8. jaanuaril 2003. aastal ilmus esimene nädalalehe Meie KG number. Kaheksa aastat hiljem, 31. augustil 2011 oli aeg teha raske otsus ja muuta Meie KG paberlehest veebiväljaandeks.

Nüüd, jällegi kaheksa aastat hiljem, oleme meie internetiajalehes jõudnud ühe ümmarguse numbrini – ilmus 5000. lugu.

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.

Aasta 2020 on meie peres lõpetamiste aasta. Koolide lõpetamise aasta. Meie esiklaps lõpetab ülikooli. Pere keskmine teeb lõpuspurti gümnaasiumis ja pesamuna jätab hüvasti põhikooliga. Ja mina ise ... mina isegi peaksin sügiseks järjekordse kooliga ühele poole saama. See viimane fakt ei oma antud loos tegelikult vähimatki tähtsust. Mõtteid on mul palutud mõlgutada eelkõige just selle lapse osas, kes kevadel gümnaasiumi lõpetama hakkab. Paluti mõtiskleda enda tunnetest sellega seoses.

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.

Tõsielul põhinev Heather Morrise „Auschwitzi tätoveerija“ räägib mehest, kes seisis holokausti ühe kõige jõulisema sümboli – vangide käsivartele tätoveeritud numbrite – taga.

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.

Väitluse vaim kummitab Kuressaare Gümnaasiumis juba 25 aastat, sellest 15 aastat Inspira tiiva all. Võimatu on temast puutumata jääda.

4. veebruaril toimus Tartu rahule pühendatud kõnekoosolek, kus oma kõnedega esinesid Kuressaare Gümnaasiumi 9.–12. klasside õpilased. Meie KG avaldab ettekandmisele tulnud kõnesid kuni 21. veebruarini, mil tähistame Eesti päeva.

Raadio Kadi stuudios olid meie abituriendid Sten-Erik Liiv, Risto Kaseorg, Holger ja Sander Nõgu. Saates arutlesid noored foorumites nutisõltuvuse üle. Mõnusat kuulamist!

Tänase abituriendirubriigi „N päeva lõpetamiseni“ võtmefiguur on Jan Robin Lauk b-klassist. Palusin tal mõtiskleda skooride ja tulemuste tähtsusest enda elus, sest just tema saavutas rahvusvahelisel inglise keele eksamil C2 taseme. Natuke soovisin teada sellest eksamist ja kui palju tulemuste taga on tööd, kui palju annet ja kui palju lihtsalt õnne. Kui palusin seda teha, naeris Jan Robin, et 95% kordadest ta „tulistab puusalt“. Samuti küsisin, kuidas abiturient tunneb ennast suure lõpupingutuse eel.

Viie kuu pärast istume kogu oma lennuga pidulikult sadade lastevanemate, õpetajate, õdede-vendade ja sugulaste ees, et saada koolilt veel viimane tagasiside oma kolm aastat kestnud pingutuste kohta – käes on lõputunnistuste aeg. Kolm aastat kestnud pikad koolipäevad ja unetud ööd saavad lõpuks tasutud ning ametlikult vormistatud. Kas see aeg on sõrmenipsukiirusel läinud, on raske öelda, sest nähtud ja tehtud on palju. Igal juhul on see millegi täiesti uue algus – ka neile, kes KGga seotud 1. klassist alates.

Julie Buxbaumi „Kui sõnadest jääb puudu“ on köitev noorteraamat, mille tegelased tunduvad vägagi usutavad ja elulised. Loo kaks peategelast saavad sõpradeks just siis, kui neil seda kõige rohkem vaja on, ning selgub, et mõnikord on uus vaatenurk kõik, mida vajame, et maailma asjadest aru saada.

Meenutus aastalõpu kiirest jõuluajast! Raadiosaate panid kokku meediakursuse õpilased Gerly Ots, Sandra Aav ja Gretten Vaga. Jõulutundest ja jõuludega seotud kommetest räägivad 1.b, 1.c ja 2.b poisid ning saate kokkupanijad. Lisaks jõulumuinasjutt! Head kuulamist!

Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi? Või pöialpoiss ja seitse Lumivalgekest? Kus kõige väiksem kõige kaunim kogu maal! Või on see hoopis koolilehe ideaal? Kes teab, kes teab ...

See ahastav karjatus on pärit ühest vanast multifilmist ja olen vist päris paljusid armsaid kaastöötajaid selle küsimusega tülitanud, et mis küll selle multifilmi nimi võis olla. Mina ei mäletanud, nemad ei mäletanud, internet ka nagu ei teadnud. Olin lootuse juba ammu kaotanud, kui järjekordne ebakindel otsingu-sõnarivi tõi ühtäkki resultaadi! Rõõmusõnum neile, keda see küsimus ka ehk vaevanud on, siin on kauaoodatud vastus – see multifilm oli „Kellel on täna sünnipäev?“. Võin kõigile huvilistele lingi saata ja muide – õige vastus esitatud küsimusele on: minul!

Katri Kirkkopelto „Popi“ on lihtne lugu kiusamisest.

„Popi oli õhinas. Ta kavatses esimest korda minna metsa, kuhu teised olid ehitanud onni. Popi oli selga pannud Välgumehe riided, sest Välgumees oli kõige kiirem ja julgem. Aga juhtus nii, et uued kaaslased ei võtnudki teda kampa, vaid lõid ukse tema nina ees kinni.

Õnneks oli olemas Vana, kellel on soe süli. Vana rahustavad sõnad lohutavad kurba loomakest. Koos Vanaga mõtleb Popi, mida teha, et teda mängu võetaks, ja milline on hea kaaslane. Lõpuks leiab Popi omale sõbra.“