Väga heade muljetega saabusime kodusaarele tagasi. Meie suure kooliga võrreldes tundus sealne paarisaja õpilasega kool väike ja armas, kõik paistsid üksteist tundvat. Ühelt poolt tundus koolikord veidi vabam kui meil, teiselt poolt aga olid õpilased kohusetundlikumad. Päris kopsakas õppemaks ning kooli sisekorras ette nähtud võimalus õpilasi valida ei jäta lullilöömisele ruumi.

Õpilased olid külaliste suhtes sõbralikud ja abivalmid. Kuna seal on tunniplaanis tervelt seitse eesti keele tundi nädalas, oli vene õpilaste eesti keele oskus parem kui meie laste vene keele oskus. Eesti keele tunde külastades veendusime, et suurt rõhku pannakse praktilise suhtluskeele omandamisele. Laste omavahelises suhtlemises võeti vahel appi ka inglise keel, mille õpetamine oli sealgi heal tasemel.

Peale koolitundides osalemise organiseerisid vastuvõtjad meie lastele ka huvitavaid ekskursioone, millest enim vastukaja tekitas Tallinna Meremuuseumis avatud Titanicu näituse külastus. Meelikõitvaks kujunes ka Vene teatri külastus, kus püüdsime giidi venekeelsest jutust aru saada.

Meie laste ühine soov oli, et õpilasvahetus Sakala Eragümnaasiumiga jätkuks - võimaluse korral pikemaks perioodiks kui nädal, et saaks üle suhtluskrambist ja hakkaks vene keelt paremini mõistma ja selles keeles suhtlema.