4. septembri ilusal pühapäeval kohtusid kooli õpetajate, lastevanemate ja juhtkonna esindajad Saaremaa Veskis, et arutada, kuidas toetada kooli kogukonna arengut. Seda enam, et ajad on keerulised. Päevakorda tulid ka hoolekogu püsiteemad, mille lahendamiseks võiksime moodustada ühiseid töögruppe, kus inimesed käärivad käised ja jõuavad aruteludest tegudeni.

Kui Triin eelmisel õppeaastal Nooruse kooli tööle tuli, rääkis ta koolilehele, et talle meeldib vaadata dokumentaalfilme ja lugeda elulooraamatuid. Kui teha Triinust endast juubeli puhul üks dokumentaalfilm või kirjutada temast biograafia, siis viimast õppeaastat silmas pidades oleks selles nii meeletut töökust, härdaid hetki kui ka lõputult kauneid kleite!

Joonistame viipekeeles! Eelmisel õppeaastal lõpetanud üheksandikud panid viipekeelsed sõnad kunstitunnis paberile. Tööde autorid on Katrin Teng, Miina-Ly Tarkin ja Anabel Lanna.

Inimene on osake loodusest. Anette Kuusk 9.a klassist jagab meiega kirjanduse tunnis sõnastatud ja illustreeritud mõtet.

Esimesel koolipäeval näitas õpetaja pilti oma koolitee algusest. Õpilased pakkusid, kes võiks pildil olla. Õpilane a: „Kes see veel on?“ Õpilane b: „See oled ju sina, su laps on täpselt sama näoga.“ Ja õigus tal oli. Tõesti oli pildil tegemist õpetajaga, kes 25 aastat tagasi oma kooliteed alustas. Värin hinges ja elevust rohkem kui küll. Nagu 1.a klass, mäletan ka mina selgelt, kuidas endale aabitsa sain ja kohe suure ja tähtsa koolilapsena tundusin. Ja seda, kui me klassiõega esimesse pinki istusime ja selle üle ütlemata õnnelikud olime (vaata pilti).

Enne kui viimane õppeaasta tõsise hoo sisse saab, kohtusid 9. klassid Karujärvel, et eesootavaks ühist hingamist saavutada. Tundub, et see täitis oma eesmärki. Tavapärased laagritegevused – lipuheiskamine, ühine laagrireeglite sõnastamine, matk, rühmatööd ja -arutelud, disko, tähtede vaatlemine, hommikuvõimlemine ja nii edasi ja edasi – suutsid üheksandikud omavahel mõnusalt suhtlema ning ühise eesmärgi nimel pingutama panna. Mida arvavad laagrist õpilased ise?

Lennukat uut kooliaastat! Eelmise õppeaasta 7. klasside viimased kevadtööd, mille autoriteks on Kristel Salda, Keira Tuisk ja Lisete Kuusk.

25. augustil Triigi Filharmoonias toimunud Saare maakonna hariduskonverentsi lõpus tunnustati käesoleva aasta maakonna parimaid haridustöötajaid. Meie suureks rõõmuks pälvis aasta hariduse sõbra tiitli Inspira juhataja Inge Jalakas.

Toomas Takkis pälvis Haridus- ja Teadusministeeriumi tänukirja pikaajalise eduka töö ja 35 tööaasta täitumise eest koolijuhina.

Lisaks sellele olid mitmed meie kooli õpetajad nomineeritud teistes aasta õpetaja kategooriates. Palju õnne teile kõigile, oleme väga uhked!

Kas päikesel võib olla sünnipäev? Võib küll, sest just sooja ja südamliku, särava ja rõõmsa päikesega võrdlevad Mariat sõbrad ja kolleegid, kellelt tema ümmarguse sünnipäevaloo jaoks pühendust palun.

Täna tähistab oma juubelisünnipäeva Marvi Alder. Kas teate, kes on Marvi? Näeme ja teretame koolimajas teda pea iga päev. Kui meie hommikul vara tööle-kooli jõuame, tuleb tema juba tavaliselt aulast. Suure koolimaja koridoride ja ruumide korrashoidmine pole lihtne töö, aga kas oskate usinate korrahaldjate nime ja näo kokku viia? Seepärast saamegi tuttavaks! Marvi lähedased avavad meile tema olemust ja arvavad, missugune tähendus on ümmargusel sünnipäeval juubilarile endale.

E ttevõtlikkus

L ahtised käed

I lumeel

S upernaine!

See on meie tänane sünnipäevalaps Elis. Traditsioonilise horoskoobi järgi Vähk, indiaani horoskoobis aga on tema tootemiks rähn. Indiaanlased usuvad, et inimesed kannavad oma tootemitega sarnaseid iseloomujooni.

Kui me juunikuu keskel lehetoimetusega Kaali kanti sõitsime, ei osanud me veel arvata, kas kokkuvõttekoosoleku lõpuks „valget suitsu" tõusma hakkab või mitte. Hakkas küll – sügisest on koolilehel uus peatoimetaja!

Nüüdseks on jaaniaeg möödas, kuum suvi kätte jõudnud ja õpetajad puhkavad juba mõnda aega. Seega on aeg, et ka koolileht Nooruse Meridiaan läheks üle suveajale, see tähendab puhkuserežiimile. Et sügisel uute mõtete ja energiaga jätkata!

Aga enne veel vaatame korra õppeaastale tagasi.

Võistlussarja TV 10 Olümpiastarti viimane, finaalvõistlus toimus Rakvere linnastaadionil 14.–15. juunil. Võistlus kestis kaks päeva, sest tegemist oli mitmevõistlusega.

Osales 162 noorsportlast 48 koolist. Koos meiega pääsesid finaali järgmised suured koolid: Rakvere Reaalgümnaasium, Kuusalu Keskkool, Paikuse Kool, Peetri Lasteaed-Põhikool, Valga Põhikool, Ülenurme Gümnaasium, Põlva Kool, Vanalinna Hariduskolleegium, Saue Gümnaasium, Tartu Tamme Kool, Jõgeva Põhikool, Tallinna 21. Kool ja Türi Põhikool.

Kevadel viis meie kooli hoolekogu läbi küsitluse „Märkame Kuressaare Nooruse Kooli õpetajaid“, kus kutsuti üles nii õpilasi kui ka lapsevanemaid tunnustama meie kooli õpetajaid. Esmaspäeval, 13. juunil toimunud direktori vastuvõtul andis hoolekogu esimees Melani Veelaid kiitvad sõnad õpetajatele edasi ja kuulutas välja Nooruse kooli aasta õpetajad.

5. juunil toimus järjekorras 47. Saaremaa tantsupidu, mis kandis pealkirja „Tuules“. Tuulest ja tuuletusest, vaikusest ja muutumisest inspireeritud peol jooksis Kuressaare linna staadionile ühtekokku 1099 tantsijat ja võimlejat. Teiste seas ka Kuressaare Nooruse Kooli rahvatantsurühmad Väikesed Sõlesepad ja Sõleseppade Klubi ning huvikooli Inspira 1.–6. klasside võimlejad.

Milline oli pidu? Millised olid meie osalejate muljed, mõtted ja elamused?

5.a ja 5.c käisid neljapäeval Püha Soobiku matkarajal matkamas ja kohtumas Pihtla vabatahtlike pritsumeestega.

Täpselt kuu aega tagasi,14. mail toimusid Tallinnas Prantsuse Lütseumis põhikoolide Eesti meistrivõistlused väitluses. Esimest ülevaadet sellest oleme koolilehes juba jaganud, aga nüüd saavad sõna väitlejad ise. Melani ja Lisette jagavad, milliseid emotsioone see kõik tekitas ja kuidas neil enda arvates läks.

Kolmapäeval, 8. juunil 2022 käisid 5.a ja 5.c klassi õpilased uudistamas Keskaja Elamuskeskuses Archebald. „Meie juures leiad tegutsemist kaheks priskeks tunniks ja enamakski. Märkamatult viiakse sind seitse ehk kaheksa aastasada tagasi ja siis leiad sa end sepikojas münti vermimas või ammuga ehk siis ka vibuga märki laskmas või käsitööliste meistrikojas küünalt valmistamas või hoopis kiviheitemasina või vesirattaga mässamas. Pole võimatu, et ühel hetkel leiad end piinakambris mõne hirmsa piinariista küljes kinni olevat või sootuks, peas rüütli kiiver, õilsalt mõõgaga vehkimas ...“ – nii lubab keskuse veebileht.