Otsi
Artiklite sarjad
- Vilistlase vaatepunkt (2)
- Bookstagramid (49)
- Kümme küsimust (4)
- n päeva lõpetamiseni (35)
- Eesti päev (15)
- Koolilehe jõululood (16)
- Suveseik (16)
- Meie koolimaja 45 (6)
- #muusikasoovitus (6)
- Nädala kunstitöö (16)
- Kuidas läheb? (17)
- Õpilane küsib (8)
- Teel ajalukku (41)
- Elu pärast KGd (50)
- Kuu tegija (15)
- Töö ja kool (13)
- Inspira 15 (22)
- Arhiivinurk (48)
Rubriigid
Valdkonnad
Õpilaste sünnipäevad
22. november
- Imogen Metsniit 5.c
- Kristelle Kiil 8.b
24. november
- Krister Ivalo 3.a
- Tevin Kaljo 3.a
25. november
- Katreen Sepp 8.c
- Liisbet Sepp 9.b
- Theron Kütt 9.d
26. november
- Brenda Reinmägi 1.c
- Karola Koppel 2.b
27. november
- Brait Orav 6.a
- Daniel Kalaus 3.a
- Kevin Orav 6.a
- Sebastian Mägi 4.b
28. november
- Hendrik Suurpere 8.a
- Jette Saat 1.a
- Sarah-Roosi Rikmann 2.c
Töötajate sünnipäevad
23. november
- Kristiina Piipuu
26. november
- Grete Pihl
28. november
- Maren Aaviste
Asendusõpetajana sellest sügisest tööle asunud Karita Aunbaumil on selge siht silme ees – temast peab saama õpetaja. Kuidas aga meie 43. lennu vilistlasest raadiohääl Karita jõudis Tallinna Ülikooli klassiõpetaja erialale ning edasi meie kooli tööle?
Kuidas sattusid Kuressaare Nooruse Kooli tööle?
Sellega on naljakas lugu. Töökuulutust kuskil ei olnud. Et mul oli plaan ülikooli minna, siis suve alguses juba kirjutasin Nooruse kooli direktorile Marit Tarkinile, kas oleks mulle kooli kõrvalt pakkuda mingisugustki õpetajatööd, et ma saaks ülikooli sisse saades (mis siis polnud veel kindel) juba ühtlasi ka praktiseerida.
Sel hetkel polnud tal mulle midagi pakkuda. Kuna mul oli ikkagi siht silme ees, et minust peab saama õpetaja ja ma tahan seda väga, sain ma ülikooli sisse ja muidugi esimene kiri oli augusti alguses kohe uuesti direktorile, et nüüd sain ma päriselt sisse, kas nüüd on selgunud, et uuest kooliaastast oleks mingit abiõpetajat või kedagigi vaja. Siis vastati, et kuna kool algab alles kuu aja pärast, pole veel teada, aga kutsuks kooli alguses hea meelega mind vestlusele.
Kool sai alguse ja mul esimene sessioongi ülikoolis tehtud, taas kiri direktorile. Siis juba kutsuti vestlusele ja siin ma nüüd olen – asendusõpetaja. Siht oli silme ees ja näe, nüüd saan pidada oma unistuste ametit.
Kuidas esimesed kuud on möödunud? Kes aitab sul kooliellu sisse elada?
Kui ma alguses kartsin, et äkki asendusõpetajal pole väga tööd, siis need nädalad on näidanud, et tegelikult ma eksisin. Jah, vabu päevi on ka, aga kui siis tuleb kõne, et nüüd on vaja, andsin ma näiteks 5 tundi jutti bioloogiatundi. Kerge pole kindlasti, aga seda kergust ma ju koolist ei otsigi. Mul on põnev ja mulle meeldib, et iga kord kooli tulles ei tea ma tegelikult, mis teema mind täpselt ees ootab. Mulle meeldib see vaheldus, et saan anda kõiki tunde kõikidele klassidele. Mind on väga palju aidanud see, et tegelikult on palju tuttavaid nägusid, kes mind ka nii-öelda „omal ajal“ õpetanud on. Suur abi on olnud õppejuht Aire Siinvertist, kes ikka tuleb ja küsib, kuidas päev läks. Tunnen ennast hoitult.
Oled ise 43. lennu vilistlane. Kuidas on sinu arvates kool muutunud?
Kool on nii palju muutunud, näiteks kriiditahvleid pole enam enamikes nendes klassides olnudki, kus siiani tundi andnud olen. Mulle meeldisid kriiditahvlid. Võib-olla olen natuke vanamoeline oma vanuse kohta. Ja muidugi need kapid, mis õpilastel garderoobides olid – neid enam ei ole. Sellest on ka omamoodi kahju, aga eks ma mõistan ka, et asjad ja keskkond peavadki muutuma. Uuemaks ja paremaks.
Milline on sinu enda kooliaja kõige eredam mälestus? Kas meenub mõni lugu, mis näitab, milline õpilane sa olid?
Kõige eredama mälestusena tooks ma välja oma gümnaasiumiaja klassijuhataja Madli-Maria, kes nüüd on minu kolleeg. Tohutult vedas temaga. Arvan, et tänu klassijuhatajale sain nii mõnestki raskest asjast läbi.
Milline õpilane ma olin? Ma olin sihikindel, seisin oma arvamuse eest. Nüüd võin südamelt ära rääkida ka selle loo, mis gümnaasiumis korda sai saadetud. Geograafiatunnis kontrolltöö ajal vahetasin tööpaberi (tavaline ruuduline paber) enda paberi vastu, kus olid kontrolltöö küsimused juba vastustega olemas. Olin selle kodus valmis kirjutanud. Aga tulemus oli ikkagi 2, nii et sellest polnud suurt kasu. Loomulikult sai õpetaja aru ka, et tegu on teistsuguse paberiga. Ütleme nii, et geograafia polnud mu tugev külg, ja loodan, et praeguseks on õpetaja mulle andeks andnud, sest ka tema on nüüd minu kolleeg.
Millised on sinu hobid?
Hobidena käin ma jõusaalis ja mulle meeldib ka laulda, kuigi see on unarusse jäänud.
Mis sind elus kõige enam innustab?
Ma arvan, et mind innustavad ilusad inimesed. Miks üldse õpetaja ameti enda jaoks valisin, on see, et ma soovin olla see õpetaja, kelle poole saab alati muredega pöörduda, et ma saaks olla õpilastele toeks ja neid aidata, olgu see seotud millega iganes. Ma soovin õpetajana tekitada lastes turvatunde. Kindlasti väljendub see tulevikus rohkem, kui saan pidada klassi- või aineõpetaja ametit. See missioonitunne, mis minus mitte kunagi ei kao, innustabki mind.
Mida soovid uueks õppeaastaks oma õpilastele ja kolleegidele?
Ma soovin, et koolis käies oleks kõigil ainult head emotsioonid. Õnnestumist, rõõmu ja mõistmist, nii kolleegidele kui õpilastele.
Soovin Karitale edu õpetajaametis alustamisega ning jõudu ülikoolitöödega – sessi ajal Astra kohvikus näeme!
IT-spetsialist