönud. Kutsele töötada koolis vastasin üpris kiiresti jaatavalt.

Kas kokkupuude KGga on esmakordne või on kedagi/midagi, mis teid kooliga juba varem on sidunud?

Kokkupuude ulatub aastasse 2000, kui minu poeg alustas oma kooliteed 1. klassis. Sealt edasi on mõlemad minu tütred hiljem sidet kooliga tugevdanud. Et abikaasagi kuulub KG vilistlaste hulka, siis naeravad kolleegid, et mul polevatki väga valikut olnud. Ma olen peres ainus, kes pole KGs käinud ja seda viga andvat kiirelt parandada.

Millised koolid on elus läbitud ja millised tööd/tegemised on senises kogemustepagasis?

Viljandis keskkooli lõpetanuna valisin edasiõppimiseks Tartu Ülikooli kehakultuuriteaduskonna. Õpingute ajal korjasin kogemusi Tartu erinevates koolides kehalise kasvatuse õpetajana ja jätkasin sama ka ülikooli lõpetamise järel Põlvas sealses põhikoolis 2 aastat.

Milline on kõige eredam mälestus enda kooliajast?

No on ikka küsimus. Kes nii kauge aja tagant mäletab ...

Mõni lugu, mis näitab, milline õpilane Te ise olite?

Meie klass oli spordiklass. See tähendas paralleelklassi omadest veidi erinevat ja tegusamat päevakava. Hommikul peale paart koolitundi oli treening, siis tunnid, siis treening. Õhtul rahvatants, klassiüritused, kinoseansid, teatrikülastused. Kogu programm oli kaasategemiseks.

Kuidas tundub, kas enda KG traditsioonide ja tegemistega kurssi viimine ning sisseelamine tuleb lihtsalt?

Esmapilgul tundub, et peas on virvarr. Elan aegamisi sisse ja nii mõndagi olen kõrval näinud-kuulnud.

Mis Teid elus kõige enam innustab?

Liikumine. Igas mõttes. Nii vaimses kui füüsilises.

Koolitöö on pingeline ja lõppematu, millele Teil veel aega jätkub?

Pingeline ja lõppematu on mistahes töö kui seda teha südamega ja vastutustundega. Mida enam süvened, seda rohkem tekib mõtteid ja soovi areneda, arendada. Aega võtan teatri- ja kontserdikülastusteks, lugemiseks. Märkimisväärse osa ajast võtab Saaremaa jalgrattaklubi Viikingi tegemiste (võistlsute, laagrite) planeerimine ja meie sportlaste abistamine, olenemata missuguses maailma osas nad viibivad.

Ja treeningud on vältimatu osa mu elust – olgu siis rattasõit, aeroobika erinevad stiilid ja jooga.

Mida soovite lisada või soovida õpilastele/kolleegidele?

Liikumine – see on eluviis.

Sport ei pruugi lisada elule aastaid, kuid see annab aastatele elu!