Jette Tiitus, 3.a klass. "Palju õnne, kallis Eesti!!!"

Kallid koolikaaslased ja õpetajad!

Eesti saab 100-aastaseks ja 100 on väga suur arv. Oleme kõik koos uhked Eesti riigi, imelise looduse ja Eesti toredate inimeste üle. Meil on laulupeod ja tantsupeod, kus on toredad tantsijad ja lauljad. Meil on ilus lipp ja armas kodumaa. Palju õnne, Eesti!

Kõne koostas 3.b klassi õpilane Maria Pae dirigent ja helilooja Rasmus Puuri e-külalistunnis.

Kaunist Eesti Vabariigi sünnipäeva meile kõigile soovivad 3.b klassi õpilased!

Karl Jakob Toplaan: "Hoidke rändrahnu tuule ja vihma eest, hoidke Eestit ida ja lääne eest, et rändrahnu juurdunud riik ei mureneks, vaid 100 asemel võiksime näha ka numbrit 200, 300, 400 ...

Taastage seda, mis meil on olnud, hoidkem seda, mis meil on, ja ärge laske tulla sellel, mis ei ole Eesti!"

Elari Orb: "Miks targad riigipead lubavad kord üht ning teine hetk räägivad vastupidist juttu? 21. sajandi algusest on poliitikud lubanud silda ning see teema on aastakümneid olnud aktuaalne, kuid siiani pole suudetud ühtegi ideed ellu viia."

Meie kooli peatselt saabuva 40. juubeli puhul avaldame igal nädalal kooli arhiivist pärineva foto, millelt huvitavat uudistamist leiavad loodetavasti kõik kooliga seotud inimesed. Ja mis sobiks esimeseks valikuks paremini kui mitte esimene foto koolist – 1. septembri avaaktus uue koolimaja ees 1978.

Grete Salumägi: "Meil eestlastena on nii palju, mille üle uhkust tunda ja rõõmu, et elame heas riigis. Meil on imeline loodus, kus härmas kuuseokkad vahelduvad õitsvate krookustega ja suvine soe päike mängeldes külmataadiga ja värviliste lehtedega koostööd teeb. Saame olla õnnelikud, et palju puhast loodust on säilinud ja Eesti kõik saared oma erilise kultuuriga inimesi juurde tõmbavad."

Jade Marie Laido: "Number 100 ei tähenda ju tegelikult eriti midagi, vaid lihtsalt ühte järjekordset põhjust, mida tähistada. Loomulikult tuleb Eesti 100 meie riigile igati kasuks – saame välismaal palju reklaami ning ehk murrame veidi oma stereotüüpigi, lisaks meelitame Eesti pinnale uusi turiste meie firmadele kasumit jätma. Kui aga soovime tähistada oma rahvuslikku ühtsust, siis selleks ei ole vaja numbrit 100."

... andis kaheksandikele viiepäevase laagri vältel hulgaliselt erinevaid emotsioone – üllatusi, hirmu, viha, nalja, naeru, kurbust ... Ka kõige negatiivsemad tunded muutusid väsimuse ja eneseületamiste järel kustumatuteks muljeteks. 94,4% vastanutest leidis, et nende suusatamise oskus paranes.

Lotta Meet: "Me tegelikult ei mõtle vabadusele, me peame seda iseenesest mõistetavaks, ei oska seda väärtustada – me ei tea vabaduse väärtust."

Joosep Rand, 9.b klass. Kalligramm – mäng tähtedega. "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm ..."

Victoria Rosing: "Me täname Eesti rahvast, teid, kes te lasite meil sündida vabasse riiki. Me oleme tänulikud, et võitlesite Eesti nimel mitmetes sõdades ja mitmete võõrvõimude vastu, et saaksime sündida sinimustvalge lipuga riiki. Me oleme tänulikud, et saame öelda: oleme eestlased."

Laura Nook: "Mul on uhke olla eestlane! Mul on uhke olla osa millestki nii väiksest, kuid samas nii suurest. Meid, eestlasi, peetakse tihti külmadeks, kinnisteks ja reserveeritud inimesteks, kuid tegelikult oleme me väga ühtehoidev rahvas."

Marta Rõõm: "Sellel tähtpäeval soovin ma õnne Eestile ehk kõigile meile, sest meie olemegi Eesti. Ma unistan, et me saaksime olla õnnelikud ja tunda uhkust selle üle, et meil on võrdsed võimalused kasvada ise ja kasvatada oma lapsi ausateks ja hoolivateks kodanikeks."

Sandra Kuusk: "Mõnus on elada teades, et võid vabalt uksest välja minna, kooli või tööle jalutada, hingata sisse värsket õhku, avaldada oma arvamust, tantsida, maalida, joosta, karjuda, kasvõi roomata. Siin me seda kõike teha saamegi."

Kohtumine tundmatuga tekitab uudishimu ja nõuab julgust. 6.b klass tegi läbi pimekohtingu raamatutega. Pimekohting pole kunagi riskivaba, aga riskida tasub kindlasti. Äkki saab raamatust, millest oleks riiulis pilgu üle libistanud, hea sõber või peituvad tema kaante vahel lummavad lood. Võid ka pettuda, kui valitud raamat ei vasta just sinu maitsele.

Renate Lempu: "Eesti tähendab kõigi jaoks midagi erinevat, aga mis iganes keegi sellest mõtleb, see jääb alati ja igavesti siiski meie koduks: meie sinine taevas, meie tumedad mullad ja see valge, mis helgib vapralt iga inimese silmis, kes seda riiki südamest armastab."

Kertlyn Kiil, 7.c klass. "Eesti 100."

Heleriin Lopp: "Meie kõik siin ilmas oleme, käime oma rada, otsime jälge, mida mööda edasi minna. Me läheme ära, me tuleme tagasi. Iga inimese südamesse jääb just see, mis ta ise tahab, et sinna jääks."