Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (1)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
21. november
- Liisa Loorits 3.a
- Stanislav Ihnatenko 2.c
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Imelik oleks november ilma teatrita, sest aastast aastasse on just see aeg, kus Kuressaare Nooruse Kooli lava ootab 7.–9. klasside andekaid noori. Eelmisel aastal leidsime endale uue armastuse, etüüdid, ning vana arm ei roostetanud ka sel aastal. Nii sai 19. novembri õhtu täidetud 15 erineva etüüdiga kolmandalt kooliastmelt.
Punane vaip maha, valgustus paika ning eesriie võibki avaneda. Seekord said noored avastada, mida imelist saab luua sõnatüvest 'ime'. Etüüd etüüdi järel on selge: imed on tõesti olemas, sest selliste etteastete puhul ei saa olla muud selgitust.
4.–15. novembril toimus taas Kopra informaatikaviktoriini I voor 5.–12. klassi õpilastele. Viktoriini ülesanded hõlmavad erinevaid teemasid, nagu arvutiteadus, loogika, riist- ja tarkvara, infoturve, arvutieetika, arvutus- ja sidetehnoloogia ajalugu ning informatsiooni mõistmine ja tõlgendamine laiemas tähenduses.
Kuressaare Nooruse kooli ajaleht Nooruse Meridiaan alustab sel õppeaastal uue rubriigiga „Vilistlase vaatepunkt“, kus meie kooli juba lõpetanud noored jagavad mõtteid ja näpunäiteid, kuidas põhikoolis õppida ja tegutseda, et aeg ja energia oleks mõistlikult jagatud ning eesmärgid saavutatud.
Esimesena mõtiskleb Nooruse kooli 1. lennu vilistlane, praegune Saaremaa Gümnaasiumi abiturient Therese Käen.
Mina tegin intervjuu oma vanaisa Alver Kiviga, kes on Nooruse kooli (siis Kingissepa II Keskkool) esimese lennu vilistlane. Praegu on ta spordiajakirjanik.
Reedel, 15. novembril 2024 tunnustati Eesti Teadusagentuuri teaduskommunikatsiooni aastakonverentsil silmapaistvaid teaduse eestkõnelejaid. Riiklike autasude kõrval andis Tartu observatoorium koostöös Euroopa Kosmoseagentuuri haridusvõrgustikuga (European Space Education Resource Office, ESERO) Eestis välja eriauhinna Linnutee Täht. Auhinna pälvis Kuressaare Nooruse Kooli õppejuht Aire Siinvert.
„Kümme küsimust“ on persoonilugude rubriik, kus meie inimesed vastavad lihtsatele küsimustele, et õppida tundma kolleege ja õpilasi väljaspool nende harjumuspärast rolli.
Tänases loos vastab kümnele küsimusele Kuressaare Nooruse Kooli prantsuse keele õpetaja Piret Tuzova.
Teisipäeval, 19. novembril kell 17.00 algab kolmanda kooliastme etüüdide õhtu Kolmas Vaatus. Lavale astuvad 15 truppi eriilmeliste etüüdidega. Etüüdide sisu lähtub sõnatüvest 'ime': imestama, imetlema, imestus, imelik, imelaps, imemaa, imetlusväärne ... Tule ja vaata, kuidas õpilased selle teema enda jaoks lahti mõtestanud on.
Kolmapäeval, 13. novembril korraldatud Megaaju 3. voor oli väga tasavägine: lausa viis võistkonda said 6 punkti.
1.c kl lapsed näevad öökulli tarkuse, abivalmiduse ja õnne sümbolina. Öökulli suured ja targad silmad on täis headust ning soovi saada juurde uusi teadmisi.
Kuressaare Nooruse kooli 2024/2025. õppeaasta hoolekogu on valitud ning tegutseb aktiivselt. Kes meie hoolekogusse kuuluvad? Nooruse Meridiaan küsis kõigilt hoolekogulastelt kaks küsimust: kes sa oled ja mida päriselus teed ning mis raamat on hetkel öökapil lugemiseks.
4.–9. novembrini osalesid Eve Tuisk ja Maren Asumets Erasmus+ õpirändel Barcelonas.
Kursust „Integrating AI in the Classroom With Critical Thinking“ (AI integreerimine klassiruumi koos kriitilise mõtlemisega) viis läbi Yanella Ojeda ja sellel osalesid lisaks meile kolleegid Maltalt, Kreekast, Bulgaariast, Saksamaalt, Poolast ja Rakverest.
See on raamat aegade parimast vormelisõitjast ja tema karjäärist. Soovitan seda raamatut lugeda eelkõige just suurtel vormelifännidel ja inimestel, kes ise tegelevad mootorispordiga, aga ka neil, kes lihtsalt otsivad raamatut, mis oleks erinev teistest teostest.
Tavaliselt räägivad elulooraamatud sportlaste enda mälestustest ja saavutustest, kuid Kimi lugu on kellegi teise perspektiivist ja seetõttu palju ausam.
Eelmisel nädalal olid meie õpilaste füüsikatunnid veidi teistsugused, kui tunde viis läbi Kaido Reivelt, PhD, Tartu Ülikooli koolifüüsika keskuse juhataja. Teadustöö ning füüsikahariduse populariseerimise kõrvalt tegeleb Reivelt just uute füüsikaõpetajate koolitamisega.
Hoolekogu eestvedamisel otsiti ühel pimedal novembriõhtul ideid kooli tunnusürituse leidmiseks. Aga mitte ainult!
Kõik esimesed klassid käisid leivakuud tähistamas õuesõppepäevaga Angla Tuulikumäel.
Reedel, 8. novembril kuulutati Lümanda rahvamajas välja Saare maakonna aasta isa. Sel aastal pälvis tiitli meiegi koolis füüsikat õpetav kolme poja isa Janno Tuulik. Pidupäeva puhul esitas Nooruse Meridiaan värskele tiitliomanikule ka mõned küsimused.
See kutse on just sinule, kes sa oled ammu unistanud, et saaks vaid Nooruse kooli lugemisõhtule või tehnoloogiakooli laagrisse. Lõpuks ometi on see aeg käes ja saad uudistama tulla, mida meie vahvates töötubades teha saab.
Sain palju uusi teadmisi ja ägedate katsete abil end proovile panna. Mind üllatas kõige rohkem see, kuidas apelsini koores oleva ainega on võimalik õhupalli katki teha ilma, et õhupalli puutuksid. Sain teada, et üleüldse keemia on minu jaoks huvitavam, kui ma tegelikult oleksin arvanud.
1. novembril toimus 9. klasside lennuülene õppepäev Tallinnas TalTechi ülikoolis toimuvates töötubades. Üle mere sõitmine on alati juba sündmus omaette, millele lisandusid enesest teadlikumaks saamine ja ühiste mälestuste loomine.