Kõigepealt vastus pealkirjal olevale küsimusele: jah, on küll. Tõepoolest, kuigi kiirmoes on palju negatiivset, leidub ka mõni positiivne aspekt. Siiski ei maksa kõiki näiliselt positiivseid külgi tõe pähe võtta. Selles artiklis on juttu peamiselt majanduse ja inimese isikliku rahakotiga seonduvast. Tegemist on viimase artikliga kiirmoe teemal. Meeldivat lugemist!

On aeg esitleda teist artiklit kiirmoe teemal. Selles osas süveneme kuulsuste ja sotsiaalmeedia mõjuvõimu tarbijate ja tootjate üle. Kuidas ettevõtted reklaami eesmärgil kasutavad erinevaid platvorme?

Kiirmood on disaini-, tööstuse- ja turundusmeetod, mis on keskendunud kiirelt muutuvale ja ka kiirelt tarbijani jõudvale süsteemile. Tooted on valdavalt väga odavad ja halva kvaliteediga. Kiirmoe ajaloo ja mõju inimesele valisin enda uurimistöö teemaks ja järgnevates artiklites toon täpsemalt välja, milliseid fakte uurides avastasin. Tänases esimeses loos keskendun ajaloole. Meeldivat lugemist!

Laupäeval, 20. märtsil oli kevadine pööripäev. See on päev, millal kogu Maal on päev ja öö sama pikad ehk 12 tundi. Põhjapoolkeral tähistab see ka astronoomilise kevade algust.

KG õpetajad ja töötajad otsisid samuti nädalavahetusel märke saabuvast kevadest! Aitäh kevademärkajad Ave Jõgi, Diana Matt, Eve Tuisk, Kaja Puck, Kristel Paju, Kristin Lauri ja Tiina Käen!

Oleme poolteist nädalat olnud distantsõppel. .....

Igaüks meist saaks kirjutada raamatu „Minu koroona“ või panna kokku saatesarja „Meie aasta Koroonas“. Sama pealkirja all saaksime ilmselt nii palju erinevaid lugusid, kui on maailmas inimesi. Ilma neid kusagile kirjutamata on need lood tegelikult olemas.

Marta Hall Kelly esikromaan „Sirelitüdrukud“ on teise maailmasõja aegse kangelanna elust inspireeritud lugu armastusest, lunastusest ja saladustest, mis on olnud peidus aastakümneid.

Kuressaare Gümnaasiumi kirjanduse tunni foorumis arutlesime paari abituriendiga teemal „Distantsõpe on tuleviku reaalsus“. Refereerimiseks kasutasime Õpetajate Lehes ilmunud Sirje Pärismaa artiklit „Kas vajame ka distantsõpet pärast eriolukorda“.

Maailm koosneb riikidest. Riik – Wikipediast leiab selle kui mõiste, mis märgib territooriumi, millel on kehtestatud ühtne õiguskord.

Otsustasin sel suvel endale viimaks juhiload teha pärast pikka kaalutlust ja selle iga hinna eest vältimist. Räägin oma kogemusest kooliga samaaegselt lubade tegemisest. Samuti kirjeldan oma mõtteid ning tundeid enne ja pärast olulisi sündmusi lubade saamise teekonnal. See artikkel on valminud mitme kuu jooksul, et sisaldada kogu teekonda alates juulist kuni detsembrini.

Täna, Suure Teatriõhtu Suurel Päeval võtab meie leheveergudel sõna meie abiturient Katariin Aer. Kuna Katariin sattus „teatrirattale“ kohe esimesel meil oldud aastal, siis oleks patt temalt mitte küsida, kuidas ta teatritegijate hulka sattus, mida ta teatrielust arvab ja kas seal tekkivatesse paralleelmaailmadesse võib ka ennast kaotada.

Mina olen minu maailm. Kui mina lõpetan liikumise ja mõtlemise, olen ma läinud.

12. klass ...12 aastat ... Peale vaadates sellele suurele numbrile, näib, nagu oleksin terve igaviku Kuressaare Gümnaasiumi koridore läbinud, aga enda pead läbi lapates tundub see aeg kui sekund. Ma olen 12 aastat elanud n-ö rutiinis, keskkonnas, mis on mulle tuttav ja selge ning nüüd mul on ainult veidi alla aasta, et seda rahu nautida.

Karl Ristikivi on kirjutanud: „Meie juured on igas paigas, kust me kunagi mööda käinud. Nii me kasvame virnrohu kombel kinni hakates siit ja sealt.” Anu, Sina oled küll inimene, kes ümbritsevat märkab ja sealt endaga kaasa haarab. Kuid mitte ainult – Sa annad seda kõike edasi neile, kes Su ümber ja lähedal. Laiali ulatuvad juured annavad jõudu tagasihoidlikeks, ent ilusateks õiteks.

Tänasel ümmargusel sünnipäeval jagavad sõbrad mõtteid Anust Anule.

Veidi vähem kui 300 päeva on jäänud päevani, mil Kuressaare Gümnaasiumi lõpetab 43. lend. Märgiline lend, kelle lõpuaktus jääb gümnaasiumiklassidele seda nime kandvas majas viimaseks. Sügisel tulevad esimeste klasside õpilased juba uude kooli – Kuressaare Nooruse kooli.

Eelmisel aastal alguse saanud rubriik „n päeva lõpetamiseni“ jätkub ja jälgib 43. lennu tegemisi kogu aasta vältel, esimestest koolipäevadest viimase aktusepäevani. Esimesena võtab sõna Tõnis Grepp 12.a klassist.

3 on maagiline arv, sel numbril on väge. Numeroloogia väidab, et 3 on terviklikkuse ja viimistletuse sümbol. Selle numbriga kaasneb vastutulelik ja kohanemisvõimeline loomus, hea naljasoon, lahkus, kiire mõtlemine, meeldivus ja mõnikord lausa hiilgamine. Sobib hästi meie lennu iseloomustamiseks? Eks? Just seepärast on viimane lugu sarjas „n päeva lõpetamiseni“ seotud numbriga 3 ja meie 42. lennuga.

Kuressaare Gümnaasiumi ajalehe Meie KG aasta hakkab samuti lõppema. On aeg vaadata hetkeks tagasi ja tänada kõiki asjaosalisi.

Aga ärge muretsege! Ka suvel jäävad ilmuma juubelilood, põnevad persoonilood, valida tuleb veel juunikuu tegija ja ega see uus õppeaastagi kaugel ole!

Praeguseks on kogu koroonaepideemia juba vaibuma hakanud, kuid me ei unusta seda kogemust kunagi. See oli raske aeg kogu maailma jaoks ning ma usun, et me kõik vajame nüüd aega paranemiseks. Nii füüsiliselt kui ka vaimselt.