Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
30. november
- Eliisabet Aer 2.c
- Minni Liise Kuusk 5.a
1. detsember
- Kevin Vilter 6.a
- Marili Paja 8.a
- Mirell Tamm 4.b
Töötajate sünnipäevad
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
30. november
- Raina Rääp
Veebruari algul veetsid meie koolis kaks vahvat nädalat vahetusõpilased Kirke ja Ketli Kuldre koolist. Tüdrukute muljed olid kahe siin oldud nädala järel nii positiivsed, et noored ei tahtnudki enam tagasi minna ja oleks meeleldi meie kooli jäänudki. Nad harjusid meie suure kooli eluga üsna ruttu, kuigi kontrast nende enda kooliga oli hästi suur. Kuldre koolis õpib ainult sadakond õpilast.
7.c klass külastas keskaegse saarlase näitust uuenenud muuseumis 15. veebruaril. Üheskoos uuriti, millised saarlased elasid 13.-14. sajandil, millised nad välja nägid, milliseid rõivaid kandsid, millega tegelesid. Lisaks testiti, kelle näojooned sarnanevad kõige enam keskaegse saarlase joontele.
17. veebruaril toimus FLLi piirkondlik eelvoor Raplas, viimane kolmest. Saaremaalt osalesid seekord vaid Nooruse kooli võistkonnad Tidrikud ja Nooruse Saarmad. Mõlemad võistkonnad pälvisid koha finaalis ning Tidrikud võitsid ka põhiväärtuste karika!
Eesti päeval panid kõikide klasside õpilased ennast proovile Eesti-teemalises viktoriinis. Iga kooliastme viktoriin oli sätitud vastavalt vanuseastmele. Parimad Eesti tundjad klassiti on nimetatud allpool.
Neljapäeval, 22. veebruaril toimunud Megaaju 6. voorus tekitas Eesti-teemaliste küsimuste kõrval enim kõneainet hoopis õdede-vendade ja õunte ülesanne. Pärast konsulteerimist matemaatikaõpetaja Mariaga otsustasime õigeks lugeda kaks vastust – nii 56 kui ka 64.
Kindlasti olete ajalootundides rääkinud Eesti iseseisvusest ja taasiseseisvusest. Ka mina olen, kuid pole kunagi mõelnud sellele, kui tähtis oli kõigile reameestele, kirjanikele ning lihtinimestele päriselt oma riik ja teistest mittesõltumine. Kunagi oligi nii, et ärkasid hommikul üles ja kartsid, et võib-olla homme enam siin voodis ei ärka, vaid oma kodust, perest ja isamaast eemal, palju kaugemal – Siberis.
Kuressaare südalinnas toimus Eesti Vabariigi 106. sünnipäevale pühendatud pidulik kõnekoosolek. Rahvarohke osavõtuga sündmusel võtsid sõna EELK saarte praost Anti Toplaan, justiitsminister Kalle Laanet, regionaalminister Madis Kallas, riigikogu liige Mart Maastik, vallavolikogu esimees Jaanus Tamkivi ja Kaitseliidu Saaremaa maleva pealik kaptenleitnant Arto Reinmaa.
Nooruse kooli esindasid õpilasesinduse liikmed Tuule Kalamees, Jette Tiitus ja Eva-Lotta Orglaan, kes asetasid pärja Vabadussõja ausambale.
Elagu Eesti!
„Elagu Eesti!“ Tööde autoriteks on Mari Grepp ja Kirke Niit.
Head kaaslased! 128 aastat tagasi kirjutas Juhan Liiv luuletuse „Kas ma Eestit unes nägin?”. Nüüd, küll läbi raskuste, aga siiski, on Eesti vabariik ja me ei pea sellest enam unistama. Nüüd saame unistada Eesti tulevikust. Aga milline on see tulevik, millest unistada?
Kaardi pealt oma maad / otsima ma ei pea, / kinnisilmi võin leida ta sealt. / Ühel pool merepiir, / teisel metsade viir, / nõnda väikene ongi mu maa.
Palju õnne, Eestimaa!
21. veebruaril toimus 1.–3. klassi näitemängupäev Esimene Vaatus, mis sai edukalt taaskord lavalaudadele toodud! Teatripäeva teema oli „TRILL-TRALL“. Jaa-jaa-jaa, tule näita, mida oled sina ära õppind!
Kõik etendused olid väga toredad ja hästi tehtud. Oli tunda, et palju vaeva on nähtud nii siin kui ka sealpool kardinaid. Igal juhul võime oma lavastajate ja näitlejate üle väga uhked olla, sest kõik olid väga tublid!
Teema oli lahti võetud loominguliselt ja laval oli näha palju inspireerivaid tegelasi.
Õigekirjaolümpiaadi II vooru ülesandeid lahendas sel nädalal 255 õpilast, võimalik oli saada 70 punkti. Keskmine tulemus oli 48,4 punkti, keskmine testile kulutatud aeg umbes 14 minutit.
Hea meel on kooliperega jagada, et nüüd ja alati on seren.ee lehelt võimalik tellida Kuressaare Nooruse Kooli logodega riideid.
Kooliriietuse tellimise otsetee asub kooli kodulehe pealehe päises. Tellimine toimub otse läbi seren.ee lehe.
Lugemissõltuvus ja matkakirg - need sõnad iseloomustavad aastanumbri vahetusega meie koolis inglise keele õpetajana tööle asunud Eve Aedlat.
Reedel, 16. veebruaril oli talvelaagri viimane päev. Eelnevatest pisut erinev. Suusad sai viimaseks päevaks varna riputada ja koos lennuga mindi talvisele matkale Seinamäele. Tagasiteel võeti laager kokku ja tagasisidestati toimunut enda jaoks. Laager andis kaheksandikele viie päeva jooksul hulgaliselt emotsioone: rõõmu, naeru, põnevust, julgust, viha, hirmu, üllatusi, nalja. Ka negatiivsed emotsioonid said laagri lõpuks endale positiivse asenduse.
„Eestlane olen ja eestlaseks jään“ on kuulus lugu, mis räägib uhkusest olla eesti rahvusest, kuid kes ja milline on eestlane?
Täna tähistab ümmargust sünnipäeva meie ajalooõpetaja ja ühtlasi koolilehe toimetuse pesamuna Kaisa Sau. Meie maja inimesena võid küll Kaisat mitte tunda, aga teda teadmata küll ei saa. Alati laitmatult seatud soeng, elegantne kostüüm – tundub justkui oleks Kaisa ise alles hetk tagasi mõnelt Louvre'i seinal rippuvalt ajalooliselt portreelt välja astunud.
Sellest sündis ka mõte uurida õpilastelt ja töötajatelt täpsemalt, keda Kaisa neile kõige rohkem meenutab. Vastused olid päris põnevad!
Siia maailma olen ma sündinud eestlasena ja ma olen selle üle väga uhke. Mul on hea meel, et olen sündinud riigis, kus mul on palju võimalusi elus nii hariduses, elukutses kui paljudes muudes valdkondades.