Elevust oli palju ja kõige naljakam kogu loo juures oli veel minu poolt süüdatud küünla vingerpuss – nimelt küünal, mille olin ilusti süüdanud, kustus millegipärast, kui olin sellele selja keeranud, ja järgmisel hetkel, kui tahtsin teda süütama minna, hakkas ta iseenesest jälle põlema. Lastele pakkus see muidugi palju nalja ja samas ka maagiat, mis toimus nende kõikide silme all.

Tegelik kogunemise põhjus oli see, et tugikeskuse Amare naiskond tahtis nii väga, et meie kooli kunagisest jõulutraditsioonist vähemalt keegi osa saaks ja nii sündiski mõte kutsuda majja külalisesinejad, kelleks osutusid meie kooli endised vilistalased kirikuõpetaja Hannes Nelis koos abikaasa Evega.

Lapsed kuulasid huviga õpetaja Hannese lugusid küll tema enda nooruspõlvest, aga ka päris aegade algusest, mil sündis ilma jõululaps Jeesus. Vahepalaks laulsid külalised üheskoos imekauneid jõululaule ning lõpetuseks rääkis õpetaja Hannes veel väga südantliigutava loo imeküünlast.

Usun, et kuuldud laulud ja lood soojendasid meie kõikide südameid ja kutsusid üles meeles pidama neid, kellel mingil põhjusel siin elus nii hästi ei lähe.

Mõtleme igaüks nii saabuval jõuluajal, aga miks ka mitte kogu aasta vältel, neile võimalustele, kus just Sinu pisike panus heategevusse aitaks muuta paremaks kogu maailma! Boonuseks veel imehea enesetunne, sest andmisrõõm on kindlasti suurem kui saamisrõõm. Rõõmustagem siis üheskoos!