üles
Pühapäev, 28. aprill 2024
YoutubeFacebookInstagram

Otsi

Sisesta otsitav sõna...
...või sind huvitav kuu:

Artiklite sarjad

Rubriigid

Valdkonnad

Õpilaste sünnipäevad

30. aprill

2. mai

3. mai

4. mai

5. mai

Töötajate sünnipäevad

29. aprill

Arvamus, avaldatud 20. märts 2024, vaadatud 187 korda, autor Marit Tarkin, direktor
Konverents HuNt Autor/allikas: Gert Lutter

4.–5. märtsil täitus Thule Koda taaskord inimestega, kes igapäevaselt noortega toimetavad. Konverentsist on kujunenud traditsioon ja populaarsus on aasta-aastalt kasvanud.

Seekordset konverentsi modereeris Roger Tibar, kes on viimased 12 aastat töötanud noortevaldkonnas, juhtides erinevaid organisatsioone ja tiime. Temale kuulub ka 2019. aasta noorsootöötaja tiitel. Lisaks oskuslikule kaptenitööle konverentsil kostitas Roger kõiki esinejaid tabavate küsimustega.

Avaesinejaks oli meie haridusminister, kes videoettekandes rõhutas, kui oluline on üldhariduse kõrval huvi- ja noorsootöö. Ministeeriumis on valmimas ühine kontseptsioon ja andmete sidumine, et saada Eestis toimuvast tervikpilt.

Kvalifikatsiooninõuded nõuavad kaasajastamist 

Riin Tamm ministeeriumist tõi esile, et huvikooliseaduse ja noorsootöö seadus on muutuste teel. Riigi tasandil on käima lükatud olulised strateegilised protsessid: noortevaldkonna töötajate väärtustamise ja järelkasvu tegevused, andekate märkamise ja arendamise tegevused, formaalhariduse- ja mitteformaalõppe lõiming ning noortevaldkonna teenuste kvaliteediarengud. 

Ajakohastamist vajab selgus, mis roll on riigil,  mis omavalitsusel. Täpsustada tahetakse ministeeriumi, HARNO ja KOV ülesandeid.  Segadus valitseb mõistetes, samuti on andmed puudulikud ja rahastamine ebaselge.  

Kavas on kasutusele võtta rahvusvaheline õppekavade klassifikaator. Kõik on plaanis lõpule viia 2025. aasta kevadeks. 

Ministeeriumi tegevuste lainel jätkas Annika Viibus, kes avas mitteformaalse ja formaalse hariduse süsteemse lõimingu rakendustegevusi aastatel 2024-2029. 

On muutuste aeg. Kogu kooliväline tegevus, millel on siht ja väärtus, peaks kajastuma õppuri tunnistusel. Noorte anded ja tugevused peavad olema toetatud ja arendatud, aga kuidas selleni igapäevaelus jõuda? Võimalusi on palju: valikaine läbimine väljaspool kooli, loovtöö väljaspool kooli, mitteformaalõppes omandatu arvestamine koolis kohustusliku õppekava osana ja vastupidi kohustuslik õppekava mitteformaalses õppekeskkonnas. 

Riik annab raamid, mille sees mängida. Plaanis on koolitada lõimingumentoreid, kes pakuvad ülemineku puhul toetust. Probleemiks on hoiakud lõimingu suhtes.  

Digikaldast füüsilisele kaldale  

Viimasel ajal kõneletakse palju läbi lugude, nii jagas enda lugu ja teekonda ka regionaalminister Madis Kallas.   

Kallase jaoks on võim võimalus muuta otsustusprotsesse. Põhikoolis alguse saanud sportlase karjäär on elus talle igati kasuks tulnud.  Treeningpäevikute pidamist alustas ta 11-aastaselt ja pidevalt juba aastatel 1996 kuni 2009 - seal on kirjas tema sportlase teekond. 

 Erilist tähelepanu pälvib ministri kogumishobi ja süsteemsus. Sportlastee numbrid on ta kõik alles hoidnud – umbes 200 numbrit koos looga. 1999. aastast on kogus ka kõik spordiriided, millega Kallas on võistelnud. Päris põneva näituse saaks kokku! 

Oluline on inimese elus järjepidevus ja sihiseade. Meeletu rutiinitaluvus on tulnud Madis Kallasel spordist ja see on oluline ka poliitikas. Sport õpetab, et kaotused on osa protsessist. Tähtis on meeskonnatöö, üksi ei tee mitte midagi ei poliitikas ega ka spordis. Suhtlemine konkurentidega ja avalikkusega – ministri nõuanne on jääda enda eesmärkidele kindlaks.  

Nunnundus on inimestele sisse programmeeritud 

Andero Teras, koolitaja ja psühholoog, arutles aju ülesannete teemal. Aju areneb keskkonnas, tasub alati mõelda, millisest keskkonnas olen tulnud, et mu aju niimoodi töötab. Teras märgib, et olla nunnu on kõige loodusekindlam käitumine. Teine võimalus on nutt. Nutule peab vastuseks tulema kas emme või issi vastav käitumine.  

Paljud probleemid avalduvad siis, kui elu läheb raskemaks. Mis on see maasikas: huviharidus saab pakkuda seda, mis võtab pingeid maha. Inimene on tema aju, probleemid tulevad sealt.  

Mõni diagnoos avaldub alles täiskasvanueas, aga hea, et avaldub õige diagnoos.  

Teismeeas on paratamatu, et natuke võetakse füüsise kasvu nimel ajust ära ja sestap on vigade tegemine hädavajalik! Elu ei ole raske, tulebki olla vahepeal väsinud. Inimene peab mõtlema, kuidas end läbi positiivse tasakaalus hoida.  

Küsimusele, kas ATH võib olla moehaigus, vastas Teras, et  diagnostika on siiski täppisteadus ja diagnoos selgitatakse välja. Ravimeid ei saa valesti välja kirjutada. 

Meile ei pea meeldima kõik inimesed, kuid meie kohustus on näha neid objektiivselt. Juhendajal tasub alati mõelda, kuidas me tahame seda noort näha täiskasvanuna.  

Elutarkus on magus asi: me lihtsalt ei õpeta olukordades, kus meil on teadmised, vaid me saame aru potentsiaalsetest muutustest, miks noor on siia jõudnud. Kuidas üks elutee võib nii olla… Kui oluline on täiskasvanute poolt päris mõistmine, et üks noor inimene leiaks enda tee ja toimetamise. 

Rändepöörised nii konverentsiülesed kui -sisesed 

Kert Valdaru, Astangu Kutserehabilitatsiooni Keskuse direktor, avas rändamise plusse ja miinuseid. Ränne saab olla nii positiivne kui negatiivne.  

Mis on rändes head: uued oskused, ettevõtlikkus, tööjõud, majanduskasv. Sotsiaalselt ja kultuuriliselt pakub ränne uusi  ideid, kunsti- ja toiduelamusi. Samuti on olulised märksõnad  rahvusvaheline koostöö, investeeringud, humaansus, solidaarsus ja arenguabi.  

Kuid alati kaasnevad ka probleemid: tööturu pinged, sotsiaalsüsteemi koormus, lõimumine, identiteedi konfliktid, sotsiaalne kohanematus. Samuti poliitilised ja julgeolekualased kitsaskohad: polarisatsioon, kuritegevus, terrorism, inimkaubandus, keskkond ja ressursside surve. Noortele pakub ränne aga väljakutseid: ületada keelebarjäär, kohaneda võõras kultuuris. 

Konverentsiülese sihtrände plusse tõestas  Tadej Trstenjak, Breg põhikooli õpetaja. Kuidas toimib kooli ja lastevanemate ning huvihariduse lõiming ja kui oluline see on, seda tausta avas just külaline Sloveeniast.  Geograafia ja bioloogia õpetajana on tal palju praktilisi kogemusi just põhikooliklassides. Viimased 17 aastat Trstenjak pühendunud kriitilise mõtlemise arendamisele, mitte lihtsalt faktide õpetamisele, et õpilased saaksid paremini mõista ja analüüsida maailma enda ümber. Tema eesmärk on varustada õpilaste meeled vahenditega, mis võimaldavad neil esitada küsimusi, uurida ja luua. Ajendatuna kirest biotehnoloogia ja meeskonnatöö vastu, juhendab Trstenjak  koolis  VEX- ja LEGO-robootikaklubi ja saavutused on olnud maailmameistrivõistlusteni välja. 

Tema pühendumus  ulatub klassiruumist kaugemale. Nõustaja-õpetajana annab ta  õpilastele nõu ja tuge nende isiklikul ning akadeemilisel teel. 

Riigisisese noorterände erinevate valikute raames lahendasid Kadri Koort ja Kristiina Hiis, haridus- ja noorteametist. Millist sündmust valida, kuhu minna, kus kaasa lüüa, kus ise panustada - selleks on loodud Infohunt. Väärtustades info kättesaadavust, kvaliteeti ja turvalisust, toimetavad nad iga päev selle nimel, et piirkondlikud tegevusvõimalused oleksid noortele kättesaadavad.  

Identiteeti ei saa kappi panna – see ei ole nähtav 

Merit Karise avas paigaidentiteeti. Vaatame toolilt kiikriga, mis asi on see Saaremaa või mis tahes meile oluline paik Eestis.  

Miks jääda Eestisse, kuidas leida endale mõte või põhjus? Kuidas saame noored mõtestama enda kogukonda, enda keskkonda. Identiteet ei ole koolitund, see on hoiakud, mõttemustrid. Kuidas noori mõttelisele uitamisele suunata? Kuidas panna noor märkama - lihtsast asjast võib tekkida huvi, aitame meie noore teele: sirgelda enda lemmiktoidu retsept, kui tahad näha globaliseerumist, ava külmkapp! Mõtesta enda ümbrust ja mõtesta ennast ja võib-olla sa leiadki iseenda. Ei ole õigeid ega valesid vastuseid. Merit Karise kirglik ettekanne sütitas mõttearendusi ja andis nippe, kuidas noortega toimetada. 

Kuidas töötab saare peal üks erakool, Luce kool 57 õpilasega, sellest maalisid pildi Tiia Leppik, koolijuht, ja Brita Pärtel, kooli koordinaator.  

Õppija on keskmes ja kooli siht on lapse arendamine. Huvi hariduses versus huviharidus on ka Luce kooli kõneaineks, samuti teadmine, et lõiming on võimalus.  Meeskonnatöö, arutelud, mängulised tegevused, teemapäevad, võõrkeelepäevad, kuulsuste tutvustamine, lapsevanemad külas, õpitoad – kõik aitab kaasa. Õppimine peab olema põnev ja mitmekesine, et tekiks motivatsioon. 

Tagasi minevikku koos Eesti Rahva Muuseumiga 

Kaari Siemer ja Pille Rohtla avasid võimalused, kuidas ajas tagasi rännata ja kui vahva see on. Ajarännak nimelt, on stsenaariumiga tagasi rändamine. konkreetsesse ajahetke. Minevikusündmus mängitakse rollimängu elementidega läbi. Osalevad kõik kohalviibijad. Ettevõtmine lõimib kõiki õppeaineid. 

Tavapärane ülesehitus on rollide valimine, ajas tagasi minek ja probleemipüstitus, juhtivad tegelaskujud.  See on põnev ja kaasahaarav ajaloo kogemine kõigi meeltega, areneb ajalooline empaatia ja ettevõtmine annab võimaluse kogukonnavaheliseks ja põlvkondade koostööks.  

Koolide ja muuseumide koostöö on juba praeguseks kandnud vilja: programmi on läbinud  24 700 osalejat. 2023. aastal valmis  maailma esimene digitaalne ajarännak „Digirännak 1991”, mis pälvis Eesti muuseumide aastaauhinna nominatsiooni muuseumihariduse kategoorias. 

Tasub jälgida, mida põnevat pakub lehekülg https://www.erm.ee/et/content/ajarannakud, see annab osalejale uskumatu kogemuse.  

Noortekeskus peab olema noorte jaoks kolmas koht

Kaisa Orunuk on noorsootöö valdkonnas tegutsenud üle 25 aasta. Enda ettekande sidus ta Joonas Veelmaa luuleridadega. Sõlmi tuleb hoida ja tuleb osata ka neid vajaduse korral lahti sõlmida. Hinnanguliselt vajab vaimse tervise tuge 34 - 68 protsenti Eesti noortest.

Esimene sõlmpunkt on enesehoid, puhkus ja lõõgastumine. Vaimse tervise vitamiinideks on head suhted, tasakaalustatud toitumine, uni ja puhkamine, meeldivad emotsioonid. Oskus märgata, hoolida, tegutseda on olulised ja lõpuks järjepidev punumine.

Marit Kannelmäe-Geerts, peaasi.ee haridusvaldkonna juht, on pikalt noortevaldkonnas seisnud selle eest, et noorsootöötajatel oleks väärtuslikke enesetäiendamise võimalusi. Rahvusvahelises noorsootöös on nii mõndagi põnevat ja oluline on, et  kõik noortele suunatud teenused oleks võimalikult paljudele noortele avatud. Vaimne tervis ja heaolu on aga teemad, mis on teda saatnud alates esimestest töökogemustest kuni tänase töökohani välja. Koolis on äärmiselt oluline hoida heaolu ja akadeemiliste teadmiste omandamise vahelist tasakaalu.

Kui raske on olla täiskasvanu ja kui raske on olla teismeline

Inga Lunge pani konverentsile muljet avaldava punkti. Kuidas peame tegutsema, et meie noored oleksid särasilmsed? Kogu ettekanne oli isiklik, siiras ja mõjus. Me võime elus toota igasuguseid seadusi, aga meie noored on enda probleemidega üksi ja puntras. Üksikuna tunneb end 41% noortest. Kui täiskasvanu ise ei ole paigas, kuidas end tuua tasakaalu. Klaas peab olema täis. See, mis jääb üle, sellega saab teisi aidata.

Me ei saa teismelisi ajada enda ootustega hulluks. Kuulame neid päriselt ja toetame. Oluline ei ole nõu anda, vaid päriselt kuulata ja mõista.

Ja lõpetuseks siiski mõte noorelt inimeselt endalt - mõistke, et maailm on praegu teine kui teie nooruses. Ja nii on! See on suurim põhjus kokku tulla ja igal aastal arutada, mida teha paremini, et seda erinevust parimal moel noortega toimetamisel arvestada.

Suur tänu korraldajatele ja osalejatele, tänu tagasiside andjatele! Selline oli HuNt 2024, uuel aastal juba hoopis uued lood või kes teab:-)

Korraldajate nimel

Marit Tarkin,
direktor
Jaga: Twitter Facebook Leia meid Instagramist!

Kuulutused

Galerii