Oleme jõudnud Megaaju lahinguga täpselt poole peale. Ees on ootamas kolm vooru ja finaal, nii et kõik on veel võimalik, kui hoida tähelepanu erksana.

Kuulutasime jaanuarikuus välja nimekonkursi, leidmaks uue kooli teatripäevadele sobivaid nimesid. Nimepakkumisi tuli paarikümne ringis, neid esitasid nii õpetajad, õpilased kui ka vilistlased. Teatrikuu alguseks valisid teatripäevade korraldajad uued nimed välja. Teatripäevade ristivanema hõikame välja teise kooliastme teatripäeval!

Seniks aga saate lugeda, millised need uued nimed on ja kuidas ristivanem neid ise lahti seletab.

Terje Homutov Giannikou „Õnnelooma seiklused” on lugu sellest, et mitte kedagi teist ei saa õnnelikuks teha, vaid õnn on peidus meis endis. Tuleb olla vaid piisavalt julge, et see endas ära tunda. Ja kõige olulisem on teha seda, mida üle kõige maailmas armastad.

Terje on, muide, meie 18. lennu vilistlane!

Neljanda korruse keeleklasside juures asuval stendil saab tutvuda Briti kuninganna Elizabethi 70. valitsemisaastale pühendatud väljapanekuga. Külasta ja uudista!

„Kuidas läheb?“ on uus rubriik, kus koolileht Nooruse Meridiaan uurib, kuidas läheb meie sõpradel, kooliga tihedalt seotud (olnud) inimestel ... sest me päriselt tahame teada, kuidas teil läheb!

Sarja neljandas loos räägivad meile oma tegemistest Urve Aedma, Maret Martinson ja Genadi Noa.

15. veebruaril toimus maakondlik geograafiaolümpiaad, meie maakonnas oli osalejaid kokku 91.

19.–20. veebruaril toimusid Lasnamäe kergejõustikuhallis Eesti U18, U20 ja U23 vanuseklassi talvised meistrivõistlused kergejõustikus. 

9.a ja 9.b klassi õpilased õppisid Eesti kunstniku Konrad Mägi loomingut ja jäljendasid kunstniku töid. Autoriteks on Emma Kruuser 9.a klassist, Kristal Maria Mägi 9.b klassist ja Kenter Kohu 9.a klassist.

„Kuidas läheb?“ on uus rubriik, kus koolileht Nooruse Meridiaan uurib, kuidas läheb meie sõpradel, kooliga tihedalt seotud (olnud) inimestel ... sest me päriselt tahame teada, kuidas teil läheb!

Sarja kolmandas loos räägivad meile oma tegemistest Veikko Lehto, Ene Riis ja Renate Pihl.

24. veebruaril käisime Nooruse kooli õpilasesindusega traditsiooniliselt vabadussõja ausamba juures kimpu asetamas. Meenutamaks neid, kes meie vabaduse eest võitlesid, ja olles tänulikud Eesti riigi eest.

Mõtisklesime ka üheskoos, mida Eesti riik meile tähendab.

Kui väikseks peate Eestit teie? Minu jaoks on ta maailma suhtes nagu pisike täpike. Ka Euroopas on Eesti üks väiksemaid riike. Isegi siinsamas Eestis olles tundub kõik ikkagi kuidagi väga väike, kuid samas ka väga kodune. Ehk olete teiegi kokku puutunud olukorraga, kus reisite oma kodukohast kaugele Eesti teise otsa ning seal kohtute juhuslikult mõne enda tuttavaga ja siis ahhetate: „No küll see Eesti on ikka väike!“ Aga mida suudab siis selline väike riik korda saata? Milleks me teistele riikidele olulised oleme, miks meid lihtsalt mõne teise riigiga kokku liidetud pole? Kuidas oleme suutnud end tervele Euroopale tõestada?

2.a klass kirjutas ja esitas klassis kõned Eestimaale. Meie kooli Eesti Vabariigi aastapäeva aktusele valis klass välja kõned, mida saame nüüd koos lugeda.

2.c klassi laste mõtteid läheneva pidupäeva eel.

23. veebruaril on koolimaja avatud kell 7.00–20.00.

24. veebruaril on koolimaja suletud. Ilusat vabariigi aastapäeva!

1.c klass liitus Räpina Aianduskooli projektiga „Maitsetaimedega sõbraks“.

Eesti vabariigi sünnipäevaks kirjutasid ja kujundasid 4.c klassi õpilased omaloomingulisi raamatuid. Siinkohal pakume teile väikese valiku noorte autorite loometegevusest.

Käesoleval õppeaastal liitus Nooruse kooli perega matemaatikaõpetaja Imbi Püss. Imbi oli kooliajal äärmiselt kohusetundlik õpilane, kes tegeles lisaks õppimisele veel mitmete huvialadega. Näiteks kodutütrena läbis ta mitmeid kümneid kilomeetreid nii öösel kui päeval matkates – seejuures õppis ta meeskonnaülesannete käigus teistega arvestama ning mõistis, et koostööga saavutatakse alati soovitud tulemus.

Ühiskond on teinud, teeb praegu ja tõenäoliselt teeb ka tulevikus vigu. See on normaalne, peamine on, et neist õpitakse. Kui takerduda liialt minevikku, on raske pürgida parema tuleviku poole. Nagu Toomas Hendrik Ilves on öelnud: „Mis on toonud meid siia, see enam edasi ei vii.“

Rahva suhtumine teistesse ja endasse, mis on juhtinud meid, eestlasi, tänastesse uskumustesse ja eneseväljendusse, ei ühildu enam uute, 21. sajandi normidega. Eilne arvamus ja maailmavaade on küll toonud mind ja kogu Eesti rahvast praegusesse hetke, kuid homme on uus päev. Uued võimalused, kaasaegsemad arvamused.