Kes aitas või aitab Teil KG-s sisse elada, arvestades asjaolu, et tulite meile võrdlemisi väikesest maakoolist? Kas kokkupuude KGga on esmakordne või on midagi, mis teid kooliga juba varem on sidunud?

KG on ammu tuttav koht, kuigi töötanud olen Kihelkonnal. Aga siin olen käinud õpilastega nii olümpiaadil kui Koidulauliku konkursil, muidugi ka Osilias koolitustel. Emakeeleõpetajad on kõik varasemast teada ning nemad on mind siin väga soojalt vastu võtnud, samuti klassiõpetajad. Õpetajate hulgas on üldse tuttavaid palju ja selles mõttes on tore majja tulla – ei võõrastata mind ega võõrasta ma ka ise.

Siin on kindlasti peidus lugu, kuidas sai Teist just KG õpetaja?

Eelmine vastus annab siingi otsa kätte. Aga peapõhjus on ikka see, et lapsed maalt linna lähevad. Siis pole õpetajalgi muud valikut, tuleb järele minna. Kuressaare Gümnaasium avas lahkelt ukse …

Millised koolid on elus läbitud ja millised tööd ning tegemised on senises kogemustepagasis?

Alustasin Kaali koolis, seejärel õppisin kolm aastat TSIKis, s.o Tallinna Spordiinternaatkoolis, ning viis aastat Tartu ülikoolis eesti keelt ja kirjandust. Kihelkonna kool oli mu töökoht veidi üle 30 aasta ning õpetasin muidugi peamiselt eesti keelt ja kirjandust.

Milline on kõige eredam mälestus enda kooliajast?

Kooliaja mälestused on täiesti kaleidoskoopilised, kõige eredamat ei oskagi esile tuua – tagasivaade näeb välja nagu mõni Klimti maal.

Mõni lugu, mis näitab, milline õpilane Te ise olite?

Kas tõesti võiks keegi seda teada tahta? Ma ei mäleta kodusest õppimisest suurt midagi, millegipärast aga on meeles, et aeg-ajalt tuldi vihikut küsima, järelikult pidin midagi ikkagi tegema. Ainus tõsine tuupimine meenub seoses Smuuli luuletusega „Mälestusi isast“: tookord, vist 6. klassis, oli auasi kõik salmid pähe saada. Kohustuslikku kirjandust väga hea meelega ei lugenud – nii palju muid huvitavaid raamatuid oli!

Kuidas tundub, kas enda KG traditsioonide ja tegemistega kurssi viimine ning sisseelamine tuleb lihtsalt?

Esialgu tundub küll, et väga suuri raskusi olla ei tohiks. Kui koolis elu käima läheb, eks siis näe.

Mis Teid elus kõige enam innustab?

Koolielus – kui mu õpilastel milleski hästi läheb, kui nad millegi vastu siirast huvi tunnevad, mingi hea ideega lagedale tulevad …

Koolitöö on pingeline ja lõppematu, millele Teil veel aega jätkub?

Lugemisele kindlasti, häid raamatuid on lõputult. Filmidele, neidki on häid. Olen lõputu lugude fänn, ainult et enam ei ole tähtis mitte MIS juhtub, vaid KUIDAS sellest jutustatakse. Mulle meeldib looduses, nii metsas kui mere ääres. Seljakotiga mägedesse võib-olla enam minna ei jaksa, turismireisi mõnda vahvasse kanti teeks küll. Sellisel ajal, kui teisi turiste väga palju liikumas ei ole.

Mida soovite lisada või soovida õpilastele ja kolleegidele?

Oma armsa Kihelkonna kooli spordistendilt on jäänud meelde Zig Ziglari aforism: „Sa ei pea olema suurepärane, et alustada. Küll aga pead sa alustama, et olla suurepärane.“ See sobib kooliaasta alustamiseks igati.