Suvi läks ja sügis tuli. Vahtra ladvas süttis tuli.

Sügise sünnipäevaks valmisid 3.b klassi lastel värvilised vahtrapuud. Värvikirevat algavat sügist kogu kooliperele!

Lihtsana kõlanud 11-kilomeetrine matk ei tundunud poolel teel enam nii lihtsana. Mõnigi matkaline pidi tõdema, et suvega oleme rooste läinud, aga rõõm taaskohtumisest ja ühisest tegevusest andis jõudu.

Meie kooli direktor on naissoost. Tal on ilusad blondid juuksed, hallikad sinised silmad, ilus kehahoiak. Tal on ilusad soengud ja kena välimus. Ta on ilus ja särab nagu päevalill. Tal on ilus naeratus. Alati, kui ma teda näen, on tal nägu naerul ja siis on tunne hea! Kui ma teda näen, siis ma pean talle „Tere“ ütlema, sest ta on nii viisakas. Tal on alati palju ilusaid kleite, tal on väga naiselik välimus ja ta näeb välja nagu 30.

Ja just täna tähistab meie direktor, kes näeb välja nagu 30, oma juubelit!

Sellel õppeaastal õpib 1.a klass aabitsast, mille üheks tegelaseks on müstiline Sõnasööbik.

Robert Leppik 4.a klassist joonistas ilusa sügiskompositsiooni „Sügis metsas“.

Armas Nooruse kooli pere!

Suvi on lõpusirgel, juba sellel nädalal algab kool ning ka õpetajad ning teised koolitöötajad on tagasi tööpostil. Koos nendega ka koolilehe Nooruse Meridiaan toimetus.

Soovime õnne kõigile suvesünnipäevalistele ning eriti neile, kes veidi ümmargusemat tähtpäeva tähistasid – Juhan Kolk, Kati Haamer ja Annette Rungi.

17.-18. augustil kohtusid noored vanuses 9-13 Kuressaare Nooruse Kooli ja TalTech Kuressaare Kolledži tehnoloogialaagris, et panna end proovile põnevates töötubades.

Toomas Takkis ei ole enda sõnul just eriti suur sünnipäevade tähistaja. Läinud on aga nii, et viimase 35 aasta jooksul – täpselt selline tööjuubel Toomasel eelmisel aastal koolijuhina täitus – on tema juubel saanud siiski piisavalt suurt tähelepanu. Põhjus väga lihtne – kui ümmargust sünnipäeva tähistas koolijuhataja, tegi sedasama ka kool.

Nii ka sel aastal, mil ümmargused numbrid on 45 ja 65. Kumb kumba juubelit tähistab, seda arvutab juba igaüks ise.

Soojad suveilmad on juba pikemat aega andnud märku, et aeg on puhkuseks: uuteks ja huvitavateks ettevõtmisteks kui ka järeleproovitud ning akusid laadivateks tegevusteks. Enne kui suundume mõnusale suvepuhkusele, vaatame korraks tagasi ka Nooruse Meridiaani aastale.

Igal koolil on oma lugu. Koolimaja lugu. Nii ka meie koolil. “Peaasjalikult on see siin töötanud ja siin õppinud inimeste lugu. See lugu on nagu lopsakas põimunud palmik. See lugu on nagu suure sümfooniaorkestri poolt mängitav teos, milles põimuvad paljud helid, paljud erinevad viisid ja kõlad. Ja kõik osalejad on ühtlasi osalised selle orkestriteose kirjutamisel ja ettekandmisel. Kõigist osalistest sõltub, milline see lugu saab.” Nõnda on öelnud Toomas Takkis. Üks loo etapp on jälle möödas ja meie kooli 45. sünnipäev on mööda saadetud.

Meie kallis koolimaja saab sel suvel 45-aastaseks ning seda tähtsat sünnipäeva tähistame 22. juunil suure kokkutulekuga.

Enne seda aga kutsusime vilistlasi-töötajaid mõtisklema oma koolist, kus õpitud ja töötatud, kohtutud paljude kolleegide ja veel rohkemate õpilastega.

Mälestusi, mida meenutada, on palju! Mida meenutab oma kooliajast Maria Koppel, 29. lennu vilistlane ja praegune matemaatikaõpetaja?

Spordivõistlused on üks viis, kuidas end proovile panna, sundides töötama ja pingutama oma eesmärkide saavutamise nimel.

Meie kallis koolimaja saab sel suvel 45aastaseks ning seda tähtsat sünnipäeva tähistame 22. juunil suure kokkutulekuga.

Enne seda aga kutsusime oma vilistlasi-töötajaid mõtisklema oma koolist, kus õpitud ja töötatud, kohtutud paljude kolleegidega ja veel rohkemate õpilastega.

Mälestusi, mida meenutada, on palju! Tänases loos vaatab oma kooliajale tagasi Inge Jalakas, 1995. aastal 17. lennu lõpetanud praegune huvikooli Inspira juhataja.

Meie kallis koolimaja saab sel suvel 45aastaseks ning seda tähtsat sünnipäeva tähistame 22. juunil suure kokkutulekuga.

Enne seda aga kutsusime oma vilistlasi-töötajaid mõtisklema oma koolist, kus õpitud ja töötatud, kohtutud paljude kolleegidega ja veel rohkemate õpilastega.

Mälestusi, mida meenutada, on palju! Seekord jagab oma mõtteid Liisi Laum, 21. lennu vilistlane, kes lõpetas aastal 1999.

Epuga kohtusin esimest korda kooli sööklas, kui ta meile klienditeenindajana tööle tuli. Sporti armastavat Eppu õppisin tundma trennis. Epp harrastab talisuplust, sõidab igapäevaselt jalgrattaga, talvel suusatab. Samuti meeldib talle kettagolf.

Minu ees treppidel läks üks naine. Sain aru, et lapsevanem ta ei ole, kuna tema mõlemal käel, ees ja taga olid lapsed, kes püüdsid kõik midagi seletada. Tundsin huvi: kes ta on? Diana Matt, abiõpetaja.

Minu klass vajas sageli abiõpetajat, nii olemegi käsikäes töötanud paar aastat. Kui sünnipäevalapsest kirjutavad tavaliselt teised, siis mina tahtsin teada, kust on tulnud Diana suur süda, tohutu vastutulelikkus ja toredus. Kas see on tulnud kaasa lapsepõlvest, koolielust, pereelust või veel hoopis millestki muust?

Neljapäeval, 15. juunil toimus koolijuht Marit Tarkini vastuvõtt kooliperele, kus hoolekogu jagas tunnustust parimatele õpetajatele. Aasta õpetajad selgusid lapsevanemate ja õpilaste tagasiside põhjal. Oma hinnangu andis 531 vastanut, kellest 301 olid vanemad ja 230 õpilased. Õpilastest andis oma hinnangu 1.–3. klassist 10 last ja 4.–9. klassist 220 last.

Kuressaare Nooruse Kooli hoolekogu nimel andsid tänukingid ja tunnustussõnad üle Kristi Sillart, Maris Rebel ning Laura Heinsaar.