Kui kaheksandike tagasiside kokku võtta, siis kõlaks see nii 

Juba esimesel laagripäeval saime kogeda mitmeid uusi asju. Lennukaaslastega oli tore koos aega veeta ja juba õhtul toimus tantsuõhtu, mis mulle väga meeldis, sest pidime paljudega tantsima ja see pani meid omavahel rohkem suhtlema. Kõik koos seltskonnatantse tantsida oli tore. 

Iga päev toimusid suusatunnid ja oli väga põnev vaadata, kuidas kõik kiiresti arenesid ja milline areng iga järgneva päevaga toimus. Olen rõõmus, et uisusamm lõpuks välja hakkas tulema, seda ma enne ei osanud – nüüd oskan. Tegelikult olid isegi kukkumised lõbusad ja naeru pakkuvad ning – mis siin salata – natuke valusad ka. 

Kuutsemäel käimine, lumelauaga mäest allalaskmine, mäesuusatamine – need olid kõik uued kogemused ja ma nautisin neid väga. Kindlasti tahan kunagi tagasi minna, et neid asju veel proovida. Kuressaares meil selliseid mägesid ju pole. 

Tõukekelgumatk oli samuti väga huvitav ja lõbus, kuid ka väga väsitav, tean, et kõigile see kindlasti nii vahva polnud. Aga kogemuse mõttes on hea, et seda proovida saime. 

Kõige enam nautisin ma sõpradega koos veedetud aega, tore oli nendega mängida kaarte, palli spordisaalis, niisama oma toas istuda, nautida ja juttu ajada. Ei saa unustada, kõiki neid lõbusaid hetki õpetajate, lennukaaslaste ja sõpradega ning koos naerdud nalju.

Klassiga valmistasime ette tutvustuse, see oli põnev, aga mulle meeldis väga ka teiste klasside tutvustusi vaadata. Üldse olid mu lemmikud kogu lennuga koos veedetud õhtud, õppisin nii mõndagi lennukaaslast paremini tundma. Ajukäärik ja väljakutsed olid huvitavad ja hea oli pisut ka aju ragistada selle suure liigutamise peale, mis päeval tegime. Õhtud tõid elevust, põnevust ja naeru – hea oli ennast nende emotsioonidega maandada. 

Kindlasti jääb meelde Kekkose raja vallutamine, mis oli suur eneseületus nii mulle kui ka teistele, kes selle väljakutse vastu võtsid. See oli tõesti vägev ja äge tunne – olen enda ja teiste vallutajate üle väga uhke. 

Hea, et mitmel õhtul saunas saime käia, sest peale väsitavat päeva oli mõnus seal aega veeta ja päevast puhata, lobajuttu ajada, mõned käisid õhtul isegi jõusaalis. 

Lõpumatk Seinamäele oli huvitav. Saime mäest alla rullida, mis oli naljakas ja lõbus. Mets oli kui talvevõlumaa ja matkal saadud pingutus tasus end igati ära.

Kas olete üllatunud, et ma veel toitu pole maininud? Käärikul olid imemaitsvad toidud, sellega nõustuvad ka teised. Ja mis seal laita, magada oli ka päris hea,  kui pikk päev läbi sai. 

Talvelaagri üks peamisi eesmärke on suusaoskuse arendamine, saan uhkusega öelda, et arenesime kõik väga palju, igaüks omal moel. Kõik me hindame muidugi ennast ise. Paljud meist ei osanud enne laagrisse tulekut üldse suusatada, aga juba teisel päeval olime oluliselt enesekindlamad.

Õppisime ära suusatamise erinevad stiilid ja saime uusi teadmisi, näiteks kuidas õigesti mäest üles minna. Õppisin ära vabastiili, isegi sahkpidurduse. Päris 100% proff ma veel ei ole, aga harjutan. Tänu nendele õpetustele, mis juurde sain, olen võimeline olema parem suusataja. Mõni, kes enne suusatada juba oskas, arenes aga kiiruses ja tehnikas.

Üks on kindel: julgen nüüd suusad alla panna ja igal juhul suusatama minna, tegelikult isegi suurematest mägedest alla lasta ning mul on võhma ka mäest üles suusatada.

Mäesuusatades oli nii mõnus ja vaba tunne alla tuhiseda, eriti kui juba oskad mäest sõita. Tänu õpetajatele oli see väga lihtne ja vahva kogemus. Kuutsemäel õppisin veel, et kui midagi väga tahta, siis seda ka saab. Üritasin lumelaua enam-vähem selgeks saada ja harjutamine tegigi meistriks (no peaaegu). Mulle väga meeldis ja olin väga õnnelik, kui mul mingi harjutus välja tuli, kuna see oli samm edasi suuremale nõlvale.

Oma õpetajatele anname kümme tärni, et nad meiega nii palju vaeva nägid ja meid igakülgselt toetasid, suusatama õpetasid ning kannatlikud ja toetavad olid.

Talvelaager on vajalik, sest see annab uusi võimalusi oma lennuga suhtlemiseks ja sotsiaalsete oskuste arendamiseks, füüsilise ja vaimse tervise parandamiseks on sport ja õues liikumine ülihea. Oluline on ka see, et lend saaks lähedaseks ja seguneks omavahel. Ja nii see oligi, nõustume justkui ühest suust, et see laager tegi terve lennu ühtsemaks. Boonuseks on see, et saad oma õpetajatega olla koolimajast väljas, kus saab rääkida vabalt ja hoopis teistel teemadel kui koolis. 

Laager päriselt aitab kaasa suusatamise õppimisele. Ma olen ka varem kuulnud, et pärast seda laagrit on kõigil alati suusatamine selge, aga ma ei arvanud, et mina selle nii kiiresti ära õpiksin, kuid ma õppisin. See annab õpilastele võimaluse ennast tõestada sportlikust küljest ja ka lammutada sisemised seinad, mis vahel takistavad meid pingutamast. Tekkis motivatsioon rohkem sporti teha.

Nädal Käärikul õpetab ka enesedistsipliini, nii toa koristuse kui ka öörahu hoidmise suhtes. Õpid leidma lahendusi probleemidele nii rajal kui ka vabal ajal. 

Kuidas ma reklaamiks laagrit järgmisele lennule

1. Lennake laivi!!
2. Üks korralik talv ootab sind just siin.
3. Tahad vägevat kogemust oma lennu ning õpetajatega? Võta osa Kuressaare Nooruse Kooli talvelaagrist, ja usu meid, sa ei pea pettuma.
4. Ainulaadne suusakogemus, kus viime su mugavustsoonist välja.
5. Püsti ja edasi!
6. Kõige parem laager Eestis!
7. Üles või alla, paremale või vasakule – Kääriku suusarajad ootavad sind alati. 

Talvelaagri kuningaks valiti Johannes Aus 8.c klassist.
Suusakuningannaks valiti Melani Maripuu 8.a klassist.
Parimate tõuksimedalitega pärjati Saamuel Vahter (8.d), Trinette Välisson (8.a), Karl Martin Kremm (8.d).

Laagrit kokku võtvat videot saad vaadata siit: